) § 414 lg 1 ja § 414 lg 2 järgi ning mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust.
alusel arvati karistuse hulka G.Astahhovi poolt eelvangistuses viibitud aeg 3 kuud 12 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti G.Astahhovile 2 aastat 8 kuud 18 päeva vangistust. Kohus määras, et koheselt kuulus kandmisele 1 (üks) aasta vangistust, mille arvestamise algus hakkas kulgema 27.10.2005.a. ning 1 aasta 8 kuud 18 päeva vangistust ei pööratud
Viru Maakohtu 22.05.2007.a. kohtumääruse alusel pöörati Tartu Maakohtu 26.10.2005.a. kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele, kusjuures karistuse kandmise alguseks loeti G.Astahhovi vahistamine 24.03.2007.a. Kinnipeetava karistusaeg (karistuse ärakandmata osa) algas seega 24.03.2007. a ja lõppeb 11.12.2008. a.
G.Astahhovit on varem kriminaalkorras karistatud kolmel korral:
Tartu Vangla poolt kohtule esitatud G.Astahhov’i iseloomustusest ilmneb, et kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus noomituse näol 12.09.2007.a. Kriminaalhooldaja ei nõustu G.Astahhov’i vangistusest tingimisi vabastamisega enne tähtaega. Kriminaalhooldaja leiab, et kuivõrd G.Astahhov keeldus kriminaalhooldajaga tegemast koostööd varasema kriminaalhoolduse ajal ja tema puhul tuleb hinnata uue kuriteo toimepanemise riski kõrgeks, siis on vähetõenäoline, et G.Astahhov on motiveeritud ja suuteline järgima vabaduses kriminaalhoolduse nõudeid. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu G.Astahhov kinnitas, et vangistuses on ta oma suhtumist muutnud ja on valmis alustama õiguskuulekat elu. Süüdimõistetu põhjendas varasemat kriminaalhoolduse nõuete mittetäitmist keeruliste suhetega oma elukaaslasega. Kaitsja palus G.Astahhovile anda veelkord võimalus näidata, et ta on suuteline kriminaalhoolduse nõudeid järgima. 2 Prokuröri leidis, et G.Astahhov ei ole isik, kes sobiks kriminaalhooldusele. Tuginedes vangla poolt kohtule esitatud materjalidele ja kriminaalhooldusametniku arvamusele, leiab prokurör, et G.Astahhovit ei saa vangistusest ennetähtaegselt vabastada. Kohtuniku seisukoht G.Astahhov mõisteti kohtuotsustega süüdi muuhulgas esimese astme kuriteo toimepanemises.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on G.Astahhov temale mõistetud karistusajast vähemalt kaks kolmandikku ära kandnud. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lõike 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Samas leiab kohtunik, et G.Astahhov’i katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole antud juhul põhjendatud, sest kohus on veendumusel, et G.Astahhov’i näol on tegemist isikuga, kes ei ole võimeline järgima kriminaalhooldusega kaasnevaid kohustusi. G.Astahhov ei ole ka vangistuse tingimustes suutnud õiguskuulekalt käituda, mistõttu teda karistati 12.09.2007.a. distsiplinaarkorras. Kohus on veendumusel, et isikut, kes ei suutnud varasema kriminaalhoolduse ajal end motiveerida kontrollnõuete täitmisele ja kes oli kohtu poolt kuulutatud tagaotitavaks ning kes on ka vangistuses rikkunud kehtestatud korda, ei ole põhjendatud käesoleval ajal ennetähtaegselt vabastada. Rutt Teeveer Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.