alusel. Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 (kolmkümmend) päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kirjalikult teatada Viru Maakohtule 7(seitse) päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast. Kohtuotsuse Kohtuotsuse ärakiri kaebuse esitaja esindajale ja Ida PP Rakvere POPO-le kätte toimetada. ASJAOLUD. SJAOLUD. Väärteoprotokollist AB 875681 nähtub, et Matti Antero Mäkila`t süüdistatakse selles, et tema 17.06.2007.a. kella 00.35 ajal juhtis Vinni vallas Rakvere-Luige maantee 18 kilomeetril sõiduautot Škoda Fabia, olles joobeseisundis, seeläbi rikkus ta LE § 76 lg 1 ja pani toime LS §-s 7419 sätestatud väärteo. 03.09.2007.a. karistas Ida PP Rakvere PO eeltoodu tõttu Matti Antero Mäkila’t LS § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 180 trahviühikut, s.o. 10 800 krooni. 2 17.09.2007.a. esitas väärteootsusele menetlusaluse isiku esindaja kaebuse, milles taotles kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteoasjas menetluse lõpetamist väärteo tunnuste puudumise tõttu
Kaebuse esitaja leiab, et kohtuväline menetleja on vormistanud väärteoprotokolli, kuid sellelt pole võimalik välja lugeda, mis kuupäeval see tehtud on. Kui eeldada, et õige kuupäev on 03.09.2007.a. nagu on näha Mäkila poolt alla kirjutamise kuupäevast, siis on otsus tehtud samal päeval. Kaebuse esitajal ei olnud seetõttu võimalik esitada ka vastulauset. Peale selle arvab kaebuse esitaja, et otsuse on teinud selleks mittepädev isik. Tegemist on konstaabliga, kes aga sellise väärteo eest karistada kaebuse esitaja arvates ei saaks. Kaebuse esitaja leiab ka, et peale eeltoodu ei ole tõendatud temapoolne väärteo toimepanek. Väärteoprotokollis on viidatud joobeseisundi tuvastamise protokollile, mida aga antud materjalide juures ei ole. Otsuses on viidatud teatisele liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest, kuid joovet pole tuvastatud nii nagu näeb selleks ette Vabariigi Valitsuse poolt 02.04.2001.a. kehtestatud „Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise otsuse vaidlustamise kord“. Haiglasse saabumisel haisesid kaebuse esitaja riided alkoholist, kuna avarii tagajärjel, mille kohta on tehtud eraldi otsus ja milline on samuti vaidlustatud, purunes autos olnud alkohol. Kaebuse esitaja on üle kuulatud ilma tõlgita ja ta oli šokiseisundis. Protokolli lõppu on kaebuse esitaja kirjutanud, et ei vaja tõlki, kuid ei nähtu, et ta oleks aru saanud, mis protokollis kirjas on. Tegelikkuses ei oska kaebuse esitaja eesti keelt ja saab sellest ka halvasti aru. Kaebuse esitaja leiab, et ta pole talle süüks pandud väärtegu toime pannud ning kohtuväline menetleja ei ole järginud seadust. Kohtuväline menetleja oma vastuskirjas 18.10.2007 teatab, et väärteoasja on menetletud järgides seadusega sätestatud norme, väärteoasi on kvalifitseeritud õigesti ja määratud karistus on proportsionaalne. Menetlusaluse isiku alkoholijoove tuvastati vastavalt joobeseisundi tuvastamise korrale.
lg 6 järgi võib menetlusaluse isiku nõudmisel vastulause esitamise tähtaega lühendada. Palub jätta tehtud otsus muutmata, nõustub kirjaliku menetlusega. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED. PÕHJENDUSED. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi
) § 117 lg 1 p 4 kohaselt maakohtunik lahendab asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku §-le 120.
lg 1 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.
