lg 1 järgi ja karistada rahatrahviga 35 (kolmekümne viie) trahviühiku ulatuses, so 2 100,00 krooni. 4.) Rahatrahv tuleb tasuda Põhja Politseiprefektuuri arveldusarvele xxxxxxxxxx SEB Eesti Ühispangas, viitenumber xxxxxxxxxxxxx. Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale saab kaevata Eesti Vabariigi Riigikohtule. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kirjalikult teatada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on tervikuna pooltele kättesaadav 15.veebruaril
Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna 29.03.2007 otsuse kohaselt väärteoasjas nr 2314,07,007210 juhtis Tursun Alaev (isikukood: 3 380925 0255) 1.märtsil 2007 Haabersti linnaosas Tallinna linnas Harju maakonnas Ehitajate tee 115 Õismäe ringil Haabersti Linnaosa valitsuse juures mootorsõidukit, enne reavahetuse manöövri alustamist ei veendunud selle ohutuses, mille tõttu keeras ette kõrvalreas otse liikunud XXX r/n xxx. Põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju AS-le B. Juht lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt liiklusõnnetusest teatamise nõudeid rikkudes, kui politseile teatamine oli kohustuslik. Tursun Alaev rikkus seega LE § 91, § 227 nõudeid ja pani toime
lg 1 ja
Kohtuvälise menetleja otsuse järgi Tursun Alaevi karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid; karistuse määramisel võttis kohtuväline menetleja arvesse, et
lg 5 nimetatud liiklusrikkumiste, sealhulgas liiklusõnnestuses sündmuskohalt lahkumiste näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega, mille puhul on ette nähtud ka lisakaristuse kohaldamine juhtimisõiguse äravõtmise näol. Kohtuväline menetleja oli seisukohal, et lisaks põhikaristusele on põhjendatud ka Tursun Alaevi suhtes lisakaristuse kohaldamine. Kohtuvälise menetleja otsuse alusel karistati Tursun Alaevit
lg 1 järgi rahatrahviga 35 trahviühiku ulatuses, so 2 100,00 krooni;
lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 6 000,00 krooni;
lg 2 järgi võeti Tursun Alaevilt lisakaristusena ära mootorsõiduki 3 juhtimise õigus 3 kuuks. Kaebaja seisukoht: Kaebaja hinnangul ei ole ta liiklusõnnetust põhjustanud, õnnetuses on süüdi teine osapool, kes ei veendunud enne liikuma hakkamist manöövri ohutuses. Kaebaja ei tundnud lööki vastu oma sõiduki tagatiiba põhjusel, et löök oli väga nõrk; kahju avastas ta alles 2h hiljem. Kaebaja leiab, et väärteoasja materjalidele lisatud fotodega on tõendatud asjaolu, mille kohaselt ei saanud liiklusõnnetuses osalenud teine sõiduk pamperi vastu lööki vaid lõi ise kaebaja sõiduki tiiva pihta. Kaebaja palub otsus väärteoasjas tühistada ja menetlus lõpetada tema teos väärteokoosseisu puudumise tõttu. Kaebaja esitas kohtule täpsustatud kaebuse, mille kohaselt ei vasta kohtuvälise menetleja otsus sõidukite kokkupõrke tegelikele asjaoludele. Kaebuse kohaselt toimus sõidukite kokkupõrge Ehitajate tee maja nr 105 vastas, kokkupõrkes oli süüdi AS B sõiduauto juht. 1.märtsil 2007 kella 15:20 paiku sõitis ta äärmises paremas reas Ehitajate teel. 100m kauguselt nägi AS B sõiduautot, mis seisis teepeenral täpselt ringtee märgi all (kaebusele lisatud fototabel nr 1), sõiduki kõrval seisis 2 inimest. Ta lähenes ringile ja tundis ootamatult, et auto parem tagumine ratas sattus auku, ta ei pööranud sellele tähelepanu. 2 tunni pärast Viljandisse jõudes märkas ta, et parem tagumine tiib oli muljutud. Ta hakkas mõtlema, kus vigastus võis tekkida ja talle meenus, et Õismäe ringteel oli autos kummaline müra. Järgmisel päeval helistati talle politseist, politseis anti talle allkirjastamiseks protokoll, mida vene keelde ei tõlgitud, tõlki talle ei võimaldatud. 