4-07-2407\11

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoobril
2. a Tartu kohtumaja Väärteoasja number 4-07-2407 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Sekretär Kristi Suvi Väärteoasi KarS § 168 lg 1 järgi kaebemenetluses Kaebuse esitaja Menetlusaluse isiku Arne Otteri kaitsja vandeadvokaat Aadu Luberg Vaidlustatud lahend Lõuna Politseiprefektuuri 14.05.
3. a otsus väärteoasjas nr 2780,07,001428 Menetlusalune isik Arne Otter, isikukood: 37310232710; elukoht: X X, X; töökoht: , Kaitsja Vandeadvokaat Aadu Luberg Kohtuväline menetleja Lõuna Politseiprefektuur, esindaja juhtivkonstaabel Kert Kotkas RESOLUTSIOON Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §-st 132 p 1, kohus otsustas: Jätta kaebus rahuldamata ja Lõuna Politseiprefektuuri 14.05.
4. a otsus väärteoasjas nr 2780,07,001428, millega karistati Arne Otterit KarS § 168 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 6000 krooni, muutmata. Rahatrahvi summa tuleb tasuda Lõuna Politseiprefektuuri arveldusarvele 10220035028018 Eesti Ühispangas, viitenumber on
5. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus loobuda kassatsioonimenetlusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooni esitamisel on kohtuotsus tervikuna kohtumenetluse pooltele kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis
6. oktoobril
7. a alates kella 14.00-st. Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kättesaadav. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Asjaolud ja menetluse käik Lõuna Politseiprefektuuri 14.05.
8. a otsusega väärteoasjas nr 2780,07,001428 (koopia tl 2324) karistati A. Otterit karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 168 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 6000 krooni, kuna A. Otter 04.03.
9. a kella 15.47 ajal Tartus Anne tn 63, toimetades sõiduautoga Opel Omega, reg. nr-ga XXX XXX, Tartu Kommertsgümnaasiumis aadressiga Tartus Anne 63 asuvasse valimisjaoskonda Riigikogu valimistele V N ning agiteerides sõidu ajal viimast valima Keskerakonna kandidaadi poolt, teostas aktiivset agitatsiooni valimiste päeval. 25.05.
10. a esitas menetlusalune isik A. Otter oma kaitsja vandeadvokaat A. Lubergi kaudu kohtuvälise menetleja otsuse peale Tartu Maakohtule kaebuse (tl 1-3) ja taotles selle tühistamist, kuna ta pole temale süüksarvatud väärtegu toime pannud. Kaebaja ei nõustu otsuses toodud väärteokirjeldusega, leides, et see ei vasta tõele. Lisaks on kaebaja seisukohal, et kui otsuses kirjeldatu ka aset leidis, siis ei kujuta selline tegevus endast aktiivset agitatsiooni KarS § 168 lg 1 mõttes. Teise isiku valimiste päeval autoga valima viimine iseenesest ei ole seadusevastane tegevus, nagu ka autos viibiva isikuga valimistest, kandidaatidest, erakondadest ning vastastikustest eelistustest rääkimine. Samuti leiab kaebaja, et politseil puudus 04.03.
11. a tema kinnipidamiseks seaduslik alus ning seetõttu on politsei edasised toimingud tema suhtes ebaseaduslikud. Tartu Maakohtu 01.10.
12. a toimunud istungil jäid menetlusalune isik ja tema kaitsja esitatud kaebuse juurde. Kohtuvälise menetleja Lõuna Politseiprefektuuri esindaja leidis kohtus, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja Lõuna Politseiprefektuuri 14.05.