arutatakse ainult menetlusaluse isiku suhtes ja I. Väärteoprotokollist nähtub, et protokolli koostamise kohaks on Koidula 10, Rakvere ja protokolli koostamise aeg on 03.09.2007.a., sealjuures on maha tõmmatud 20.06.2007.a. Menetlusalune isik on allkirjastanud selle 03.09.2007.a. Seega ta allkirjastas selle protokolli tegemise päeval. Väärteootsus on tehtud samal päeval, s.o 03.09.2007.a. Vastuses kaebusele on korrakaitsetalituse vanemkomissar Lembit Kalda vastanud, et
lg 6 järgi võib menetlusaluse isiku nõudmisel vastulause esitamise tähtaega lühendada. 03.09.2007.a. on menetlusalune isik esitanud avalduse Viru Maakohtule, mille alusel taotleb kohtuotsuse väljastamist 03.09.2007.a. Nimetatud avaldus on siiski esitatud kohtuvälisele 3 menetlejale, mitte maakohtule ja kohtule esitatud koos väärteoasja muude materjalidega kohtuvälise menetleja poolt. Protokollis ei ole fikseeritud menetlusaluse isiku nõusolekut vastulause esitamise aega lühendada ja vaatamata sellele on väärteootsus tehtud samal päeval - 03.09.2007.a. Antud asjaolu oleks võimalik käsitleda väärteomenetlusõiguse rikkumisena kohtuvälise menetleja poolt, kuid kuna menetlusalune isik sai siiski teostada enda kaebeõigust, siis ei hakka kohus nimetatud rikkumist pikemalt analüüsima ja käsitleb kaebuse esitaja avaldust kui õigust
lg 4 tähenduses, mitte
Protokollis on toodud väärteo kirjeldus „juhtis mootorsõidukit olles joobeseisundis“, millega rikkus LE § 76 lg 1 ja pani toime väärteo LS § 7419 alusel. Sisuliselt on seega väärteoprotokollis taasesitatud üksnes LS §-s 7419 sisalduv süüteokoosseis, s.o seadusandja poolt antud mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis kui väärteona karistatava teo kirjeldus. Seega ei nähtu väärteoprotokollist ega ka selle alusel kohtuvälise menetleja otsusest väärteoasjas menetlusalusele isikule omistatava teo tehiolusid
lg 2 p 1 mõttes, vaid üksnes kohtuvälise menetleja poolt M.A.Mäkila käitumisele antav õiguslik kvalifikatsioon
lg 2 p 2 kohaselt.
nõuetele mittevastava väärteoprotokolli koostamisega on rikutud menetlusaluse isiku
lg 1 p 1 alusel antud õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes arutatakse, s.o teada tema vastu esitatud süüdistuse sisu (RKL 3-1-1-94-07). Nimetatu on menetlusõiguse rikkumine ning annab aluse kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks. II. Kaebuse esitaja arvab, et otsuse on teinud selleks mittepädev isik.
Kohtuväline menetleja kinnitab nende ametikohtade loetelu, mida täitev ametnik on pädev väärteomenetluses osalema kohtuvälise menetleja nimel. Kohtuväline menetleja annab ametnikule tema pädevust tõendava tunnistuse. Väärteootsuse on teinud Ida Politseiprefektuuri Rakvere PO korrakaitsetalituse konstaabel Ave Uue. Kohtu taotlusel on esitatud konstaabel Ave Uue`le Ida PP politseiprefekti poolt väljastatud tunnistus, milline tema pädevust otsuse tegemiseks kinnitab. Siinkohal juhib kohus tähelepanu asjaolule, et kohtuvälise menetleja otsus on tehtud konstaabel Ave Uue poolt, otsusel on ametiisiku allkiri, milline peaks olema identne protokolli koostanud Ave Uue allkirjaga. Allkirjad on erinevad. Kohus asub seisukohale, et antud juhul on tegemist menetlusõiguse rikkumisega, mis annab täiendava aluse kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks. III. Vastuses kaebusele on korrakaitsetalituse vanemkomissar Lembit Kalda vastanud, et menetlusaluse isiku alkoholijoove tuvastati vastavalt joobeseisundi tuvastamise korrale. Väärteoprotokolli lisadeks on märgitud:„LÕ 2 materjal menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll. Joobe tuvastamise protokoll.