29.03.2007 otsus šokeeris teda: ta ei arvanud, et oli kokkupõrge ja seega ta sündmuskohalt ei põgenenud; ta oli veendunud, et auto võpatuse tekitas teeauk. Ta ei tekitanud takistust AS B auto liiklusele. Ilmselt rikkus AS B sõiduk ise liikluseeskirja, ei veendunud enne sõidu algust liikluse ohutuses ning sõitis seetõttu talle paremalt poolt sisse. Kaebaja osundab, et ta on pensionär ja tal ei ole elu jooksul rikkumisi olnud; sõidukit kasutab vaid oma Keilast toiduainete toomiseks, ilma autota ta liikuda ei saa, ühiskondlik transport piirkonnas puudub. Kaebaja palus juhtumi ebaolulisuse ja faktilise kahju puudumise tõttu kohtuvälise menetleja otsus täielikult tühistada või rakendada tema suhtes VtMS §53 lg 1 sätestatud hoiatustrahvi. Kohtuvälise menetleja seisukoht: Kohtuvälise menetleja hinnangul on otsus õige; karistus on määratud vastavalt rikkumisele. Kohtuvälise menetleja arvates nähtus paikvaatlusel selgelt, et liiklusmärgid keelasid kaebajal sellist manöövrit sooritada; seega põhjustas liiklusõnnetuse kaebaja. Tunnistaja TL andis ütlusi, et kuulis peale õppesõidu autost möödumist krõksu, seega on tunnistaja ütlustega tõendatud, et kaebaja pidanuks aru saama, et toimus õnnetus ning kaebaja ei oleks tohtinud sündmuskohalt lahkuda. Tõendid: 1) tunnistaja JTandis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt võttis ta 2007 märtsis vastu sõidueksamit. Sõidueksamit andis tütarlaps, kes oli kohtusaalis (tunnistaja osundas PLle). Nad hakkasid liikuma Mäepealse tänavalt ja sõitsid Õismäe ringile. Eksamineeritav sõitis rahulikult. Õismäe ringil jäid nad seisma esimesse sõiduritta, eksamineeritav pidi tema korraldusel välja sõitma teisele teele, so Õismäe teele. Eksamineeritav seisis, lasi vasakult tulijaid läbi – täitis LE nõudeid, oodates peateelt tulijaid. Seejärel nägi ta peeglist, et nende taha tuli tume jeep, mis mingi aeg seisis taga ning reastus siis vasakusse ritta. Liiklusvool vasakult lõppes ja eksamineeritav alustas liikumist. Samaaegselt hakkas liikuma kõrvalolev jeep, mille sõidusuund oli nendega sama. Siis tegi jeep järsu pöörde paremale esimesele teele, manöövri sooritamise ajal riivas nende autot. Riive oli autos tunda. Jeep ei peatunud, vaid jätkas sõitu; nad nägid ainult auto taganumbrit. Jeebi juht oleks pidanud veenduma manöövri ohutuses; juht oleks pidanud tunnetama riivet. Nemad liiklust ei takistanud, kellelegi ette ei sõitnud; seal on kiirusepiirang 30 km/h. Enne ristmikku võttis eksamineeritav hoo maha ja peatus, auto peatus sujuvalt; nad peatusid 1-2 min, et lasta 4 peateel liikunud sõidukid läbi. Must jeep oli alguses nende taga, seejärel vasakul. Vasakult ei saa teha pööret, paremale saab minna üksnes minnes ringi sisemisele rajale. Seal on ka vastavad liikluskorralduse märgid. Jeebi juht oleks pidanud uuesti ringi läbima, siis reastuma paremasse ritta ja siis ringilt maha sõitma. Politseisse helistas tema, ajaliselt ei mäleta, kui kiiresti politsei tuli. Peale kokkupõrget jäid nad esimesel võimalusel seisma – seal on ohutussaar paremal pool ringteel. Jooniseid asfaldile teha ei olnud võimalik, konkreetset peatumist ei olnud. Avariiskeemi koostas vist politseinik. Autot ei ole veel ära remonditud; 2) tunnistaja PL andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt alustas ta 1.märtsil 2007 sõidueksamit ARK juurest, sõitis läbi linna Õismäe poole. Ta sõitis