Obsah (6)

§ 199§ 63§ 74§ 65§ 68§ 76

1-08-615 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. jaanuar 2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kaugkohtuistung Kohtuasja nr 1-08-615 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistu

§ 199

lg 2 p 4, 8 ja § 118 p 1 järgi.

§ 63

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristus 4 aastat vangistust, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega.

§ 74

lg 5 alusel pöörati täitmisele Ida-Viru Maakohtu poolt 30.01.2004.a kohtuotsusega mõistetud karistus 1 aasta ja 2 kuud vangistust ja

§ 65

lg 2 alusel suurendati uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise, kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra – 1 aasta ja 2 kuud vangistust ja lõplikuks karistuseks mõisteti 5 aastat ja 2 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 5 kuud ja 26 päeva ning loeti lõplikuks karistuseks 4 aastat 8 kuud ja 4 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 06.07.2005.a ja lõpp on 10.03.2010.a. D. Volkovi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vanglas olles õppis arvutiõppe algkursustel. Vangistuse jooksul on distsiplinaarkorras karistatud 10-korral. Vabanemisel naaseb elama ema juurde Kohtla-Järvele, töökoha loodab vabaduses leida. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu D. Volkovi vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega elektroonilise valve alla, kuna kinnipeetav on vaatamata eelnevatele karistustele jätkanud kuritegelikku eluviisi. Elektrooniline valve eeldab tugevat enesekontrolli ning distsipliinist kinnipidamist, kuid kinnipeetav ei suuda seda teha vangistuse tingimustes, siis puudub kriminaalhooldajal alus arvata, et ta suudab seda teha vabaduses olles. Dmitri Volkov taotleb kohtult enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist, on nõus elektroonilise valvega. Prokurör leiab, et kinnipeetava vabastamine ei kuulu rahuldamisele. Ta on korduvalt kriminaalkorras karistatud, korduvalt rikkus vanglarežiimi, ei teinud vanglas midagi kasulikku vabanemiseks. Nõustub kriminaalhooldaja arvamusega, et isik ei sobi elektroonilise valvega kohaldamisele. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud D. Volkovi ja prokuröri arvamuse, leiab, et D. Volkov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik D. Volkovi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Ta on korduvalt kriminaalkorras karistatud, korduvalt rikkus vanglarežiimi, ei teinud vanglas midagi kasulikku vabanemiseks. Arvestades D. Volkovi poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. 3 Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on

§ 76ja Kr

MS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik