lg 2 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumise kuust, igakuuliselt 500.00 krooni. Menetluskulud jätta Andres Aasma kanda. Välja mõista Andres Aasmalt riigituludesse postikulu 116.00 (ükssada kuusteist) krooni (Rahandusministeeriumi a/arve nr.10220034800017 Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, viitenr 2800049696). Edasikaebamise kord Kohtuotsust võib vaidlustada kassatsiooni korras advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtus 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kättesaadav, teatades kirjalikult Pärnu Maakohtule Paide kohtumaja kaudu soovist kasutada kassatsiooniõigust 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kaebuse sisu 17.detsembri 2007.a. Lääne Politseiprefektuuri otsuse alusel määrati Andres Aasmale Liiklusseaduse (LS) § 7430 lg 1 alusel rahatrahv 150 trahviühikut, s.o. 9000.00 krooni selle eest, et Andres Aasma 17.juulil 2007.a. kella 01.05 ajal Paide linnas Väike-Aia tänaval ja Lembitu pargis juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, juhtis mootorsõidukit liiklusmärgiga „Jalgtee“ tähistatud teel, juhtis kehtestatud korras registreerimata mootorsõidukit, juhtis mootorsõidukit, millel nõutaval kohal puudus registreerimismärk ning juhtis mootorsõidukit, eirates tahtlikult reguleerija poolt antud kohustuslikku märguannet, millega rikkus LE § 5 märk 432 ja lisa 1, LE § 220, § 70 p 1 nõudeid, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 7430 lg 1, § 7435 lg 1, § 743 , § 745 , § 741 lg 1 järgi. Kaebuse esitaja on vaidlustanud eelpoolnimetatud otsuse karistuse osas leides, et karistuse määramisel ei ole arvestatud süüdlase isikut, seega ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistuse määramisel on lähtutud eelkõige sellest, et menetlusalune isik seadis ohtu nii iseenda kui ka kaasliiklejate elu ja tervise, kuid nimetatud asjaolu väärteoasja materjalid ei kinnita.
lg 5 kohaselt ei määrata rahalist karistust alaealisele, kellel puudub iseseisev sissetulek ja kuigi sätestatud keeluga ei ole seaduseandja silmas pidanud rahatrahvi määramise keeldu väärteoasjas, tuleks antud juhul ka väärteo eest mõistetud karistuse puhul sellega arvestada. Kaebuse esitaja leiab, et kui prokuratuur peab võimalikuks esmakordselt kuriteo toimepannud alaealise suhtes mõjutamist karistust kohaldamata, tuleks võrdse kohtlemise printsiibist lähtudes kaaluda antud juhul väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 2 alusel väärteoasja materjalide üleandmisega alaealiste komisjonile. Lisaks nähtub kaebusest, et Andres Aasmale on antud 25.augustil ARK Paide Büroo poolt välja ettenähtud korras mopeediluba ning ta on alates sellest ajast liikluses osalenud ja täitnud mootorsõidukijuhile ettenähtud liiklusnõudeid. Ka on kaebuse esitaja viidanud edukale osalemisele rolleri liiga karikavõistlustel. Kaebuse esitaja leiab, et oli väärtegude toimepanemise ajal 15-aastane, pannes teod toime rumalusest, põnevusest ja uudishimust, mitte teadlikust soovist seadust rikkuda. Antud rikkumised olid tema elus esimesed ning nüüdseks on ta aru saanud oma süüst ning avaldab kahetsust juhtunud pärast. Kuna kaebuse esitaja õpib ega oma pidevat sissetulekuallikat, saades vanematelt üksnes taskuraha, leiab Andres Aasma, et 9000.00 krooni rahatrahvi tasumine käib talle üle jõu. Eeltoodust lähtudes palub Andres Aasma kohaldada tema suhtes VTMS § 30 lg-s 2 sätestatut või selle võimatuse korral mõista talle süüteo toimepanemise eest õiglane karistus, mille on ta reaalselt võimeline tasuma või kandma. Kui tema süü on nii suur, et ta ei ole selgelt võimeline mõistetavat rahatrahvi tasuma, siis eelistab ta aresti kandmist. Ka on kaebuse esitaja taotlenud karistuse kandmist ositi. Kaebuse esitaja kaitsja toetab kaebuses sisalduvat. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja leiab, et Andres Aasma poolt toimepandud väärtegu on leidnud piisavalt tõendamist, puudub alus ka määratud karistuse muutmiseks ning mõistetud karistus vastab väärteo raskusele. Samas leiab kohtuväline menetleja, et kaaluda võiks rahatrahvi ositi tasumise võimaldamist. Menetluse käik Kohus on välja selgitanu nii kaebuse esitaja kaitsja kui ka kohtuvälise menetleja seisukohad ning kohtumenetluse pooled on teatanud, et ei soovi kohtuistungist osa võtta. Seega on VTMS § 120 lg 1 kohaselt võimalik asja lahendamine kirjalikus menetluses. 2 Kohtu seisukoht Vastavalt VTMS § 73 lg 1 p-le 1 on teinud kohtuväline menetleja otsuse Andres Aasmale rahatrahvi määramise kohta LS § 7430 lg 1 alusel tuginedes
lg-le 1, mis näeb juhul, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, määrates talle ühe karistuse seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuigi Andres Aasma on kohtuvälises menetluses täielikult eitanud talle 17.juulil 2007.a. süüks pandavaid väärtegu (tl 33), on ta kaebuses kohtule siiski oma süüd tunnistanud. Ka kaitsja leiab, et vaidlust Andres Aasma poolt toimepandud teo osas ei ole (tl 44-45). Andres Aasma süüd tõendavad nii väärteoprotokoll (tl 17), kui ka tunnistajate TI, TJ, MM, S VV, TJ J V ja J L ütlused (18-20; 31-32; 21-23; 24-25; 26-27; 28, 29-30; 34-35). Tunnistajad on kirjeldanud, kuidas Andres Aasma koos J L Lembitu pargis ja Väike-Aia tänaval sõitis, eirates politseinike peatusmärguandeid. Ka ei eita Andres Aasma, et tal puudus mootorsõiduki juhtimisõigus, mootorsõiduk oli registreerimata ning sellel puudus registreerimismärk. Esitatud kaebuses keskendub kaebuse esitaja põhiliselt määratud karistusele leides, et kuna ta oli antud väärteo toimepanemise ajal alaealine ning pani rikkumise toime esmakordselt, tuleks VTMS § 30 lg 2 kohaselt väärteomenetlus lõpetada. Toodud on kaebuses paralleele esmakordselt kuriteo toimepannud alaealisega, kelle puhul on võimalik mõjutada teda karistust kohaldamata alaealiste komisjoni poolt. Õige on see, et alaealise mõjutamise eesmärgiks on esmajoones tema kasvatamine, aga mitte karistamine. Kuigi
lg 1 annab karistajale alaealise suhtes mittekaristuslike mõjutusvahendite kohaldamise võimalikkuse, on see menetleja otsustada. Kaebuse kohaselt puuduvad väärteoasja materjalide hulgas tõendid, mis kinnitaksid Andres Aasma poolt toimepandud teo ohtlikkust, kuid kohtu arvates on need väited paljasõnalised. Mootorsõiduki juhtimine on ohtlik eriti juhul, kui mootorsõidukiga kihutatakse alal, kus liiguvad jalakäijad ja kus see on keelatud, samuti sõiduki juhtimine isiku poolt, kellel puudub juhtimisõigus ning kelle peatamiseks kasutati ka hoituslaske. Selliselt käitudes seadis Andres Aasma ohtu nii iseenda kui ka kaasliiklejate elu ja tervise. Kohtuväline menetleja on kohtu arvates õigesti eelkõige teo ohtlikkust ja tahtlust arvestades pidanud põhjendatuks Andres Aasma karistamist. Lisaks ei olnud karistuse määramise ajaks esitanud Andres Aasma ka vastulauset ega väljendanud mingil muul moel oma puhtsüdamlikku kahetsust, millega oleks saanud kohtuväline menetleja karistamisel arvestada. Karistuse määramisel on aluseks isiku süü. Andres Aasma on toime pannud väärteo, mis kogumis kuulub kvalifitseerimisele LS § 7430 lg 1 järgi, tema poolt toimepandud teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse määramisel tuleb arvestada nii karistust kergendavaid kui ka raskendavaid asjaolusid, mida kohtuväline menetleja karistust määrates ei tuvastanud. Kuigi kaebuse kohaselt on Andres Aasmal lasunud väärteokahtlus muutnud tema suhtumist õiguskorda, nähtub Karistusregistri väljavõttest, et antud rikkumine pole Andres Aasmal ainuke (tl 36). LS § 7430 lg 1 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti. Kuna kaebuse esitaja on enne karistamata, on kohtu arvates põhjendatud talle kergemaliigilise karistuse, s.o. rahatrahvi määramine.
lg 5 näeb ette piirangud alaealisele kriminaalkorras mõistetud rahalise karistuse määramiseks, kuid selliseid piiranguid karistusena väärteo eest ei ole. Kohtuväline menetleja on oma seisukohas kaebusele õigesti märkinud, et kui rahatrahvi tasumine osutub tegelikkuses võimatuks, asendatakse VTMS §-s 211 sätestatu alusel rahatrahv arestiga. Kohtuväline menetleja on määranud Andres Aasmale rahatrahvi üle sanktsiooni keskmise määra, kuid kohtu arvates tuleks antud juhul vaatamata teo ohtlikkusele piirduda arvestades karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, samuti Andres Aasma isikut, sanktsiooni keskmise karistusega. Sellise karistuse määramine ei tekita ka olukorda, kus kaebuse esitaja ei ole ilmselgelt võimaline rahatrahvi tasuma. Kuigi Andres Aasma õpib, on 3 tegemist nüüdseks 16-aastase isikuga, kes peab olema suuteline vastutama rahatrahvi tasumise eest.
Arvestades kaebuse esitaja alaealisust ning seda, et ta õpib ega tööta, peab kohus võimalikuks rahatrahvi tasumist ositi ühe aasta jooksul. Seega on kohtu arvates tõendamist leidnud, et Andres Aasma poolt pandi toime LE § 5 märk 432 ja lisa 1, LE § 220, § 70 p 1 nõuete rikkumine, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 7430 lg 1, § 7435 lg 1, § 743 , § 745 , § 741 lg 1 järgi ning teda on õigesti karistatud kogumis
Karistus on määratud pädeva kohtuvälise menetleja poolt, väärteo menetlemisel on järgitud väärteomenetlusõigust ning õigesti kohaldatud karistuse kohaldamise aluseid, mistõttu tuleb tühistada üksnes Andres Aasmale mõistetud karistus rahatrahvi suuruse osas. Kuna kohus jättis kaebuse suures osas rahuldamata, tuleb VTMS § 38 ja KrMS § 180 alusel menetluskulud (postikulu) hüvitada kaebuse esitajal. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 132 p-st 2, §-dest 133-135 leiab kohtunik, et kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt ning kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada osaliselt karistuse osas. Ingrid Niinemägi Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.