← Eesti

4-07-7730\3

4-07-7730 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27.veebruaril 2008.a. Paide kohtumajas Väärteoasja number 4-07-7730 Kohtukoosseis Kohtunik Ingrid Niinemägi Väärteoasi Kaebus kohtuvälise menetleja otsusele Menetlusosalised Kaebuse esitaja: Kristjan Sommer, isikukood 37603310216, elukoht xxxx xxxx xxxxx xxxxx xxxx xxxxx xxxxxxx Kohtuväline menetleja: Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskond, asukoht Tallinna 12, Paide Kohtuvälise menetleja ametnik Üllar Kütt Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata Kristjan Sommeri kaebus. Jätta muutmata Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna 05.detsembri 2007.a. otsus väärteoasjas nr.2510,07,006192 Kristjan Sommeri karistamises LS § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o. 9000.00 krooni ja LS § 7419 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmises 5 kuuks. Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab käesoleva otsuse jõustumise päevast. Välja mõista Kristjan Sommerilt riigituludesse postikulu 29.00 (kakskümmend üheksa) krooni (Rahandusministeeriumi a/arve nr.10220034800017 Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, viitenr 2800049696). Edasikaebamise kord Kohtuotsust võib vaidlustada kassatsiooni korras advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtus 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kättesaadav, teatades kirjalikult Pärnu Maakohtule Paide kohtumaja kaudu soovist kasutada kassatsiooniõigust 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kaebuse sisu 05.detsembri 2007.a. Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna otsuse alusel määrati Kristjan Sommerile Liiklusseaduse (LS) § 7419 lg 1 alusel rahatrahv 150 trahviühikut, s.o. 9000.00 krooni ja LS § 7419 lg 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 5 kuuks selle eest, et Kristjan Sommer 12.novembril 2007.a. kella 00.03 ajal Järvamaal Ambla-Kärevete-Albu maantee 4.kilomeetril juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes, millega rikkus LE § 76 p 1 nõudeid, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 7419 järgi. Kaebuse esitaja ei vaidle vastu toimepandud õigusrikkumisele ning karistusena mõistetud rahatrahvile, kuid leiab, et lisakaristuse kohaldamise näol on tal võimatu ettevõtjana tööülesannete täitmine, kuna vajab autot pidevalt asjaajamiste tõttu Tallinnas ja Helsingis, samas bussiliiklus Albus on praktiliselt olematu. Ka leiab kaebuse esitaja, et juhtimsiõiguse äravõtmise tõttu kannatab tema pere, kuna kaks last on vaja sõidutada lasteaeda, arstile jne. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja leiab, et alus määratud karistuse muutmiseks puudub. Mõistetud karistus vastab väärteo raskusele. Kaebuses toodud asjaolud ei saa olla aluseks karistuse kergendamisel. Kohtu seisukoht Vastavalt VTMS § 73 lg 1 p-le 1 on teinud kohtuväline menetleja otsuse Kristjan Sommerile rahatrahvi määramise kohta LS § 7419 lg 1 alusel. Kaebuse esitaja ei ole vaidlustanud talle süüks pandud tegu ning seda kinnitab protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta ja Kristjan Sommeri sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus. Karistuse määramisel on aluseks isiku süü. Kristjan Sommer on toime pannud teo, mis vastab LS § 7419 sätestatud süüteokoosseisule, tema poolt toimepandud teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse määramisel tuleb arvestada nii karistust kergendavaid kui ka raskendavaid asjaolusid, mida kohtuväline menetleja karistust määrates ei tuvastanud. Kaebuse esitaja ei ole ka vaidlustanud talle mõistetud rahatrahvi, mis vastab väärteokorras mõistatava rahatrahvi keskmisele määrale. Küll aga leiab Kristjan Sommer, et talle lisakaristuse kohaldamine lähtudes tema tööalasest ja perekondlikust olukorrast on liialt karm, kuna juhtimisõiguse äravõtmise tõttu on tõsiselt häiritud tööülesannete täitmine, samuti kannatab tema pere. Õige on kohtuvälise menetleja esindaja kohtule esitatud kirjalik seisukoht selle kohta, et kaebuse esitaja sõidukit joobeseisundis juhtima asudes oli teadlik sellest, et ta kasutab autot töölkäimiseks ning vajalik on see ka laste sõidutamiseks. Kohtu arvates ei ole eelpoolnimetatud põhjused arvestatavad lisakaristuse mittekohaldamise mõjuva põhjusena nagu ka kaebuses avaldatud kahetsus. Kohtuvälise menetleja poolt kohtule esitatud ühistranspordiliinide päringu andmetel Albut siiski bussiliinid läbivad ning kaebuse esitajal tuleb töölkäimine viieks kuuks ringi korralda. Seda enam, et Paide politseijaoskonna andmetel omab ka Ingrid Sommer mootorsõiduki juhtimisõigust. Ühest küljest on Kristjan Sommer lähtuvalt väärteoprokollist väitnud, et ei tundnud ennast olevat joobeseisundis, ometi tunnistab ta, et tarvitas 2 pudelit õlut. Kaebuses väidetu selle kohta, et kõik on inimesed ja eksivad, viitab sellele, et Kristjan Sommer ei ole praeguseni andnud aru oma rikkumise raskusest. Tegemist on süüteoga, kus kaitstavaks õigushüveks on liiklusohutus. Mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis on liiklusele alati ohtlik, isegi siis, kui sellega ei põhjustatud raskeid tagajärgi. Karistuse määrajale on jäetud alati teatud otsustamisvabadus, mis ei allu õiguslikule regulatsioonile, kuid karistuse määramisel saab määravaks eelkõige isiku süü ja tahtluse liik. Tegemist on tõsise rikkumisega, mille eest teistkordselt on ette nähtud kriminaalvastutus. Et Kristjan Sommerit on ka varem karistatud liiklusalaste rikkumiste eest, sealhulgas LS § 7422 lg 3 järgi, mis näeb ette vastutuse kiiruse ületamise eest rohkem kui 40 kilomeetrit tunnis ning mis pandi toime vähem kui kuu enne antud rikkumist, on alust arvata, et Kristjan Sommer ei ole eriti distsiplineeritud mootorsõiduki juht ning põhjendatud on Kristjan Sommerile lisakaristuse kohaldamine. Seega on kohtu arvates tõendamist leidnud, et Kristjan Sommeri poolt pandi toime LE § 76 p 1 nõuete rikkumine ning teda on õigesti karistatud LS § 7419 järgi. Karistus on määratud pädeva kohtuvälise menetleja poolt, väärteo menetlemisel on järgitud väärteomenetlusõigust ning õigesti kohaldatud karistuse kohaldamise aluseid, mistõttu tuleb jätta muutmata Kristjan Sommerile mõistetud karistus. Kuna kohus jättis kaebuse rahuldamata, tuleb VTMS § 38 ja KrMS § 180 alusel menetluskulud (postikulu) hüvitada kaebuse esitajal. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 132 p-st 1, §-dest 133-135 leiab kohtunik, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Ingrid Niinemägi Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.