13. a otsus väärteoasjas nr 2780,07,001428 muutmata. Tõendid ja kohtuotsuse põhjendused Menetlusalune isik A. Otter andis ütlusi selle kohta, et valimispäeval sõitis tema ringi mööda Tartut. Hiinalinnas märkas ta järsku üht noormeest, kes tõstis käe. Menetlusalune isik peatas auto 2 ning küsis temalt, mis mureks. Isik soovis valima minna ning palus A. Otterilt küüti. Menetlusalune isik võttis noormehe auto peale. Kuna noormehe nägu oli A. Otterile kuidagi tuttav, siis tundis ta huvi, kas nad on kusagil kohtunud. Teel valimisjaoskonda ütles A. Otter veel, et tema on juba valimas käinud. Ta ütles, et valis Keskerakonna, ning põhjendas oma valikut. Noormees vastas, et tema plaanib ka Keskerakonna poolt hääletada. Selle peale A. Otter kiitis noormeest, et see on teinud õige otsuse. Saare poe juures peatas politseipatrull menetlusaluse isiku auto ootamatult kinni. Üks politseinikest palus A. Otteriga kaasa sõitnud noormehel autost väljuda ning kutsus ta endaga kaasa. A. Otteril paluti autos istuda. Ta ei saanud aru, mille eest teda kinni peeti, sest autosõiduga tal probleeme ei olnud. Politseinik teda peatamise põhjustest ei informeerinud, mingeid dokumente ei küsitud ega kontrollitud. Peale noormehe küsitlemist lubati A. Otteril lahkuda. Tunnistaja V N kohtus antud ütlustest selgub, et hääletama minnes peatus tema kõrval auto, mida juhtis A. Otter. A. Otter vist küsis tema käest, et kas ta käis juba hääletamas. Tunnistaja vastas, et ta just läheb hääletama. A. Otter lubas ta autoga ära viia ning V. N istus autosse. Sõidu ajal juht rääkis midagi, kuid mida täpselt, tunnistaja praeguseks enam ei mäleta. Midagi oli valimistest juttu. Võib-olla sellest, kelle eest või millise partei eest hääletada või millise partei eest V. N kavatseb hääletada. Selle küsimuse peale vastas tunnistaja, et tema läheb Keskerakonna poolt hääletama. Mida A. Otter vastas, seda V. N ei mäleta. A. Otter oli V. N võõras. Tunnistaja nägi teda esimest korda. See, kas nad omavahel tuttavad on, autos jutuks ei tulnud. Kooli juures pidas politsei nad kinni. Vastuolude tõttu tunnistaja ütlustes avaldas kohus V. N kohtuvälises menetluses 29.03.
14. a antud ütlused (tl 14-15), kus ta rääkis sellest, et autojuht, avanud akna, küsis tema käest, et kas ta tahab valima minna, mille peale tunnistaja vastas, et ta just plaanibki valima minna Anne tänaval asuva Kommertsgümnaasiumi juurde, kus asus valimisjaoskond, ning et sõidu ajal ütles mees tunnistajale, et ta valiks Keskerakonna ükskõik millise kandidaadi poolt. Kohtus V. N möönis, et võis selline jutt olla, et politseis ülekuulamisel mäletas ta seda asja paremini, kuid märkis samas, et niikuinii oli tal plaanis Keskerakonna poolt hääletada. Hiljem väitis tunnistaja kaitsja küsimusele vastates, et A. Otter ei agiteerinud teda ühe või teise partei poolt hääletama. Tunnistaja Ü V andis kohtus ütlusi, millest ilmneb, et 04.03.
15. a valimistel vaatlejana osaledes nägi ta Kaunase puiesteel, kus asus lähestikku mitu valimisjaoskonda, seismas autot, kus sees istus A. Otter. Üks inimene tuli valimisjaoskonnast välja, istus A. Otteri autosse ning auto sõitis üle tee Kivilinna Gümnaasiumi juurde valimisjaoskonda nr
16. Autost väljus üks noorhärra ning tunnistaja järgnes talle, sest A. Otteriga seoses oli eelvalimistel probleeme tekkinud ning tunnistaja kahtlustas valimispettust. Niikaua, kui tunnistaja end valimisjaoskonna töötajale tutvustas, oli noormees hääletamas juba ära käinud. Tunnistaja helistas politseisse, et juhtunust teatada. Noormees istus tagasi autosse ning see sõitis Hiinalinna. Autole järgnenud tunnistaja nägi, kuidas A. Otteri autos olnud inimesed väljusid Põhja puiestee alguses. Seejärel kaotas tunnistaja A. Otteri auto silmist. Tunnistaja käis umbes 15-20 minutit Hiinalinnas ringi, et kas midagi kahtlast silma hakkab. Hiinalinnast lahkuma hakates nägi ta sama masinat uuesti. See oli Opel, reg. nr-ga XXX XXX. Ristmikul kaotas tunnistaja sõiduki uuesti silmist. Igaks juhuks sõitis Ü. V Kommertsgümnaasiumi juurde, kus asus valimisjaoskond nr
17. Selle juures nägi ta autot jälle. Valimisjaoskonnast väljus üks noormees - tunnistaja viitas V. N - ning istus autosse. Kui auto sõitma hakkas, tuli teiselt poolt ka politsei ning pidas auto kinni. Kui politsei noormeest 3 küsitles, kuulis tunnistaja, kuidas too kinnitas, et ta A. Otterit ei tunne. Samuti kuulis ta seda, kuidas noormees eitas, et talle oleks otseselt midagi makstud, kuid tunnistas, et tal paluti hääletada Keskerakonna poolt. Kohtus avaldatud 04.03.
