← Eesti

4-07-5112\5

4-07-5112 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärtoasja number Pärnu Maakohus 22.10.2007. a Pärnu Maakohtu Pärnu Kuninga tn kohtumaja 4-07-5112 Kohtunik Vello Lahtvee K

§ 279

järgi Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja ametnikud: Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel Triinu Mill ja konstaabel Anna Kristiina Tomson, Menetlusalune isik: Sergei Kondratjev (isikukood 38912054213), lepinguline esindaja vandeadvokaat Paul Järve RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 2, § 4, § 29 lg.1 p.1, § 38 lg.1, § 69 lg.2 p.1, § 87, § 107 lg.1, § 108, § 113, § 137 lg.1,3, KarS § 48, § 56, § 276, § 279, KRMS § 7 lg.3, § 63 lg.1, § 181 lg.1 1. 2. 3. Jätta Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna taotlus Sergei Kondratjevi suhtes aresti kohaldamiseks rahuldamata. Lõpetada VTMS § 29 lg.1 p.1 alusel Sergei Kondratjevi suhtes väärteomenetlus KarS §

§ 279järgi.

Jätta menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õiguse esitada apellatsioon kohtuotsuse teinud maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele VTMS § 113 lg.4 p.1 kohaselt kohtus tutvumiseks kättesaadav. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Asjaolud ja menetluse käik 1

(3)4-07-5112 Menetlusaluse isiku suhtes on Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna vanemkonstaabel T.Mill poolt koostatud 19.09.2007.a. kaks väärteoprotokolli. Neist esimeses on kirjeldatud tema tegu, kui keeldumist minna väärteoprotokolli koostamiseks ettenähtud politsei ametiruumi, katset lahkuda politseiosakonnast ja füüsilise vastupanu osutamist tema lahkumist takistama tulnud politseiametnikele. Teises kirjeldatakse tema tegu, kui keeldumist enda isikuandmete avaldamisest, millega takistas riikliku järelevalve teostamist. Kohtuväline menetleja kvalifitseeris esimese rikkumise väärteoks KarS §

teise KarS § 279 järgi ning taotles kohtult menetlusaluse isiku suhtes aresti kohaldamist. Tõendina on mõlemas väärteoprotokollis viidatud tunnistaja ülekuulamise protokollile. Menetlusalune isik on väärteoprotokollidesse tehtud kannete kohaselt keeldunud ütluste andmisest. Väärteoprotokollidele lisatud tunnistaja ülekuulamise protokollidest ja tunnistajate poolt kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonda oli 19.09.2007.a. kutsutud xxxx. Viimasega saabus vabatahtlikult kaasa menetlusalune isik. Kohapeal tekkis politseil kahtlus nende narkojoobes oleku suhtes, millest tulenevalt tegi mõlemale ettepaneku teha narkootiliste ainete tarvitamise tuvastamise testi. Menetlusalune isik keeldus sellest ja üritas politseiosakonnast lahkuda, osutades füüsilist vastupanu tema lahkumist takistama tulnud politseiametnikele. Menetlusaluse isiku kaitsja ütluste kohaselt polnud politseil õigus nõuda temalt narkootiliste ainete tarvitamise tuvastamise testi tegemist, sest tema suhtes polnud väärteomenetlust alustatud. Seega ei saanud selline korraldus olla seaduslik ning selle eiramine rikkumine. Isiku kontrollile allutamine peab olema põhjendatud. Maakohtu seisukoht Kohus, tutvunud väärteoasjas esitatud tõenditega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku kaebus tuleb rahuldada, kohtuvälise menetleja otsus tühistada ning väärteomenetlus asjas VTMS § 29 lg.1 p.1 alusel lõpetada. VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega on menetleja väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab eelkõige seotust teokirjeldusega. VTMS § 69 lg 2 p-st 1 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida väärteo lühike kirjeldus. Nimetatud nõue tähendab, et väärteoprotokollis peavad olema kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas süüteokoosseis on täidetud. Teisisõnu, väärteoprotokollist peab nähtuma, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ja millest lähtuvalt väärteoprotokolli koostaja leiab, et väärteokoosseis on täidetud. Väärteoprotokollis esitatud teokirjelduste kohaselt heidetakse menetlusalusele isikule ette KarS §

