← Eesti

4-07-7704\7

Väärteoasi nr 4-07-7704 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29.veebruaril 2008 Kohtla-Järve kohtumajas Väärteoasja number 4-07-7704 Kohtunik Inna Kirsipuu kirjalikus menetluses Väärteoasi Deniss Neproši kaebus Põhja Politseiprefektuuri 29.11.2007 otsuse peale, väärteoasjas nr. 2314,07,035294, millega temale Liiklusseaduse § 74´22 lg 2 järgi määrati rahatrahv 25 trahviühiku ulatuses s.o. 1500 krooni ja Liiklusseaduse § 74´22 lg 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks. Kaebuse esitaja Deniss Neproš isikukood: 37602092254, töökoht OÜ Nikiratt Grupp, elukoht: Outokumpu 19-7 Kohtla-Järve Juhindudes VTMS §120, § 132 p1, 134, 135 kohus O T S U S T A S: Jätta Deniss Neproši kaebus rahuldamata. Jätta muutmata kohtuvälise menetleja, Põhja Politseiprefektuuri 29.11.2007 otsus väärteoasjas nr 2314,07,035294, Deniss Neproši karistamise kohta Liiklusseaduse § 74´22 lg 2 järgi, s.o mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 21 kilomeetri tunnis – rahatrahviga 25 trahviühikut summas 1500 krooni ja Liiklusseaduse § 74´22 lg 4 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks. Lisakaristuse kandmise algus alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast. Rahatrahv tasuda edasikaebamisetähtaja ( s.o 30 päeva) jooksul Põhja Politseiprefektuuri arvele nr. 10220035022014 SEB Eesti Ühispangas (kood 401) märkides kohustusliku viitenumbri

  1. Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kohtuotsuse ärakirjad saata Põhja Politseiprefektuurile ja Deniss Neprošile VTMS § 135 lg 5 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamise kuupäevast. Kassatsiooni esitamise õigus on üksnes vandeadvokaadil. MENETLUSE KÄIK 10.11.2007 koostas Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna konstaabel Marilin Vaarik väärteoprotokolli AB 975366 ( lk 9) Deniss Neproši suhtes selle fakti kohta, et 10.11.2007 kell 11.27 Harjumaa Kuusalu vald, Tallinn-Narva mnt 42.kilomeetril juhtis D.Neproš mootorsõidukit Opel Vectra xxx xxx, mis kuulus xxx, kiirusega 117+-6 km/h, lubatud kiirus 90 km/h, millega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 21 km/h. Seega rikkus juht LE § 126 p
  2. Väärtegu on kvalifitseeritud LS § 74-22 lg 2 alusel. Väärteoprotokoll oli isikule kätte antud allkirja vastu 10.12.2007 (lk 9). Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna juhtivspetsialist Villu Vane tegi 29.11.2007 otsuse väärteoasjas 2314,07,
  3. Otsuse kohaselt menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas sõidukiirusega 117+-6 km/h, ületades seejuures lubatud kiirust 21 km/h. Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoprotokolliga, kiiruse mõõtmise protokolliga ja menetlusaluse isiku ütlustega. Kohtuväline menetleja tuvastas, et menetlusalune isik rikkus LE § 124 p 2 nõudeid, mille eest on ette nähtud karistus LS § 74-22 lg 2 alusel. Karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja ei tuvastanud. Karistuseks määrati rahatrahv 25 trahviühiku ulatuses summas 1500 krooni. Lisakaristuseks määrati juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks. 21.12.2007 esitas Deniss Neproš kaebuse Viru Maakohtule tema suhtes 29.11.2007 tehtud otsuse peale väärteoasjas nr 2314,07,
  4. KAEBUS 21.12.2007 esitatud kaebuses palus menetlusalune isik tühistada osaliselt tema suhtes kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsus väärteoasjas 2314,07,