18. a patrullilehe (tl 19-21) kohaselt sai politseipatrull kella 15.47 ajal teate, et Hiinalinnas veab A. Otter punase Opeliga valijaid hääletama. Sellist sõidukit ei leitud. Kella 16.03 ajal helistas valimistel vaatlejana osalenud Ü. V. Anne 55 ees peatati A. Otteri poolt juhitud sõiduk, reg, nr-ga XXX XXX. Sõiduki kõrvalistmel oli V. N. Vestluse käigus noormees ütles, et juhti ta ei tunne, kuid juht oli temalt küsinud, et kas ta läheb valima, ning oli ta peale võtnud ja öelnud, et valigu ta Keskerakonna poolt. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, ära kuulanud menetlusaluse isiku ning tema kaitsja, tunnistajad ja kohtuvälise menetleja esindaja, vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja siseveendumuse kohaselt hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et A. Otteri kaebus ei ole põhjendatud. KarS § 168 lg 1 sätestab väärteona aktiivse agitatsiooni valimise päeval. KarS §-le 160 tuginevalt tuleb KarS § 168 lg-s 1 süüteokoosseisu tunnusena toodud valimise päeva sisustada kui päeva, mil toimus kas Riigikogu, kohaliku omavalitsuse volikogu või Euroopa Parlamendi valimine. Üldteada on asjaolu, et 03.04.
19. a toimusid Riigikogu valimised, ja järelikult oli kõnealuse päeva näol tegu valimise päevaga. Menetlusalusele isikule A. Otterile heidetakse ette seda, et ta teostas ebaseaduslikku agitatsiooni sellega, et 03.04.
20. a sõidutas ta V. N oma autoga Tartu Kommertsgümnaasiumis asuvasse valimisjaoskonda Riigikogu valimisele ning sõidu ajal agiteeris ta V. N valima Keskerakonna kandidaadi poolt. Selles, et A. Otter 03.04.
21. a Tartust Hiinalinnast võttis oma auto peale valima mineva V. N, puudub käesolevas asjas vaidlus ning nimetatud asjaolu on menetlusalune isik ise ka omaks võtnud. Erimeelsusi ei ole selleski, et valimisjaoskonda sõites räägiti valimiste teemal. Vaidlusaluseks küsimuseks on see, millest täpsemalt A. Otter ning V. N autos rääkisid ning kas A. Otter ütles V. N, et too valiks Keskerakonna kandidaadi poolt. Teavet autos toimunud kõneluse kohta saavad anda A. Otter ning V. N kui ainsad autos viibinud isikud. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt toimus vestlus valimiste teemal üldise vestluse vormis. Nimelt ütles tema N. N, et on ise juba valimas käinud. Ta ütles veel, et valis Keskerakonna, ning põhjendas oma valikut. Kui noormees vastas, et tema plaanib ka Keskerakonna poolt hääletada, kiitis A. Otter teda õige otsuse tegemise eest. Mõneti teistmoodi on autos toimunud vestlust edasi andnud tunnistaja V. N. Algul andis ta ütlusi selle kohta, et autos oli valimistest juttu, kuid mida täpselt, seda enam ei mäleta, võib-olla oli juttu sellest, kelle eest või millise partei eest hääletada või millise partei eest V. N kavatseb hääletada. Kui kohus 4 tunnistaja mälu värskendamise eesmärgil avaldas V. N kohtuvälises menetluses antud ütlused, siis tunnistas V. N, et politseis ülekuulamisel mäletas ta asju paremini, ning möönis, et A. Otter võis talle öelda ka seda, et ta valiks Keskerakonna ükskõik millise kandidaadi poolt. Kuna menetlusaluse isiku ning tunnistaja ütlused lahknevad üksteisest, siis tuleb kohtul lahendada küsimus kummagi isiku ütluste usaldusväärsusest. Analüüsinud esmalt menetlusaluse isiku ütlusi, märgib kohus, et neis on täheldatav tugev ennastõigustav tendents. See ilmneb näiteks sellest, kuidas A. Otter püüdis kohut veenda selles, nagu oleks ta 03.04.