§ 279sätestatud tunnustele vastavate tegude toimepanemist. Kar

S § 276 loeb väärteoks võimuesindaja seadusliku korralduse eiramise. Politseiametniku näol on ilmselgelt tegemist riigi täitevvõimu esindajana, seega võimuesindajana ka KarS § 276 mõttes. Seaduslikuks tuleb lugeda korraldust, mis on antud politseiametniku pädevuse piires ja õigusaktides ettenähtud korras. Politsei õigused on fikseeritud Politseiseaduse 13. Nimetatud sättest tulenevad ka politsei pädevuse piirid. Kohtuväline menetleja ei ole kohtueelses- ega kohtumenetluses esitanud, millisele konkreetsele õiguslikule alusele tuginedes ta antud asjaoludel kohustas menetlusalust isikut ennast narkootiliste ainete tarvitamise tuvastamise testi tegemisele allutama. Sellise kohustava käitumise õigusliku aluse teadmine on aga menetlusaluse isiku oluline õigus, millest lähtuvalt ta menetluses enda käitumisotsustusi teeb. Isikul puudub kohustus eeldada, et politseiametniku poolt antud kohustus on alati seaduslik ning politseiametnik ei pea enda korralduse seaduslikku alust esitama. Kui isikule ei esitata politseiametniku poolt antud korralduse konkreetset 2

(3)4-07-5112 seaduslikku alust (ei piisa abstraktsest viitest Politseiseadusele vms.) ei ole isikul võimalik aru saada ka korralduse seaduslikkusest ning sellisel juhul ei saa talle ette heita ka võimuesindaja seadusliku korralduse eiramist. Selline väärteomenetluses kõrvaldamata kahtlus menetlusaluse isiku süüdiolekus tuleb VTMS § 4 kohaselt tõlgendada tema kasuks. Eeltoodust lähtuvalt asub kohus seisukohale, et antud asjaoludel puuduvad menetlusalusele isikule etteheidetavas teos KarS § 276 sätestatud väärteo tunnused ning väärteomenetlus tuleb selles asjas lõpetada VTMS § 29 lg.1 p.1 alusel. KarS § 279 loeb väärteoks riikliku järelevalve takistamise, järelevalveks vajalike dokumentide või andmete esitamisest keeldumise või tähtaegselt esitamata jätmise või valeandmete esitamise või dokumentide või andmete esitamise sellisel kujul, mis ei võimaldanud järelevalve teostamist. Tegemist on ammendava loeteluga, mis täidavad süüteo objektiivse koosseisu ainult juhul, kui sättes loetletud käitumisega tehakse võimatuks järelevalve teostamine. Väärteoasja materjalidest – sh. tunnistaja K.U ütlustest – nähtub, et politseile oli menetlusaluse isiku isik teada varasematest menetlustest. Samuti viibis politseis menetlustoimingute tegemise juures menetlusaluse isiku Pärnu politseiosakonnas töötav ema. Politseil on olemas ka vastav andmebaas, millest on võimalik isikuandmeid kindlaks teha. Seega olid politseiametnikel olemas mitmed võimalused menetlusaluse isiku isikuandmete kindlakstegemiseks, millest tulenevalt ei saa lugeda tema poolt politseile isikut tõendavate dokumentide mitteesitamist tema isiku kindlakstegemist ja tema suhtes riikliku järelevalve teostamist takistavaks asjaoluks. Isiku kinnipidamise protokollist nähtuvalt ei olnud menetlusalusel isikul kaasas ühtegi dokumenti, mis oleks käsitletav isikut tõendava dokumendina Isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 mõttes, seega oli sellise dokumendi esitamine objektiivselt võimatu. Tegevusetusedelikti puhul on aga tegevuse objektiivse täitmise võimaluse olemasolu obligatoorne. Seega puuduvad menetlusalusele isikule etteheidetavas teos ka KarS § 279 sätestatud väärteo tunnused ning ka see väärteomenetlus tuleb lõpetada VTMS § 29 lg.1 p.1 alusel. VTMS § 38 lg.1 kohaselt järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KRMS § 181 lg.1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik, arvestades KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. Vello Lahtvee Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.