Ehitajate tee poole, sealt pidi keerama teiselt väljasõidult Õismäe tee poole. Nad tulid Ehitajate tee poolt, ta oli välimises reas, kust saab sooritada teist väljasõitu. Tume jeep oli alguses selja taga ja siis kõrval. Ta lasi ringilolijad läbi ja siis startis tume jeep nina eest läbi ning sõitis esimeselt väljasõidult välja. Tume jeep sõitis vastu nende auto nina, nad jäid ringi peale seisma ja ootasid politseid. Eksaminaator pani kirja autonumbri. Riivet oli tunda – jõnks käis läbi ja auto kõikus. Tume jeep kiirendas ja läks minema. Selleks ajaks kui nad autost välja tulid, oli jeep juba ammu kadunud. Jeebi juht oleks pidanud kokkupuudet tundma. Nad peatusid pool minutit, võib-olla vähem – ta hakkas kohe sõitma, kui oli autod läbi lasknud, liiklust ta ei takistanud. Kui ta liikumist alustas, oli jeep tema kõrval, talle teadaolevalt ei ole lubatud kõrvalt reast välja sõita. Juhiload on tal alates 1.märtsist 2007, juhiload sai peale avariid – avarii toimumise päeval tegi ta eksamit. Kui kokkupõrge toimus, jäid nad ringi peal seisma, sõitsid edasi 1-2m, et nad liiklust ei segaks. Politsei tuli kohale, tehti pilte ja skeeme. Tema joonistas ühe skeemi. 3) tunnistaja TL andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt sõitis kaebaja tol päeval tema juurest läbi, nad pidid sõitma Viljandisse. Nad sõitsid mööda Ehitajate teed, Haabersti keskuse juurest mööda ja jäid seisma, sest üks auto seisis neil ees. Nad jäid ootama – neil oli vaja pöörata paremale. Ringtee oli vaba, nad ei teadnud, miks see auto seal seisis. Kui nad tegid möödasõidu ja hakkasid ära sõitma ning oma ritta tagasi keerama – hakkasid paremasse ritta parempöördeks tagasi keerama, siis nägi ta silmanurgast, et masin, millest nad mööda sõitsid, hakkas ka liikuma. Kaebaja juba keeras, hakkas oma ritta keerama, siis käis krõksatus. Ta ei pööranud sellele tähelepanu – nägi, et kaebaja ei pannud seda tähele ja seega ei hakanud tema midagi ütlema. Masin oli hall, väiksem auto. Kui nad olid sihtkohta jõudnud ja ta hakkas autost oma asju võtma, siis ta nägi, et tagumise ratta kohal plastmassist osa oli katki – see oli see krõksatus ilmselt, teine masin sõitis nende pihta. Tal ei ole lube, ei ole kunagi olnudki. Nad tulid kaebajaga Harku poolt, mööda Paldiski mnt Ehitajate tee poole. Nad seisid umbes minuti, ta hakkas mõtlema, et masinal on midagi viga – rida oli ju vaba. Ei näinud, et sõidukil midagi viga oleks olnud, nad sõitsidki seetõttu mööda, et auto pikalt seisis. Nad ootasid ringraja juures, et keerata. Nad sõitsid mööda Ehitajate teed, linnavalitsuse majast mööda. Enne ringrada peab seisma jääma, nad parkisid sinna taha, ringrada oli sellel momendil kinni. Masin seisis, nad hakkasid mööda sõitma, et oma ritta minna, kui kaebaja sõitis külje peale, nägi ta silmanurgast, et hall auto hakkas ka liikuma. Krõpsakas käis. Kuhu hall auto sõitis, ei tea. Kõik juhtus enne käänakut. Nad sõitsid, et minna Mustamäe poole, hakkasid liikuma Tondi suunas. Möödasõiduks ruumi oli. Nad keerasid oma rea poole tagasi, teine masin hakkas liikuma, nad olid oma reas juba tagasi. Ta mäletab seda päeva seetõttu, et istus autos, juhi kõrval. Ilm oli tol päeval normaalne, nähtavus hea. Auto seisis paremal pool sõidurajal, tee ääres. Seal on 2 rida. Sõiduk paiknes oma sõidureas, rohkem teeperve äärele. Seal on ringrajamärk, mille ta joonistab (lisatud protokollile). Kaebaja on autojuhina normaalne ja hoolikas; 4) Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniameti Tallinna osakonna 