  5. Kaebaja on nõus rahatrahvi 1500 krooni määramisega aga ei ole nõus lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks. Kaebaja palub arvesse võtta, et ta on ettevõtte juht ja kahe lapse isa ja, et juhtimisõiguse äravõtmine paneb ta olukorda, kus ta kaotab võimaluse juhtida ettevõtet kus ta töötab. Kiiruse ületamist põhjendab sellega, et kuna tema ees sõitnud metsavedurilt tuli kogu pori tema sõiduauto esiklaasile oli sunnitud kiirust ületama. Kaebusele on lisatud OÜ xxx äriregistri B-osa registrikaart millest nähtub, et Deniss Neproši elukohaks on xxx. Samuti on lisatud laste passi koopiad. Deniss Neproš avaldas, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ning palub vastavalt VTMS § 12 lg 2 menetleda antud asi tema elukoha järgi xxx. VASTUS KAEBUSELE Kohtuväline menetleja nõustub väärteoasja 4-07-7516 (2314,07,035294) Deniss Neproši kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse peale läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Põhja Politseiprefektuuri kohtuväline menetleja on seisukohal, et puudub alus kaebuse rahuldamiseks. Isik pani toime enamohtliku õigusrikkumise liikluses, sõites asulavälisel teel sõidukiirusega 117+-6 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust 21 km/h. Kohtuvälise menetleja vastusest kaebusele nähtub, et kaebaja poolt kiiruse ületamist möödasõidul, pori pritsimist tema sõiduki tuuleklaasile oleks saanud vältida ees sõitva sõidukiga piisava pikivahe hoidmisega. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et tegemist on tahtliku liikluseeskirja nõuete rikkumisega, mille puhul on keskmise karistusmäära kohaldamine põhjendatud. Isikule määratud rahatrahv 25 trahviühiku ulatuses, s.o. sanktsiooni keskmises määras ja lisakaristusena kaheks kuuks juhtimisõiguse äravõtmine. Otsuse tegemisel arvestas kohtuväline menetleja, et taoline väärtegu ei olnud esmakordne ja eelnevalt määratud rahatrahvid ei ole isikut mõjutanud. Samuti arvestas kohtuväline menetleja antud teo raskust. Kõiki seda arvestades on kohtuväline menetleja arvamusel, et määratud karistus on mõõdukas ja proportsionaalne ning vastab toimepandud õigusrikkumise raskusele. Väärteoasjas tehtud otsuses jääb kohtuväline menetleja otsuses toodud seisukohtadele ja palub jätta kaebus rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT Kohus tutvunud väärteoasja materjalidega, kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja seisukohtadega, leiab, et kohtuvälise menetleja otsus on põhjendatud ja tehtud arvestades kõiki tehiolusid. VTMS § 120 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus tutvus kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga lk. 10, millest nähtub, et 10.11.2007 Harju Kuusalu vald Tallinn-Narva mnt
  6. kilomeetril teostati sõiduki Opel Vectra xxx xxx liikumiskiiruse mõõtmist. Mõõtmisel on kasutatud mõõteseadet Stalker nr SP004022, seadmele tehtud test 11.01.2007 kell 08.00, tulemus: töökorras. Mõõtmist teostati liikluses 3 sõidurajal seisvast patrullautost, mis paiknes vasakul teepeenral. Mootorsõiduk liikus 2 sõidurajal, lähenes ja jõudis ette pärisuunas eesliikuvast sõidukist. Kiirust mõõtmisel oli seadme lugem 117 km/h, mõõdetaval teelõigul lubatud kiirus on 90 km/h, määramatus on +-6 km/h, seega ületamine on 21 km/ h võrra. Tunnistajaks on kaasatud G.O.. Fikseeritud näitu näidati juhile. Menetlusalune isik andis allkirja protokolliga tutvumise kohta. Eeltoodu on tõendatud ka kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga (lk 10). Kohus tuvastas, et Deniss Neproši poolt juhitud mootorsõiduk liikus Harju maakonnas Kuusalu vallas Tallinn Narva mnt
