Obsah (7)

§ 199§ 64§ 68§ 65§ 424§ 418§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. veebruaril 2008. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-781 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi

§ 199

lg 2 p-de 4, 7, 8, § 202 lg 1, § 414 lg 1 järgi ja

§ 64

lg 1 alusel mõisteti temale kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 1 aasta vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 09.-11.02.2005.

a, 26.08.-19.09.

1. a, 06.12.
2. a -28.03.
3. a, s.o 4 kuud 20 päeva ja mõisteti U. Paabutile ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 7 kuud 10 päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust U.

Paabutile Tartu Maakohtu 30.10.2006. a otsusega kriminaalasjas nr 1-06-5971 1

§ 424

järgi mõistetud põhikaristuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 1 kuu 17 päeva vangistuse võrra ning kohtuotsuste kogumis mõisteti U. Paabutile lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta 8 kuud 27 päeva vangistust, karistusaja algusega alates 29.03.

1. a, s.o alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus jõustus 04.04.
2. a. Tartu Maakohtu 25.07.
3. a määrusega kriminaalasjas nr 1-07-3740 täpsustati eelnimetatud otsust selliselt, et U. Paabutile Tartu Maakohtu 29.03.
4. a kohtuotsusega mõistetud ärakandmisele kuuluvaks lõplikuks liitkaristuseks loeti 2 aastat 20 päeva vangistust, karistusaja algusega alates 06.12.2006, s.o alates U. Paabuti kinnipidamisest. Kinnipeetava karistusaeg algas seega 06.12.
5. a ja lõppeb 25.12.
6. a. Urmas Paabutit on varem kriminaalkorras karistatud kolmeteistkümnel korral: 1) 03.09.1987.a Tartu Linna Rahvakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja § 197 lg 2 p-de 1, 2 järgi 1 aasta 6 kuu pikkuse vabadusekaotusega kohtuotsuse täitmise edasilükkamisega 2 aastaks; karistus käesolevaks ajaks kustunud; 2) 07.02.
7. a Põlva Rajooni Rahvakohtu poolt KrK § 139 lg 1 järgi 1 aasta pikkuse vabadusekaotusega tingimisi ühes kohustusliku töölesuunamisega; karistus käesolevaks ajaks kustunud; 3) 20.01.
8. a Viljandi Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2, 3 järgi rahatrahviga 2000 krooni; 4) 27.04.
9. a Viljandi Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 järgi 1 aasta pikkuse vabadusekaotust tingimisi 3 aasta pikkuse katseajaga; 5) 05.06.
10. a Põlva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2, 3 ja § 207 lg 1 järgi 2 kuu pikkuse arestiga; 6) 18.03.
11. a Valga Maakohtu poolt KrK § 207 lg 2 p 1 järgi rahatrahviga 2200 krooni, trahv tasutud; 7) 18.07.
12. a Põlva Maakohtu poolt KrK § 204 lg 3 järgi rahatrahviga 8050 krooni ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks; trahv tasutud; 8) 29.09.
13. a Põlva Maakohtu poolt KrK § 207 lg 3 p 1 järgi 3 kuu pikkuse arestiga; 9) 15.11.
14. a Põlva Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p-de 4, 7, 8 järgi 1 aasta ja 5 kuu pikkuse vangistusega,

§ 68

lg 1, § 74 alusel mõisteti lõplikuks karistuseks 1 aasta 2 kuu 1 päev vangistust tingimisi 3 aasta pikkuse katseajaga, eelvangistuses viibitud aeg 2 kuud 29 päeva; 10) 31.01.2005. a Põlva Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p-de 4, 7 järgi 4 kuu pikkuse vangistusega,

§ 65

lg 1, § 64 lg 1 ja § 74 alusel mõisteti lõplikuks karistuseks 1 aasta 4 kuud ja 1 päev vangistust tingimisi 3 aasta pikkuse katseajaga; 11) 12.10.2005. a Põlva Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p-de 4, 7, 8 järgi 3 kuu pikkuse vangistusega,

§ 65

lg 1, § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud vangistust,

§ 68

lg 1 ja § 74 alusel mõisteti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 11 kuud 17 päeva vangistust tingimisi 3 aasta pikkuse katseajaga, eelvangistuses viibitud aeg 5 kuud 13 päeva; 12) Tartu Maakohtu poolt 31.01.2006. a

§ 418

lg 1 järgi 2 kuu pikkuse vangistusega, mis on kantud; 13) Tartu Maakohtu 30.10.2006. a otsusega

§ 424

järgi põhikaristusega 2 kuud vangistust,

§ 65

lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu 17 päeva vangistust ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks. Väärteokorras on U. Paabutit varem karistatud kolmel korral liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest. 2 Esimest korda arutas kohus U. Paabuti vangistusest ennetähtaegset vabastamist 12.11.

1. a, kui U. Paabut esitas avalduse, milles taotles enda vangistusest vabastamist elektroonilise valve all tingimisi enne tähtaja lõppemist. Tartu Maakohtu 12.11.
2. a määrusega kriminaalasjas nr 1-07-12516 jäeti U. Paabut temale Tartu Maakohtu 29.03.
3. a otsusega kriminaalasjas nr 1-07-3740 mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaja lõppemist elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata, kuna kohtunik pidas väga kõrgeks riski, et U. Paabut, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning kes on omandanud kriminaalsed käitumisharjumused, hakkab vabaduses uusi kuritegusid toime panema. Käesoleva asja juurde lisatud kriminaalhooldaja ettekandest ilmneb, et ametnik ei ole endiselt nõus U. Paabuti vangistusest tingimisi vabastamisega enne tähtaega. Kriminaalhooldaja leiab, et kinnipeetav ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud, vaid on vastutustundetult jätkanud endiste eluviisidega, ja seega oht edasiste kuritegude toimepanekuks on U. Paabuti puhul liiga suur. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu U. Paabut seletas kohtus, et kui ta vabaneks, teeks ta endast kõik, et mitte sattuda tagasi vanglasse. Ta hakkab kohe tööd otsima. Vabaduses ei ohusta teda miski, tal ei ole narkootikumide ega alkoholiga probleeme. Kriminaalhooldaja vahetab ta välja, sest temaga ei saa keegi kontakti. Prokuröri seisukoht oli, et U. Paabut tuleb jätta talle mõistetud karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastamata. U. Paabut ei näe oma probleeme ja tal ei ole kindlaid plaane vabanemiseks. Kohtuniku seisukoht U. Paabut mõisteti kohtuotsustega süüdi teise astme kuritegude toimepanemises.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Käesolevaks ajaks on U. Paabut temale mõistetud karistusajast vähemalt poole, kuid mitte vähem kui kuus kuud ära kandnud. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. U. Paabuti käitumine vangistuse kandmise ajal on olnud hea - kodukorrarikkumisi ta toime ei ole pannud ning distsiplinaarkorras teda karistatud ei ole. Ta on olnud hõivatud tööga, esialgu majandustöödega (oli köögis abitööline), kuid alates 11.01.2008. a lubati ta soodustatud korras tööle OÜ-sse Powersteel (II osa lk 44). Ennetähtaegsel vabanemisel oleks tal olemas kindel elukoht x oma elukaaslase M. S. juures. M. Solonin oleks seejuures ka U. Paabuti tugiisikuks vabaduses, olles nõus teda igati aitama ja toetama. Nagu vangistuses, nii ka vabaduses on U. Paabutil soov kohe tööle asuda ning iseseisvat sissetulekut teenida. 3 Eelnevale vaatamata leiab kohtunik, et U. Paabutit ei ole võimalik vangistusest enne tähtaega vabastada. U. Paabutit on kriminaalkorras karistatud korduvalt, käesolev karistus on talle juba neljateistkümnes. U. Paabutile on varem mõistetud nii reaalseid kui ka tingimisi vangistusi. Ükski kohaldatud sunnimeetmetest ei ole kinnipeetava käitumisele mõju avaldanud. Ta on jätkanud oma kuritegelikku käitumist, pannes toime valdavalt ühesuguse iseloomuga (varavastaseid) kuritegusid. See näitab, et U. Paabut on omandanud kriminaalsele subkultuurile omased väärtused ning käitumismudelid, mis ei allu muutustele. Tema puhul on uute kuritegude toimepanemise risk jätkuvalt kõrge. Seda kinnitas ka U. Paabuti ennastõigustav ja teisi süüdistav käitumine kohtuistungil. Lisaks oli U. Paabutil vabaduses probleeme alkoholi liigtarvitamisega. Ka tema varasemad kuriteod olid toime pandud enamasti alkoholijoobes, mis tähendab, et alkoholi tarvitamine on U. Paabuti puhul oluline kuritegevuse riskifaktor. Kinnipeetava sõnul tegi ta alkoholitarbimisele lõpu juba pool aastat enne vangistusse asumist, kuid kohtunik leiab, et sellesse väitesse tuleb suhtuda kriitiliselt. Väidetavalt kasutas kinnipeetav alkoholi selleks, et tulla toime oma emotsionaalsete pingetega. Kriminaalhooldaja ettekandest ilmneb aga asjaolu, et vabaduses puudub U. Paabutil kindel töökoht, samas on tal täita rahalised nõuded. U. Paabuti elukaaslane kasvatab kahte alaealist last, seega on temagi rahalised vahendid ebapiisavad, et U. Paabutit materiaalselt toetada. Järelikult tõenäosus, et U. Paabutil tekivad igapäevase toimetuleku pinnalt pinged, on väga suur. Siit omakorda on väga suur võimalus, et kinnipeetav hakkab pingete leevendamiseks taas alkoholi tarvitama. Seda võimalust suurendab veelgi asjaolu, et väidetavalt on U. Paabut mõjutatav teiste isikute poolt. U. Paabuti tutvusringkonnas on mitmeid kriminaalse taustaga tuttavaid, kusjuures neid elab ka Ruusa külas ja selle lähikonnas. Seega on kinnipeetaval selliste isikute seltsis võimalik hakata uuesti alkoholi liigtarvitama. Järelikult kinnipeetava käitumine ja muud asjaolud, mis tingisid kohtu varasema eitava otsuse U. Paabuti ennetähaegse vabastamise osas, ei ole tänaseni ära langenud ning oht, et U. Paabut hakkab vabaduses toime panema uusi kuritegusid, on endiselt väga kõrge. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et kinnipeetav peab jätkama oma karistuse kandmist vanglas. Ingeri Tamm Kohtunik 4