13.04.2007 tõend selle kohta, et Tursun Alaev on vanaduspensionär ning tema pensioni summa alates 01.04.2007 on 2 926,00 krooni; 5) Arve/saateleht nr 631 23.03.2007 selle kohta, et sõiduauto xxx r/n xxx on teostatud plastiku- 5 ja värvimise tööd, tööde maksumus 1 000,00 krooni; 6) Tursun Alaevi pensionitunnistuse ärakiri; 7) Fototabelid (1-3), millel on kujutatud Õismäe ringtee; 8) Paikvaatlus, mille käigus vaadeldi sündmuskohta, sündmuskohal on liikluskorralduse märgid: „ringtee“, „peatee“, liiklusmärk, mille kohaselt tohib vasakpoolsest sõidureast sõita ainult otse, parempoolsest sõidureast tohib keerata ka paremale; 9) 01.03.2007 liiklusõnnetuse akt nr 579, mille kohaselt riivas 01.03.2007 kell 15:23 Harju maakonnas Tallinna linnas Ehitajate tee 115 Haabersti Linnaosas Mitsubishi möödasõidul sõiduautot Volkswagen ja lahkus sündmuskohalt. Liiklusõnnetuses osalesid: Tursun Alaevile kuulunud sõiduauto xxx r/n xxx, mida juhtis Tursun Alaev ja B AS-le kuulunud sõiduauto XXX r/n xxx, mida juhtis JT. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai kahjustada sõiduauto Mitsubishi Pajero tagumine parem tiib, sõiduauto XXX esimene põrkeraud, vasak esitiib; 10) õiend, mille kohaselt oli kaebajal 1 kehtiv karistus liiklusalase väärteo toimepanemise eest; 11) kaebaja andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt seisis ringteel üks auto, tema seisis selle auto taga ning sõitis sellest mööda. Valge õppesõidu auto seisis teepeenral ja ei liikunud, ta vaatas, et auto ei liigu ja sõitis sellest mööda. Ta sõitis esimesest, paremast reast Ehitajate tee poole. Ta sõitis seejärel Viljandi suunas, sai Viljandis kokku oma tuttavaga; mingisugune naine läks mööda ja küsis, mis autoga juhtus; siis ta vaatas, et tagatiib on katki. Õismäe ringil, teisest autost möödudes ta midagi ei tundnud; teine auto seisis kogu aeg. Kohtu seisukoht: VtMS § 123 lg 2 järgi kontrollib kohus sõltumata kaebuse piiridest kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid; VtMS § 87 järgi arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Tunnistajad JT, PL, TL ja kaebaja on 01.03.2007 sündmuse osas andnud riimuvaid ütlusi selles, et 01.03.2007 sõitis tunnistaja PL Õismäe ringteele, jäi seisma esimesse sõiduritta ja pidi sõitma Õismäe teele; kaebaja sõitis PL poolt juhitud sõiduauto taha, peatus, sooritas möödasõidu ning keeras seejärel paremale, Ehitajate tee poole. Tunnistaja JT ütluste kohaselt oli jeep alguses nende taga, siis vasakul, kuid seal on ka vastavad liikluskorralduse märgid, mille kohaselt ei saa vasakult teha pööret, paremale saab minna üksnes minnes ringi sisemisele rajale. Tunnistajate ja kaebaja enda ütlustega on tõendatud, et kaebaja, sooritades sõiduautost XXX möödasõitu, pööras vasakpoolsesse sõiduritta, XXX kõrvale. Paikvaatlusega tuvastati, et sündmuskohal, Õismäe tee ringil reguleerib liikluskorraldust liiklusmärk, mille kohaselt tohib vasakpoolsest sõidureast sõita ainult otse, parempoolsest sõidureast tohib keerata ka paremale; vastav liiklusmärk nähtub ka kaebaja esitatud fototabelitelt; nimetatud märgi joonistas oma ütluste illustreerimiseks kohtuistungil ka kaebaja kaassõitja, tunnistaja TL. Seega on tõendatud, et kaebaja oleks saanud vasakpoolsest sõidureast Õismäe ringil kehtiva liikluskorralduse kohaselt liikuda üksnes otse. Kaebaja enda ja tunnistajate ütlustega on tõendatud, et kaebaja pööras vasakpoolsest sõidureast tagasi parempoolsesse sõiduritta. Tunnistajad JT ja PL andsid ütlusi selle kohta, et PL sooritas 