22. a Tartust Hiinalinnast V. N oma auto peale võtnud sellepärast, et V. N tee ääres hääletas ning palus küüti, samuti seepärast, et V. N nägu tundus talle kuidagi tuttav. Menetlusalune isik olevat autos isegi küsinud tunnistaja käest, et kas nad on kusagil kohtunud. Sellised väited lükkas tunnistaja kohtus aga kindlalt ümber. Kuna ka kohtuvälises menetluses väitis tunnistaja, et tema juhti ei tunne, vaid juht oli ise temalt küsinud, kas ta läheb valima, ning siis peale võtnud - see ilmneb 04.03.
23. a patrullilehest -, siis puudub kohtul põhjus teda mitte uskuda. See, et valima minev V. N sattus A. Otteri auto peale n-ö juhuslikult, on ümber lükatud tunnistaja Ü. V ütlustega, mis on menetluse kestel olnud muutumatud ja haakuvad teiste tõenditega ning milles kohtul seetõttu ei ole alust kahelda. Nimelt on Ü. V tunnistanud seda, et A. Otter seisis oma autoga Annelinna valimisjaoskondade läheduses ning et V. N ei olnud 03.04.
24. a mitte esimene noormees, keda A. Otter oma autoga valimisjaoskonda sõidutas. Järelikult oli A. Otteri tegevus järjepidev ning eesmärgipärane, mitte juhuslik, nagu menetlusalune isik ise on püüdnud muljet jätta. Seega ei ole A. Otteri ütlused autos räägitu kohta tõendina usaldusväärsed ning kohus neile tugineda ei saa. Mis puutub V. N ütlustesse, siis need on menetluse erinevates etappides jäänud üldjoones ühesuguseks. Erisused ilmnevadki ainult autos toimunud kõneluse osas, kuivõrd kohtuvälises menetluses antud ütlused on kohtus antud ütlustest oluliselt täpsemad. Tunnistaja põhjendas kohtus antud ütluste üldisust mittemäletamisega. Kohus aktsepteerib seda selgitust, sest käsitletava sündmuse ja V. N kohtus ülekuulamise vahele on jäänud üle poole aasta ning on mõistetav, et isik ei suuda nii pika aja tagust vestlust sõna-sõnalt meenutada. Seetõttu puudub kohtul põhjus tunnistaja ütluste tõepära kahtluse alla seada. Iseküsimus on see, kuidas suhtuda sellesse, et kui kohus tunnistaja mälu värskendamiseks tema kohtuvälises menetluses antud ütlused osaliselt avaldas, siis tunnistaja ei kinnitanud varemöeldut sajaprotsendiliselt, vaid ütles, et kohtuvälises menetluses mäletas ta paremini ja seega pidas võimalikuks, et A. Otter ütles talle autos, et ta valiks Keskerakonna ükskõik millise kandidaadi poolt. Kohus on seisukohal, et V. N sellises vormis ja kontekstis antud ütlust tuleb lugeda nõustumiseks sellega, et A. Otter ütles talle autos, et ta valiks Keskerakonna ükskõik millise kandidaadi poolt. V. N taoliste ütluste usaldusväärsust kinnitavad ka tunnistaja Ü. V ütlused ning 04.03.
