lg 3, § 140 lg 2 p 4 järgi vabadusekaotusega 3 aastat (karistatus kustunud); 2) 04.08.1994. a.
lg 2 p 2, 3 järgi tingimisi vabadusekaotusega 3 kuud katseajaga 1 aasta; 3) 11.11.1996. a.
a.
Ants Viljat on varem väärteokorras karistatud ühel korral. Tartu Vanglast kinnipeetava kohta antud iseloomustuse kohaselt on Ants Viljatit 2007. a. vanglas distsiplinaarkorras karistatud kahel korral. Temaga läbiviidud vestluse põhjal tunduvad tema sotsiaalsed oskused pikaajalise vangistuse ning tervisliku ja emotsionaalse seisundi tõttu olevat keskmisest madalamad ning konfliktsituatsioonis endast välja minnes võib ta käituda ettearvamatult. Samas on Ants Viljat tegutsemisaldis, koostöövõimeline ja motiveeritud koostööks kriminaalhooldajaga. Piisava sotsiaalse toetuse korral on kinnipeetav võimeline vabaduses seaduskuulekalt elama. Tema ohtlikkus seisneb materiaalse ja moraalse kahju tekitamises ning uute kuritegude toimepanemine on kõige tõenäolisem grupi ja alkoholi mõjul. Ohtu vähendavateks teguriteks on tema soov leida kindel elu- ja töökoht. Vabanemisel asuks ta elama x ööpäevaringse hooldusega erihooldekodusse. Rahalisi nõudeid tema vastu on umbes 30 000 krooni. Kinnipeetu lähedastest tema vend elab x Hooldekodus, õega on suhted olnud harvad. Kirja teel suhtleb ta ka paari inimesega kogudusest. Hinnates kinnipeetaval alkoholi- ja narkosõltuvust, märgitakse iseloomustuses, et Ants Viljati sõnul inhaleeris ta viimati vabaduses olles lenduvaid lahusteid, kuna oli stressis ja ei leidnud oma muredele lahendust. Kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamuse kohaselt ei toeta ta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastamist. Ta leiab, et Ants Viljati poolt uute kuritegude toimepanemise risk on endiselt kõrge, kuna ta on korduvalt kriminaalkorras karistatud isik, vabaduses oli tal probleeme toksiliste ainete inhaleerimisega ning ta on varem olnud määratud kriminaalhooldusele, kuid rikkunud katseaja kestel kontrollnõudeid ning jätnud täitmata talle määratud lisakohustused. Riski suurendab ka kriminaalkorras karistatud isikute leidumine tema tutvusringkonnas ning töökoha puudumine. Arstliku ekspertiisi otsusega on Ants Viljatil sedastatud 80% töövõime kaotus, nägemishäire ja orgaaniline isiksushäire ning määratud raske puue. Seega on tal igapäevaelus raske iseseisvalt toime tulla. Samuti on raskendatud töökoha leidmine ning töövõimetuspension ei ole piisav igapäevaseks toimetulekuks. Samas vähendab tervise halvenemine uue kuriteo toimepanemise tõenäosust. Prokurör ja kaitsja toetasid Ants Viljati ennetähtaegset vanglast vabastamist. Samuti leidis Tartu Vangla sotsiaaltöötaja, et käesoleval hetkel oleks Ants VIljhati eenetähtaegne vabastamine põhjendatud kuna talle on leitud elukoht x Hooldekodus, mis on tema tervislike probleemidega isikule sobiv. Ants Viljat kinnitas kohtuistungil, et soovib edaspidi elada õiguskuulekalt. Tal on vabanemisel olemas elukoht x Hooldekodus, mille ta leidis endale hetkel ainuõige elupaiga olevat. Võimalusel ta soovib leida võimatekohast tööd. Ta tahab täita kõiki kriminaalhoolduse kontrollnõudeid ning on valmis täitma talle kohtu poolt määratavaid lisakohustusi. Eriti pidas süüdimõistetu oluliseks märkida lisakohustusena ära keeld kasutada toksilise aineid sissehingamiseks kuna sellise kohustuse fikseerimine aitaks tal seda kindlamini täita. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, hinnanud igakülgselt kõiki asjaolusid, on jõudnud järeldusele, et Ants Viljat tuleb tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastada. Kohtuistungil avaldatust ja toimiku materjalidest nähtub, et Ants Viljat on käesolevaks ajaks mõistetud karistusest ära kandnud üle 2/3 ja seega on olemas formaalne alus tema ennetähtaegselt vangistusest vabastamiseks. Ants Viljat kannab käesoleval ajal vanglakaristust esimese astme kuriteo eest. Reaalset vangistust kannab ta kolmandat korda. Talle on Tartu Vangla sotsiaaltöötaja abiga leitud sobiv elukoht x Hooldekodus, mille ka Ants Viljat ise endale sobivaks tunnistab. Ants Viljati näol on tegemist isikuga, kes on pikka aega kandnud vangistust ja seega olnud reaalsest elust vabaduses isoleeritud. Talle on omistatud raske puue ja invaliidsusgupp. Ants Viljat vabaneks tähtaegselt vangistusest käesoleva aasta lõpus. Tema näol on tegemist isikuga, kellel ei ole probleeme alkoholi liigtarvitamisega, kuid on olnud probleeme toksikomaaniaga. Tutvunud toimiku materjalidega ja ärakuulanud isiku enda selgitused leiab kohtunik, et tegemist on isikuga, keda on käesoleval hetkel otstarbekas vabastada ennetähtaegselt. Ants Viljat annab adekvaatselt, vaatamata temale omistatud puudele, aru enda probleemidest ja tal on mõistlikud selgitused nendega hakkamasaamiseks. Isiku sotsiaalseks integratsiooniks ja abistamiseks on vajalik tema täiendav allutamine käitumiskontrollile. Tema puhul ei ole kasuks karistuse täielik ärakandmine ja vabanemine ilma igasuguse kontrollita. Seejuures on oluline arvestada, et Ants Viljatil puuduvad lähedased ja teda toetav sotsiaalne võrgustik absoluutselt. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et Ants Viljat tuleb tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastada. On alust arvata, et tema näol on tegemist isikuga, kelle puhul on karistuse kandmine täitnud oma eesmärgi, ta omab piisavaid tagatisi, et asuda vabaduses elama seaduskuulekat elu ning talle tuleb anda võimalus jätkata õiguskuulekat elu vabaduses. Ants Viljat on ära kandnud enam kui kaks kolmandikku talle mõistetud karistusest ning tema ennetähtaegne vabastamine ja kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. Isiku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise puhul on pärast vangistuse kandmist vajalik teiste isikute toetus ning käitumiskontroll, mida võimaldab kriminaalhooldus. Juhindudes KarS § 75 lg 2 p 4 ja § 76, KrMS § 426 ja § 432, kohtunik m ä ä r a s: Vabastada Ants Viljat (IK 37109132739) talle Tartu Maakohtu 07.04.2003.a. otsusega mõistetud 6 (kuue) aasta pikkuse vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Määrata Ants Viljatile katseaeg pikkusega üks
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.