01.03.2007, so liiklusõnnetuse toimumise päeval sõidueksamit. Tunnistaja JT andis ütlusi, et enne liiklusõnnetust täitis PL LE nõudeid. Kohtul ei ole alust tunnistajate ütlustes kahelda. Samuti märgib kohus, et sõidueksami sooritajad on reeglina eriti tähelepanelikud ja hoolsad; liiklusnõuete rikkumise korral sõidueksamil tuleb eksamineeritaval sooritada järeleksam. Käesoleval juhul on tunnistaja PL väitnud, et sai juhiloa 01.03.2007. Kohtul puudub alus eeldada, et PL rikkus sõidueksamil LE sätteid. Kohus asub seisukohale, et PL ei võinud ega saanud ette aimata asjaolu, et tema kõrval seisnud kaebaja reastub peale kõrvaltreast liikuma hakkamist uuesti ümber paremasse sõiduritta – nimetatud manööver oli vastuolus sündmuskohal liikluskorraldust reguleeriva liiklusmärgiga. Seega ei ole 6 õige kaebaja väide, mille kohaselt rikkus liiklusnõudeid PL. Tunnistaja JT andis kohtuistungil ütlusi, et kõrvaloleva jeebi sõidusuund oli nendega sama, siis tegi jeep järsu pöörde paremale esimesele teele; tunnistaja PL andis ütlusi, et tume jeep startis nina eest läbi; talle teadaolevalt ei ole lubatud kõrvalt reast välja sõita. Kaebaja ja tunnistaja TL andsid ütlusi, et kaebaja möödus seisvast autost, mis hakkas äkki liikuma - kaebaja ja tunnistaja sellekohased ütlused ei kinnita kohtu hinnangul kaebaja väidet selle kohta, et intsidendi põhjustas PL. Kohtu hinnangul oli PLl liikluskorraldusest lähtuvalt õigus alustada liikumist/liikuda oma reas ja samuti õigus eeldada, et kõrvalreas asunud sõiduk ei reastu tema poolt juhitud sõiduki ette. Kohus leiab, et antud olukorras oli Tursun Alaev isikuks, kes oleks pidanud enne manöövri sooritamist veenduma, et ümberreastumine on lubatud ja ohutu. On tõendatud, et Tursun Alaev ei täitnud liiklusnõudeid ja initsieeris oma süülise käitumisega sõidukite kokkupõrke. Seega ei ole asjakohane ja õige kaebaja kaitsja väide, mille kohaselt on liiklusõnnetuses süüdi PL, põhjusel et ta hakkas ootamatult liikuma ja riivas seetõttu Tursun Alaevi sõidukit. Tunnistajate JT ja PL ütlustest nähtuvalt oli kaebaja poolt juhitud sõiduki manööver äkilise iseloomuga, kohtul puudub alus tunnistajate ütlustes kahelda. Kohtu hinnangul oli Tursun Alaevi manööver antud olukorras lubamatu ja PL jaoks ootamatu.
kohaselt on liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada või surma või tekib varaline kahju. Kaebaja on kaebusele lisanud arve, mille kohaselt läksid tema sõiduki remonttööd maksma 1 000,00 krooni; liiklusõnnetuse aktist nähtuvalt sai õnnetuse kahjustada sõiduauto XXX tagumine parem tiib ja sõiduauto XXX esimene põrkeraud ning vasak esitiib. Seega on tõendatud, et Tursun Alaevi poolt liiklusnõuete mittejärgimise tõttu tekkis varaline kahju, järelikult toimus 01.03.2007 Õismäe ringil liiklusõnnetus, mille põhjustas kaebaja. LE § 227 järgi ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada juhul, kui inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud, õnnetuses osalenud juhid või juht ja kahju saaja(d) on juhtumi põhjusi hinnates vastutuse küsimuses ühel meelel, on oma arvamuse kirjalikult vormistanud, nimetades kahju tekitamise eest vastutava isiku, ja sellele alla kirjutanud. Lahkarvamuse korral või juhul, kui kahju saaja ei ole teada, tuleb õnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda sealt saadud korralduse kohaselt. Tunnistajad JT, PL, TL ja kaebaja ise andsid riimuvaid ütlusi selles, et kaebaja lahkus peale manöövri sooritamist sündmuskohalt. Seega tuleb tuvastada, kas kaebaja