25. a patrullileht, sest mõlemast viidatud tõendist ilmneb, et vahetult peale politseinike poolt kinni pidamist ütles V. N, et tal paluti hääletada Keskerakonna poolt. Lisaks haakuvad V. N ütlused eespool tõendamist leidnud asjaoludega selle kohta, et A. Otter võttis temale võõra V. N, kes oli valima minemas, auto peale enda initsiatiivil, et A. Otter oma autoga passis Annelinna valimisjaoskondade juures - üldteada on asjaolu, et Annelinnas elab palju vene keelt kõnelevaid inimesi, et nende juurdepääs infole, sh valimisinfole on piiratud ning 5 et vene keelt kõnelevad inimesed kalduvad pooldama Keskerakonda, mistõttu on neid kergem mõjutada nimetatud erakonna poolt hääletama -, ning et V. N ei olnud esimene isik, keda A. Otter oma autoga valimisjaoskonda sõidutas. Eeltooduga loeb kohus usaldusväärselt tõendatuks selle, et A. Otter ütles muu valimisteemalise jutu seas V. N ka seda, et valigu ta Keskerakonna poolt. See, et V. N hilisemale kaitsja küsimusele, kas A. Otter agiteeris teda Keskerakonna poolt valima, vastas, et A. Otter ei agiteerinud teda ühe või teise partei poolt hääletama, tuleb kohtu arvates jätta tähelepanuta. Tegu on hinnangulise vastusega ning selle tähendus sõltub sellest, kuidas mõistis ja sisustas V. N sõna „agiteerima“. Kohtu jaoks omab olulisemat tähtsust tunnistaja antud argisõnaline kirjeldus selle kohta, mida A. Otter temale autos ütles. Järgnevalt tuleb lahendada küsimus, kas menetlusaluse isiku tegevus, mis kujutas endast temale võõra isiku, st V. N juures peatumist, veendumist, et V. N läheb valima, seejärel V. N oma auto peale kutsumist, sõidu ajal valimiseelistustest rääkimist, kusjuures rõhuasetus oli Keskerakonnal, ning vestluse käigus V. N ütlemist, et valigu too Keskerakonna mõne kandidaadi poolt, on käsitletav aktiivse agitatsioonina KarS § 168 lg 1 mõttes. Aktiivse agitatsiooni all tuleb mõista tegevust, mis on suunatud kindla erakonna, kandidaadi, huvigrupi või idee propageerimisele, et seeläbi rahvast mõjutada või veenda kindla erakonna, kandidaadi, huvigrupi või idee poolt hääletama. Analüüsides terviksituatsiooni, tuleb asuda seisukohale, et tegu ei olnud tavapärase vestlusega, vaid A. Otteri tegevus propageeris Keskerakonda ning oli otseselt suunatud teise isiku valimiseelistuste mõjutamisele. Seega teostas A. Otter aktiivset agitatsiooni. See, et V. N sõnul oleks ta nagunii Keskerakonna poolt hääletanud, pole oluline, sest KarS § 168 lg-s 1 toodud süüteokoosseis on oma koosseisutüübilt formaalne ja seega ei ole nõutav, et isik oleks soovitatavat erakonda või isikut valinud agiteerimise tagajärjena. A. Otteri tegu oli lõpule viidud juba agiteerimistegevusega. Ülal tõendamist leidnud asjaolud viitavad sellele, et A. Otteri tegevus oli kaalutletud ning sihipärane, ning seega leiab kohus, et menetlusalune isik pani oma teo toime kavatsetult. Kuna kohus menetlusaluse isiku käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud, asub ta seisukohale, et A. Otter pani toime KarS § 168 lg-s 1 järgi kvalifitseeritava väärteo ning et teda tuleb toimepandu eest karistada. Kohus ei tuvastanud kohtuvälise menetleja tegevuses väärteomenetlusõiguse rikkumisi. A. Otteri väide selle kohta, et tema kinnipidamine politsei poolt oli ebaseaduslik, kuna autosõiduga tal mingeid probleeme ei olnud, ei ole asjakohane. Tunnistaja Ü. V ütlused ning 04.03.
26. a patrullileht tõendavad, et politsei sai väärteoteate A. Otteri kohta. Tulenevalt VTMS § 2 ning kriminaalmenetluse seadustiku § 6 koostoimest on politseil sellisel juhul kohustus kontrollida saadud infot ning väärteotunnuste ilmnemisel alustada väärteomenetlust. Kuna käesoleval juhul oli info kontrollimine, sh isikute kindlakstegemine võimalik vaid A. Otteri autot peatades ning V. N vesteldes, siis sellest tulenevalt oli politseinike tegevus õiguspärane. 6 III Karistuse mõistmine KarS § 168 lg 1 sätestab, et ebaseadusliku agitatsiooni eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. Lõuna Politseiprefektuuri 14.05.
27. a otsusega väärteoasjas nr 2780,07,001428 karistati A. Otterit KarS § 168 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 6000 krooni. Karistuse mõistmisel arvestab kohus vastavalt karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 56 lg-le 1 kohtualuse vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. A. Otteri tegevuses karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud KarS §-s 58, ei ole. Puuduvad ka KarS § 57 järgsed karistust kergendavad asjaolud. Arvestades lisaks veel A. Otteri tahtluse astmega, asub kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt A. Otterile määratud rahatrahv selle keskmises määras on põhjendatud ja õiglane. Ingeri Tamm Kohtunik 7