1-08-150\3

Kriminaalasi nr 1-08-150 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruaril 2008.a. Tartu, Kalevi 1 Asja number 1-08-150 Täitmiskohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Kädi Leola Tõlk Regina Laiapea Prokurör Kristi Keldo Kinnipeetav Vjatšeslav Levitski isikukood: 37709192733, Kriminaalasi Tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamine. RESOLUTSIOON juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, 432 Jätta vabastamata Vjatšeslav Levitski, isikukood: 37709192733, temale Tartu Maakohtu 09.11.2000.a. otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega. VS § 76 lg. 3 järgi kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel edastab vangla VS § 76 lõikes 1 nimetatud materjalid kohtule uuesti kuue kuu möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul määruse tegemisele järgnevast päevast arvates. Asjaolud ja kohtu seisukoht Vjatšeslav Levitski tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 09.11.2000.a otsusega KrK § 107 lg 2 p 1, 2; § 195 lg 1, 2, 3 järgi ning liitkaristuseks mõisteti KrK § 40 lg 1 alusel 10 aastat vabadusekaotust. KrK § 41 alusel liideti mõistetud karistusele osaliselt Tartu Linnakohtu 28.04.1998.a otsusega tingimuslikult mõistetud 8-kuuline vabadusekaotus ja lõplikuks karistuseks mõisteti 10 aastat ja 6 kuud vabadusekaotust. Karistuse kandmise aja algus 19.11.1999.a. Tartu Maakohtu 18.06.2007.a määrusega jäeti Vjatšeslav Levitski vabastamata vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu 29.06.2007.a määrusega. Kinnipeetava karistusaeg algas 19.11.1999.a ja lõpeb 19.05.2010.a. KarS § 76 lg 2 p 1 ja 2 alusel on kinnipeetav kandnud 2/3 karistusajast 19.11.2006.a.seisuga, õigus taotleda uuesti ennetähtaegset vabanemist tekkis 29.12.2007.a. Vjatšeslav Levitski on varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral: 1) 16.12.1996.a Tartu Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 3 järgi rahatrahviga 1000 krooni; 2) 28.04.1998.a Tartu Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2 järgi 8 kuud vabadusekaotust tingimisi katseajaga 2 aastat. Vjatšeslav Levitski seletas kohtuistungil, et ta soovib ennetähtaegselt vabaneda, asuda tööle ja alustada seaduskuulekat elu. Vabanemise järel asub ta elama vanaema juurde Varal. Tal on töökoht OÜ-s x. Vabaduses ootab teda naine, kellega on kavatsus perekond luua ja omaette elama asuda. Ta on vanglas läbinud kutseoskuse omandamise kursused, saanud keevitaja kutse. Loodab leida lisatööd keevitajana. Samuti on ta vanglas läbinud alkoholisõltuvusest vabanemise programmi. On kindel, et vabaduses ei hakka alkoholi tarbima. Ema elab elukoha lähedal. Emal on alkoholiprobleemid ja ta ei ole neist üle saanud. Vjatšeslav Levitski peab enda kohustuseks aidata ema alkoholiprobleemidest vabanemisel. Prokurör ei toeta Vjatšeslav Levitski tingimisi ennetähtaegset vabastamist, sest puuduvad küllaldased materiaalsed alused. Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse, psühholoogi ning prokuröri arvamuse, leiab, et Vjatšeslav Levitski tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on olemas formaalsed alused. Vjatšeslav Levitski kannab karistust esimese ja teise astme kuritegude eest. Ta on ära kandnud üle kahe kolmandiku mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas KarS § 76 lg. 2 p. 2 ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Tartu Vanglast antav üldhinnang Vjatšeslav Levitski käitumisele on negatiivne. Vangistuse jooksul on kinnipeetaval olnud hulgaliselt distsipliini rikkumisi, mille eest on teda distsiplinaarkorras karistatud rohkem kui kahekümnel korral. Sealjuures viimane distsipliini rikkumine, mis seisnes keelatud eseme omamises, on toime pandud vähem kui 6 kuud tagasi (23.07.2007). Vabaduses oli kinnipeetaval korduvalt probleeme alkoholiga, viimase kuriteo pani toime katseajal alkoholijoobes. Kinnipeetav õpib hetkel Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi
2. klassis ja võtab osa AA grupitööst. Kinnipeetav on muutunud emotsionaalselt stabiilsemaks, mida on mõjutanud nii psühholoogiline nõustamine, eneseabi kirjandus kui tegelemine käsitöö ja kirjutamisega. Vabanemisel on soovituslik pöörduda psühholoogi juurde, et paremini hakkama saada pingesituatsioonidega. Kinnipeetav asub vabanedes elama vanaema juurde Vara vallas Tartumaal ning tööle varasemas töökohas OÜ-s x, kes garanteerib vajadusel kinnipeetavale ajutise eluaseme. OÜ x juhataja, kes on kinnipeetava vend, on nõus olema Vjatšeslav Levitski tugiisikuks. Vjatšeslav Levitski riskikäitumise tõenäosust võib suurendada grupi ja alkoholi mõju. Kriminaalhooldusametnik ei toeta Vjatšeslav Levitski ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kinnipeetav on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, vanglas on teda korduvalt distsiplinaarkorras karistatud. Ka on kinnipeetav korduvalt viibinud psühhiaatriakliinikus statsionaarsel ravil ja uuringutel, psühhiaatriaekspertide arvamuse kohaselt on Vjatšeslav Levitskil impulsiivset tüüpi ebastabiilne isiksushäire, mis avaldub tema tundeelu labiilsuses, väheses impulsikontrollis ja kalduvuses vägivallapuhangutele. Kinnipeetaval on probleeme alkoholiga. Vjatšeslav Levitski on vanglas läbinud keevitajate lühikursuse, töötanud abitöödel ning asunud õppima Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumis. Kinnipeetava poolt uute kuritegude toimepanemise ja ohtlikkuse riskifaktoriteks on alkoholi tarvitamine, agressiivsus ja psüühiline ebastabiilsus, suutmatus alluda kontrollile, puudulikud sotsiaalsed oskused, suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega ning majanduslik ebastabiilsus. Kriminaalhooldusametniku hinnangul ei ole käitumiskontroll piisav vahend uue kuriteo ärahoidmiseks. Vjatšeslav Levitski varasem käitumine on näidanud, et ta ei suuda järgida talle määratud kohustusi: lahkus omavoliliselt kaitseväeteenistusest, katseajal olles jätkas kuritegude toimepanemist, kuriteod on läinud järjest raskemaks ning vanglas on olnud süstemaatiline korrarikkuja. Eeltoodu põhjal leiab kriminaalhooldusametnik, et Vjatšeslav Levitski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole võimalik, kuna pool aastat ei ole olnud piisav aeg püsivama muutuse saavutamiseks. KarS § 76 lg. 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Arvestades kuriteo asjaolusid ja süüdimõistetu isikut, ei ole tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabanemiseks olemas küllaldaselt materiaalseid aluseid. Vjatšeslav Levitskil on elukoht ja võimalused tööle asumiseks, kuid elukoht ei ole püsiv. Vanaema elukoha läheduses elab ema, kes ei tule toime oma alkoholiprobleemidega. Soovist ema aidata asub Vjatšeslav Levitski vabanemise korral emaga suhtlema. Vjatšeslav Levitski ise ei ole lühikese aja, 6 kuu jooksul pärast eelmise tingimisi ennetähtaegse vabanemise küsimuse arutamist veel küllaldaselt suutnud enda probleemide lahendamisega tegeleda, et ennast kindlana ja vastutusvõimelisena tunda. Tal on lähedastest isikutest koosnev sotsiaalne võrgustik, kes toetavad ennetähtaegse vabanemise korral, kuid risk lähedaste mõju alla sattuda ja tagasi pöörduda endiste eluviiside juurde. 6 kuu jooksul on Vjatšeslav Levitski saanud nõustamist psühholoogilt, kuid ei ole veel kõiki vajalikke eluküsimusi läbi arutanud, s.h. ema alkoholiprobleeme. Vjatšeslav Levitskil on kindlad plaanid edasiseks eluks vabaduses ja sellega ta on väljendanud negatiivset suhtumist senistesse eluviisidesse. Tal on vaja aega, et jätkata vanglas alustatud tööd psühholoogilise nõustamisega, mis võimaldab resotsialiseeruda ja vabanemise järel õiguskuulekalt käituda. Kohus ei pea vajalikuks määrata uue tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamise tähtaega seaduses ettenähtud tähtajast pikemaks. Ene Muts Kohtunik