sai või pidi aru saama, et põhjustas manöövri tagajärjel liiklusõnnetuse. Sõidukite riive osas selgitas kaebaja, et ta avastas katkise tagatiiva alles Viljandis, peale seda, kui mööduja sellele tähelepanu juhtis. Kohtule esitatud täpsustatud kaebuses on kaebaja selgitanud, et ta sattus Õismäe ringteel tagumise rattaga auku; 2 tunni pärast Viljandisse jõudes märkas ta, et parem tagumine tiib on muljutud, seejärel meenus talle, et Õismäe ringteel oli autos kummaline müra. Kaebaja avaldustest nähtuvalt ei olnud ta sündmuskohalt lahkudes kokkupõrke toimumisest teadlik. Tunnistaja JT ütluste kohaselt riivas kaebaja poolt juhitud sõiduk manöövri sooritamise ajal nende autot, riive oli autos tunda. Tunnistaja PLütluste kohaselt oli sõidukis riivet tunda: jõnks käis läbi ja auto kõikus; tume jeep kiirendas ja läks minema. Tunnistaja TL andis ütlusi, et kaebaja hakkas juba oma ritta tagasi keerama, kui käis krõksatus – ta ei pööranud sellele tähelepanu, sest nägi, et kaebaja ei pannud seda tähele ja seega ei hakanud ta midagi ütlema. Tunnistajad JT ja PL väitsid mõlemad kohtuistungil, et Tursun Alaev oleks pidanud riivet tundma. Kohus märgib siinkohal, et tõendite kogumist tuleb välja jätta tunnistajate ütlused, mis väljendavad tunnistajate hinnangut või arvamust; tõendina on tunnistaja ütlus käsitletav osas, mis väljendab tunnistaja poolt vahetult (või kaudselt) tajutut. Liiklusõnnetuse aktist nähtuvalt sai liiklusõnnetuse tagajärjel kahjustada sõiduauto XXX tagumine parem tiib, sõiduauto XXX esimene põrkeraud ja vasak esitiib. Liiklusõnnetuse aktile on lisatud 7 fotod õnnetuses osalenud sõidukite kahjustustest; fotodelt nähtub, et kahjustuste ulatus ei ole märkimisväärne. Tunnistaja TL ütlustega on tõendatud, et kaebaja ei pannud krõksatust, mida tema kuulis, tähele. Tunnistaja TL hoiatati teadvalt valeütluste andmisega kaasnevast vastutusest, kohtul puudub alus tunnistaja ütlustes kahelda; tunnistaja kajastas kohtu arvates adekvaatselt sellel päeval toimunut. Tunnistajad PL ja JT selgitasid, et nende sõidukis oli riive tunda, auto kõikus; tunnistajad järeldasid sellest, et kaebaja pidi riivet tundma. Kohus märgib, et kaebaja sõiduki XXX näol on tegemist sõidukist XXX tunduvalt suurema autoga, mis ei pruugi riivele reageerida sellisel määral nagu reageerib väiksem sõiduk. Samuti on kaheldav, kas kaebaja olukorras, kus ta tundis riivet ja võis juhtunu asjaoludest tulenevalt järeldada, et PL sõiduk riivas tema sõidukit, oleks sündmuskohalt lahkunud. Kohtu hinnangul ei ole asjas piisavalt tõendeid selle kohta, et kaebaja pidi aru saama sellest, et 01.03.2007 sõiduautost XXX möödudes toimus liiklusõnnetus; kahtlused, mida ei suudeta kõrvaldada, tuleb tõlgendada kaebaja kasuks. Seega tuleb kohtuvälise menetleja otsus kaebaja karistamises
lg 1 järgi ja lisakaristuse kohaldamises
Kaebaja tegevus on õigesti kvalifitseeritud
lg 1 järgi, so mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud varaline kahju. Kaebaja ei veendunud enne reavahetuse manöövri alustamist, et see on ohutu; kohus märgib lisaks, et kehtivat liikluskorraldust eirava manöövri sooritamine on alati teistele sõidukitele ohtlik. Kaebaja karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtuvälise menetleja otsuse alusel on kaebajale
lg 1 järgi määratud karistuseks rahatrahv 35 trahviühiku ulatuses, so 2 100,00 krooni, so praktiliselt sanktsiooni alamääras. Kohus leiab, et karistusmäära vähendamiseks alused puuduvad. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.