4-08-787\2

ÄRAKIRI 4-08-787 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. veebruar 2008.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Väärteoasja nr 4-08-787 Kohtunik Leili Raedla Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Väärteoasi Urmo Männik’u kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 25.01.2008.a otsusele väärteoasjas nr 2314,07,039782 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja – Urmo 37105140329; elukoht XXXXX) Männik (isikukood Kohtuväline menetleja – Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakond liiklusmenetlustalitus (asukoht Rahumäe tee 6, 15074 Tallinn) RESOLUTSIOON Jätta Urmo Männik’u kaebus rahuldamata ja Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 25.01.2008.a otsus väärteoasjas nr 2314,07,039782 muutmata. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. 2 Asjaolud ja menetluse käik 25.01.2008.a otsusega karistas Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkomissar Urmo Männikut liiklusseaduse (LS) § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 45 trahviühiku ulatuses, s.o 2700 krooni ja LS § 7422 lg 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks. Otsuse kohaselt juhtis U. Männik 25.12.2007.a kell 15:05 Harju maakonnas Rae vallas Lagedi alevikus Saha teel mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 27 km/h võrra, sõites kiirusega 80+-3 km/h, millega rikkus liikluseeskirja § 124 p 1 nõudeid. U. Männik esitas nimetatud otsusele kaebuse, milles palub tühistada lisakaristuse või vähemalt kohaldada lisakaristust miinimummääras. Märgib, et tal on vaja iga päev autoga sõita, et viia kooli ja tuua koolist esimeses klassis õppiv poeg ning viia lastesõime alla 2aastane poeg. Samuti vajab ta autot oma tööülesannete täitmisega seoses. Kaebuse esitaja toob välja, et otsuses on vanemkomissar märkinud, et ei arvesta tema poolt avaldatud kahetsust, kuna ta on varasemalt toime pannud mitu liiklusalast rikkumist ja jätkab üha uute rikkumiste toimepanemist. U. Männik tunnistab, et tal on tõepoolest varasemalt 2 rikkumist, mille eest määratud rahatrahvid on tasutud. Kaebaja on märkinud, et ei pea vajalikuks enda osalemist kaebuse arutamisel kohtuistungil. Kohtuväline menetleja on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha, milles ta on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja jääb oma otsuses toodud seisukohtadele ja palub jätta kaebuse rahuldamata. Märgib, et U. Männikut on varem korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest, sealhulgas ka kiiruse ületamise eest. Kuna eelnevalt U. Männikule määratud rahatrahvid ei ole tema käitumist liikluses vastutustundlikumaks muutnud, on juhtimisõiguse äravõtmine kaheks kuuks põhjendatud ja proportsionaalne. Kohtuotsuse põhjendused Kuna nii kaebuse esitaja kui ka kohtuväline menetleja on kohtule teatanud, et nad kohtuistungil osaleda ei soovi, lahendab kohus tulenevalt VTMS §-st 120 lg 1 kaebuse kirjalikus menetluses. Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse, tutvunud kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning kontrollinud väärteoasja nr 2314,07,039782 materjale, leiab, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Tõendamist on leidnud, et U. Männik on talle süüks arvatud väärteo toime pannud, väärtegu on õigesti kvalifitseeritud, kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on seaduslik ja põhjendatud ning väärteo menetlemisel on järgitud väärteomenetlusõigust. Karistusseadustiku § 56 lg 1 alusel on isiku karistamise aluseks süü. Samuti tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § 7422 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest võib kohtuväline menetleja isikut karistada rahatrahviga kuni 50 trahviühikut ning sama paragrahvi lõike 4 alusel kohaldada lõikes 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise ühest kuust kuni kolme kuuni. Kohtu hinnangul on lisakaristuse kohaldamine antud juhul põhjendatud. Väärteoasja materjalidest nähtub, et U. Männik on ka 18.05.2007.a pannud toime LS § 7422 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo ning karistusena on määratud üksnes rahatrahv. Arvestades, et veel samal aastal paneb U. Männik toime analoogse rikkumise, samuti omab ta kehtivat 3 karistust LS § 7419 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest, ei ole ta seega eelnevatest karistustest vajalikke järeldusi teinud ning õiguskorra kaitsmise huvides on lisaks põhikaristusele vajalik ka lisakaristuse kohaldamine. U. Männik on küll oma rikkumist tunnistanud ja tehtut kahetsenud, kuid ainuüksi sellele asjaolule toetudes ei ole lisakaristuse tühistamine või selle vähendamine põhjendatud. U. Männik peab tunnetama oma vastutust liikluses osalejana ning aru saama oma teo keelatusest. Rikkudes liikluseeskirju ning suhtudes liikluskorda hoolimatult ja vastutustundetult, seab kaebuse esitaja ohtu nii enda kui kaasliiklejate elu ja tervise. Kohus on veendunud, et turvalisus liikluses kaalub üles kaebuses toodud seisukohad lisakaristuse mittekohaldamiseks. Lähtudes teo korduvusest ning ohtlikkusest on kohtuväline menetleja kohaldanud kaebuse esitajale põhjendatud ja seadusliku karistuse. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes VTMS §-st 132 p 1 leiab kohus, et U. Männiku kaebus tuleb jätta rahuldamata ja Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 25.01.2008.a otsus väärteoasjas nr 2314,07,039782 muutmata. /allkiri/ Kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE Kohtunik