4 järgi määratud lisakaristus. Kaebus rahuldada. 1 Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tartu Maakohtu kaudu kassatsioonkaebuse Eesti Vabariigi Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates. Asjaolud. Aivar Ubinat karistati Lõuna Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklustalituse juhtivkonstaabli Velmo Punniski 07.02.2008.a.
2 alusel rahatrahviga 27 trahviühikut, s.o. 1620 krooni ja LS § 7422 lg. 4 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 kuuks. Otsuse kohaselt juhtis Aivar Ubina 14.01.2008.a. kell 17.25 ajal Elva linnas Tartu mnt. 42 juures mootorsõidukit asulasisesel teel, liikudes kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 28 km/h võrra. Väärtegu on tõendatud väärteoprotokollis esitatud tõenditega (menetlusaluse isiku ütlused, tunnistaja ülekuulamise protokoll, kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll). Menetlusalune isik rikkus Liikluseeskirja § 124 p. 1 nõudeid, pannes sellega toime LS § 7422 lg. 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Otsuse põhjenduste kohaselt olukorras, kus on menetlusalune isik varasemalt toime pannud sarnase väärteo, mille eest määratud karistus ei ole suutnud teda mõjutada seaduskuulekalt käituma. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb temale kohaldada lisakaristust. Menetlusalune isik on esitanud vastulause, milles tunnistab oma süüd, selgitab juhtunu asjaolusid ja kahetseb juhtunut. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Väärteoprotokollis nr AB 924696 on menetlusalune isik andnud järgmised ütlused: ületasin lubatud sõidukiirust. Kahetsen tehtut. VTMS § 19 järgi õiguste selgitamist kinnitab menetlusaluse isiku allkiri väärteoprotokolli pöördel. Liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme protokolli järgi tuvastati kiirusmõõteseadmega Stalker ATR nr. SP 005348 14.01.2008.a. kell 17.25 Aivar Ubina juhitud auto sõidukiiruse ületamine mitte vähem kui 28 km/h. Seadme lugem on 81 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul on 50 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus on +/- 3 km/h. Seade on testitud 14.01.2008.a. kell 11.00 ja on töökorras. Protokollis menetlusalune isik märgib, et pretensioone ei ole. Tunnistaja A S 14.01.2008.a ülekuulamise protokollis antud ütluste kohaselt 14.01.2008.a teostas ta liiklusjärelevalvet koos vanemkonstaabel Tiit Treialiga ja konstaabel Jaanus Teraga. Kella 17.25 ajal mõõtis tunnistaja kiirust Elvas Tartu mnt. 42 maja juures. Tartu poolt lähenes sõiduauto, mille kiiruseks näitas kiirusemõõteseadme Stalker ATR nr. SP 005348 lugem 81 km/h. Tegemist oli sõiduautoga Volkswagen Passat, registreerimismärgiga XXX XXX. Sõidukit juhtis Aivar Ubina. Juhile koostati väärteoprotokoll. Korrakaitseosakonna andmetel on 25.02.2008.a. seisuga Aivar Ubina suhtes ajavahemikus 31.10.2001.a. kuni 25.02.2008.a. alustatud 3 väärteomenetlust. Toimepandud väärtegude eest on 2 teda karistatud 16.05.2004.a.