“ Samuti on asjas teatis liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku Matti Antero Mäkila saabumisest Rakvere haiglasse. Teatises on märgitud, et isik oli joobes. Vabariigi Valitsuse 02.04.2001 määruse nr 120 „Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise kord“ § 18 kohaselt nähakse ette joobeseisundi meditsiiniline tuvastamine vältimatu arstiabi osutamise käigus. Selle § lg 1 sätestab, et liiklusõnnetuses osalenud isiku toimetamisel vältimatu arstiabi saamiseks tervishoiuasutusse fikseerib arst ravidokumentides alkoholi, narkootiliste või psühhotroopse aine tarvitamise tunnused või nende puudumise, võimaliku joobeseisundi või selle puudumise. Kui isik on raskes terviseseisundis, võib piirduda bioloogiliste vedelike uuringutega. Sama § lg 3 kohaselt väljastab arst teatise alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise tunnuste või nende 4 puudumise, joobeseisundi või selle puudumise kohta isiku enda, isiku esindaja, politsei, prokuratuuri või kohtu nõudmisel. Sama § lg 4 sätestab, et joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt ja/või bioloogiliste vedelike uuringu akt väljastatakse lõikes 3 nimetatud isikutele nõudmisel. Käesolevas asjas puudub joobe meditsiinilise tuvastamise akt. Samuti muu joobe tuvastamise protokoll, millest nähtuks, et menetlusaluse isiku alkoholi joovet on tuvastatud alkoholijoobe indikaatorvahendi või mõõteriistaga politseiametniku poolt. Menetlusalune isik viidi teatise kohaselt liiklusõnnetuse tõttu haiglasse. Teisest väärteo asjast nähtub (väärteoprotokoll nr 875682), et sellel samal päeval ja ajal toimus tõepoolest liiklusõnnetus. Antud protokolli kohaselt menetlusaluse isiku auto kaotas juhitavuse liikluseeskirja § 123 rikkumise tõttu ja sõitis teelt välja. Antud tegu kvalifitseeriti LS § 74-17 järgi. 17.06.2007.a. toimus menetlusaluse isiku M. A. Mäkila ülekuulamine, millest nähtub, et ta tuli Küti külast suguvõsa kokkutulekult, kus tarvitas ära umbes 10 purki 4,7% 0,33 l „Siidrit“. Ülekuulamise protokollis nähtub samuti, et menetlusaluse isiku poolt juhitud auto libises paremale, teelt välja ja seejärel rullus üle katuse. Isiku ütluste kohaselt oli kiirus enne õnnetust umbes 80 km/h. Ütluste kohaselt toodi ta politseisse, kus puhus alkomeetrisse, mis näitas 0,5 mg/l ja ta tunnistab, et oli tarvitanud alkoholi. Protokollis on fikseeritud, et ütlused on kirjutatud minu sõnade järgi, minu poolt läbi loetud ja vastavad tõele. Lõppu on menetlusalune isik soome keeles kirjutanud, et talle ei ole vaja tõlkida, sest ta saab kõigest aru, mida talle on öeldud ning on kinnitanud seda oma allkirjaga. Kohus leiab, et isikule, kes saab eesti keeles kõigest aru ja on seda kinnitanud, ei ole vaja tõlki. Seetõttu ei nõustu kohus kaebuses esitatuga selle kohta, et tegelikkuses ei olnud menetlusalusel isikul võimalik aru saada protokolli sisust, kuivõrd menetlusalune isik on ise väitnud vastupidist. Kohtul ei ole võimalik üle kontrollida väärteoprotokollis toodud menetlusaluse isiku süüdistust, et ta juhtis mootorsõidukit alkoholijoobe seisundis, kuna joove ei ole vastavalt kehtivale korrale tuvastatud ja fikseeritud. Käesolevas väärteoasjas puuduvad nii joobeseisundi tuvastamise protokoll, kui ka isiku tervishoiuasutusse toimetamise saatekiri. Joobe tuvastamise protokoll on tõend, mis kajastab väärteo toimepanemise asjaolusid (RKL 3-1-1-6-06). RKL 3-1-1-15-06 p 11 kohaselt „Riigikohtu kriminaalkolleegium tõdeb, et kuna käesolevas asjas ei ole nõuetekohaselt kindlaks tehtud alkoholisisaldust […] väljahingatavas õhus ega ka veres ja seda pole võimalik enam kindlaks teha, siis tuleb menetlus selles asjas lõpetada.” Kohus on seisukohal, et menetlusaluse isiku väidetav joobes mootorsõiduki juhtimine ei ole tõendatud ja seega puudub LS § 7419 lg 1 objektiivne tunnus „joobe seisund“. Süüteokoosseisu puudumine isiku käitumises välistab vajaduse liikuda edasi kolmeastmelise deliktistruktuuri järgmisele tasandile. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Lisaks on kohus seisukohal, et kohtuväline menetleja on oluliselt rikkunud väärteomenetlust koostades väärteomenetluses protokolli ja otsuse järgimata seaduses sätestatud nõudeid. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes
lg 1; 132 p 3; 133; 134; 135 tühistab maakohus Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel Ave Uue 03.09.2007.a. otsuse väärteoasjas nr 2590,07,006418 Matti Antero Mäkila suhtes ja lõpetab väärteomenetlus
Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 28. veebruaril 2008.a Nooremreferent /allkiri/ T.Kullerkupp I.Golubev I.Golubev
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.