Obsah (6)

§ 139§ 88§ 128§ 108§ 1892§ 195

Nr. 1-08-875 Karistuse kandmisest ennetähtaegse vabastamise MÄÄRUS 13. veebruaril 2008.a. Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Pille Kiho prokurör Margit Pärn arutas avalikul

§ 139lg 2 p 2, 3 järgi vabadusekaotusega 2 aastat; 2) 16.04.1976.

a. Rakvere

§ 88lg 2 p 2 ja § 140 lg 2 p 1, 4 alusel vabadusekaotusega 3 aastat; 3) 20.05.1980.

a. Rakvere

§ 128ja § 114 alusel vabadusekaotusega 2 aastat; 4) 25.01.1983.

a. Rakvere

§ 108lg 1 alusel vabadusekaotusega 1 aasta; 5) 14.08.1984.

a. Rakvere

§ 1892lg 1 alusel vabadusekaotusega 1 aasta; 6) 22.04.1986.

a. Rakvere

§ 195lg 2, § 88 lg 4 p 1 ja § 1892 lg 1 alusel vabadusekaotusega 6 aastat; 7) 05.10.2000. a. Lääne-Viru Maakohtu poolt Kr

K § 139 lg 2 p 3 järgi 7 kuu pikkuse vabadusekaotusega tingimisi 1 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga; 8) 14.01.

1. a. Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 204 lg 3 järgi 8 kuu pikkuse vabadusekaotusega ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 aastaks; 9) 27.01.
2. a. Lääne-Viru Maakohtu poolt KarS § 424, 329, 275 järgi 1 aasta 4 kuu pikkuse vangistusega, millest KarS § 74 lg 2 alusel kuulus koheselt ärakandmisele 6 kuud vangistust, ülejäänud 10 kuud vangistust jäeti kanda tingimisi 3 aasta pikkuse katseajaga ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 aastaks; 10) 07.04.
3. a. Lääne-Viru Maakohtu poolt KarS § 329, 424 järgi 1 aasta 5 kuu pikkuse vangistusega ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 aastaks, Harju Maakohtu 24.05.2006 määruse alusel vabastatud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 aasta, karistuse ärakandmata osa 6 kuud 6 päeva seisuga 06.06.
4. a. Halduskorras ja väärtegude toimepanemise eest on Feliks Kruusamägi karistatud 2-l korral. Tartu Vanglast väljastatud iseloomustusest nähtuvalt ei ole Feliks Kruusamäge vanglas distsiplinaarkorras karistatud, puuduvad märgid agressiivsest käitumisest ja enesevalitsuse kaotamisest. Ta oskab nimetada oma probleeme, kirjeldada nende tekkepõhjusi, on enda sõnul vangistuse jooksul muutnud oma seisukohti alkoholijoobes juhtimise osas ning on valmis edaspidi käituma õiguskuulekalt. Ta on aru saanud, et kriminaalhooldusse tuleb suhtuda tõsiselt ning püüab käituda õiguskuulekalt. Uue kuriteo risk on kõige suurem alkoholi tarvitamise ja joobes juhtimise korral, kuid üldiselt võib tema poolt uute kuritegude toimepanemise riski pidada madalaks. Kriminaalhooldusametnik ei toeta Feliks Kruusamägi tingimisi ennetähtaega vangistuseset vabastamisega ning kriminaalhooldusele allutamisega. Kinnipeetaval on olemas küll elukaaslase U. M. toetus, kindel elukoht x ning ta saab asuda ka tööle, kuid vaatamata sellele püsib seoses Feliks Kruusamägi alkoholiprobleemiga jätkuvalt suur oht, et ta hakkab toime panema uusi kuritegusid. Vestlusest U.M. on selgunud, et alkoholiprobleemist on vesteldud ka pereringis ning naine on mehe eest ka autovõtmeid peitnud, kuid see ei ole Feliks Kruusamäge sõitmismõtetest loobuma sundinud. Ise kinnipeetav aga alkoholiprobleemi ei tunnista. Uue kuriteo sooritamise risk on olemas ka seoses väärtushinnangute ja hoiakutega, mõtlemise ja käitumisega. Ta on näidanud, et seadused on teistele täitmiseks ning tema neid järgima ei pea. Süüdimõistetu Feliks Kruusamägi kinnitas kohtuistungil, et soovib ennetähtaegselt vanglast vabaneda ning on valmis elama õiguskuulekalt. Ta on muutnud oma suhtumist joobes autorooli istumisse ning lubab seda enam mitte teha. Tal on olemas kindel elukoht ja ta soovib koheselt asuda ka tööle. Ta on valmis täitma kõiki talle kohtu poolt määratavaid kohustusi. Prokurör ei toetanud Feliks Kruusamägi tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamist. Kinnipeetav on korduvalt karistatud isik ja vaatamata eelnevatele karistustele on jätkanud seadusrikkumisi. Kohtunik on seisukohal, et kuigi KarS § 76 lg 1 p 2 alusel on olemas formaalne alus Feliks Kruusamägi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks, ei ole see siiski otstarbekas. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Feliks Kruusamägi on kriminaalkorras korduvalt karistatud isik. Mitmeid kordi on teda karistatud ka vabadusekaotusliku karistusega. Karistused ei ole teda aga uute kuritegude toimepanemisest eemale hoidnud. Alates
5. a. on teda joobes juhtimise eest kriminaalkorras karistatud kolmel korral, kuid ka juhtimisõiguse äravõtmine ei ole teda taksitanud uuesti alkoholi tarvitanuna rooli taha istumast. 24.05.
6. a. vabastati Feliks Kruusamägi tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest, mida ta samuti kandis joobes autojuhtimise eest. Katseajal juhtis ta aga jällegi autot alkoholijoobes ja ilma juhtimisõiguseta. Kohus leiab, et nimetatud käitumisega on kinnipeetav näidanud, et ta ei ole motiveeritud õiguskuulekalt käituma ega soovi muuta oma suhtumist joobes juhtimisse. Samuti näitab uue kuriteo katseajal toimepanemine seda, et Feliks Kruusamägi ei oska väärtustada talle antud võimalust kanda oma karistust vabaduses. Tartu Vangla ja kriminaalhooldusametniku ettekannetest nähtuvalt ei tunnista Feliks Kruusamägi oma alkoholiprobleemi. Ta ei ole vangistuse ajal soovinud osaleda üheski teraapias ega grupitöödes. Seega eksisteerib jätkuvalt suur oht, et ta võib vabaduses alkoholijoobes toime panna uusi kuritegusid. Seega, ehkki tuleb positiivseks lugeda Feliks Kruusamägi käitumist vanglas, tal vabaduses elu- ja töökoha olemasolu ning elukaaslase toetust, ei ole tema vangistusest tingimisi vabastamine otstarbekas. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus määras: Jätta vabastamata Feliks Kruusamägi (IK 35808245232) temale Viru Maakohtu 06.06.
7. a. otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaja lõppemist. Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Kohtunik