2 järgi rahatrahviga 1020 krooni. Rahatrahv on tasutud 26.05.2004.a. täies ulatuses. 31.10.2001.a. on märgitud väärtegu HÕS § 106 lg. 1 järgi. Karistamise või väärteomenetluse lõpetamise kohta andmed puuduvad. Kolmas väärteomenetlus on lahendatud 14.01.2008.a. otsusega, mille peale esitatud kaebust kohus lahendab. Kohtuvälisele menetlejale esitatud vastulauses selgitab Aivar Ubina, et ta sõitis Tartust kolme lapsega koju. Lapsed on 10-kuune, 3-aastane ja 5-aastane. Vanemad lapsed olid söönud, kuid noorem ei söönud ega maganud ning virises kogu sõidu. Ta rahustas lapsi, et kohe on nad kodus ja saavad süüa. Tavaliselt nad ei sõida seda teed ja ta ei teadnud, et linna piir algab nii vara metsa sees vana Tartu maanteed Elvasse tulles. Asula märgi juures tuli vastu auto täistuledega ja pimestas. Pärast protokolli koostamist käis ta vaatamas, kus asula märk täpselt on. Aivar Ubina kahetseb tegu väga ja palub andestamist. Ta lubab olla tähelepanelikum. Vastulausele on lisatud laste sünnitunnistused, mille andmetel Aivar Ubina on 28.11.2002.a. sündinud E M, 26.08.2004.a. sündinud H E ja 02.03.2007.a. sündinud D isa. Kaebuse esitaja taotlus ja põhjendused. 19.02.2008.a. esitas Aivar Ubina Tartu Maakohtule kaebuse, milles palus vähendada põhikaristust ja mitte kohaldada lisakaristust. Kaebuse esitaja väidab, et on väga kurb ja sügavalt kahetseb oma tegu. Ta on kodune ja hoiab oma kolme last. Abikaasa käib tööl 0,5-kohaga. Kaebuse esitaja sõidutab lapsi lasteaeda ja koju, kui abikaasa töögraafik ei võimalda seda. Kaebuse esitaja ei ole rahul sellega, et talle heidetakse ette nelja aasta tagust liikluseeskirjade rikkumist ja väidetakse, et ta pole muutunud. Seekordne rikkumine on asjaolude kokkulangemine ja toimus ettevaatamatusest. Kaebuse esitaja palub tühistada lisakaristus ja vähendada põhikaristust. Ta on veast aru saanud. Kuna ta on kodune, on rahadega raskusi. Kohtuvälise menetleja seisukoht. Lõuna Politseiprefektuur esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt kohtuväline menetleja ei nõustu Aivar Ubina kaebusega. LE § 124. Suurim lubatud sõidukiirus: 1) asulasisesel teel on 50 kilomeetrit tunnis; 2) asulavälisel teel on 90 kilomeetrit tunnis. LS § 7422. Mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamine
RS § 25 lg. 1 p. 1 sätestatud tähtaeg ning karistusandmed kuuluvad registrist kustutamisele ja ülekandmisele arhiivi. KarRS § 26 sätestatud tähtaja kulgemise katkemise asjaolusid ei esine. Seetõttu ei ole karistuse määramisel põhjendatud varasema karistuse arvestamine. Kohus leiab, et eelnimetatud asjaolu arvestamata on kohtuväline menetleja põhjendamatult karistanud Aivar Ubinat põhikaristusega üle keskmise määra ja põhikaristuse vähendamine on põhjendatud. Lisakaristuse määramine on menetleja õigus, mitte kohustus. Põhjendamatu on kaebuse esitaja väide selles, et lisakaristus võtab talt võimaluse kasutada autot laste huvides ja laste kasvatamisega seotud vajadusteks. Lisakaristuse määramine sõltub rikkumise raskusest ja süü suurusest. Arvestades asjaolusid, mille tõttu rikkumine aset leidis, ei ole tegu tahtliku rikkumisega. Väärteomenetluses järgneb karistus ka ettevaatamatusest toimepandud rikkumise korral. Aivar Ubinal puudus tahtlus kiirust ületada. Ta sõitis suurema sõidukiirusega lubatud teelõigult piiratud sõidukiiruse piirkonda. Temast sõltumatutel asjaoludel ei näinud ta liikluskorraldusmärki. Märgi olemasolu selles kohas ei olnud temale teada, sest ta ei kasuta seda teed tavapäraselt. Tahtluse astet arvestades ei ole süü liikluseeskirjade rikkumises suur ja see asjaolu annab aluse lisakaristuse tühistamiseks. Põhikaristuse vähendamine ja lisakaristuse tühistamine tahtluse astet ja süü suurust arvestades ei kahjusta õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus määrab KarS § 66 lg. 2 alusel rahatrahvi tasumise ositi, arvestades kaebuse esitajal sissetulekute puudumist ja ülalpeetavate arvu, mille tõttu karistuse kohene kandmine käib ilmselt ülejõu. Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.