  7. kilomeetril, s.o. asulavälisel teel, kiirusega 117+-6 km/h. LE § 124 p 2 sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 kilomeetrit tunnis. Eelnimetatud teelõigul on lubatud maksimaalse sõidukiiruse piiranguks on 90 km/h. D.Neproši sõiduki kiiruseks antud teelõigul oli mõõdetud 117 +-6 km/h, seega ületamine vähemalt 21 km/h võrra. LS § 74-22 lg 2 sätestab, et mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurema sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 km/h karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut ( see on 3000 krooni – 1 trahviühik on 60 krooni). Seega pani menetlusalune isik toime LS § 74-22 lg 2 sätestatud rikkumise, mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurema sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 km/h, mille eest on ette nähtud karistuseks kuni 50 trahviühikut. Kaebuse esitaja nõustus temale määratud karistusega osaliselt, rahatrahvi määramisega 25 trahviühiku ehk 1500 krooni ulatuses, kuid ei olnud nõus lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks. Kaebuse esitaja põhjendas lisakaristusega mittenõustumist asjaoludega, et ta on kahe lapse isa ja ta töötab ettevõtte juhina, mis eeldab juhtimisõiguse olemasolu ning juhtimisõiguse äravõtmine paneb ta olukorda, kus ta kaotab võimaluse juhtida ettevõtet. Kohus leidis, et karistuse määramisel arvestati karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid, samuti muid KarS § 56 tulenevaid karistamise aluseid – õiguskorra kaitsmise huvisid ning võimalust mõjutada süüdlast. Kohtuvälise menetleja otsuses on õigesti märgitud, et puuduvad karistust raskendavad ega kergendavad asjaolud. LS § 74-22 lg 2 sätestatud sanktsiooni maksimaalne määr on 3000 krooni, keskmine on 1500 krooni. Deniss Neproš on ka varem korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude eest, muuhulgas ka kiiruse ületamise eest. Sellest tulenevalt on põhjendatud karistuse määramine keskmises määras – 1500 krooni. Asjaolu, et kaebaja on kahe lapse isa ja tema töötamine ettevõtte juhina, mis eeldab juhtimisõiguse olemasolu, ei anna alust antud juhul mõistetud lisakaristuse tühistamiseks. Kohus leiab, et lisakaristuse määramine, juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks on põhjendatud, sest õiendist lk. 14-15 nähtub, et varasemad rahatrahvid ei ole D.Neprošile piisavat mõju avaldanud. D. Neprošil on 10 kehtivat karistust liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, kõik trahvid kogusummale 15420 krooni on tasutud. Nendest kolm karistust – rahatrahvid kogusummale 11400 krooni- on määratud kiiruse ületamise eest LS § 74-22 lg 2 ja 3 alusel. See näitabki, et rahatrahvide tasumisega ei ole D. Neprošil raskusi, kuid see ei mõjuta tema käitumist teedel. Lisakaristuse määramine võib talle avaldada täiendavat mõju ja panna ta hoiduma liiklusalaste tegude toimepanemisest. Lisakaristuse määr - 2 kuud - on vastavalt LS §-le 74-22 lg 4 valitud õigesti, keskmises määras ( lubatud äravõtmine 1-3 kuuks), sest lisakaristuse kohaldamine alammääras 1 kuuks poleks õiglane, sest vaatamata korduvatele kiiruse režiimi rikkumistele pidas kohtuväline menetleja võimalikuks karistada isikut rahatrahviga keskmises määras ehk isegi väksemas määras võrreldes varasema taolise teo ees määratud karistusega ( trahv 3000 krooni, määratud 11.02.2007). Seega suuruselt väiksema karistuse mõju on õigesti tugevdatud lisakaristuse kohaldamisega. Lisakaristuse kohaldamine 2 kuuks võib avaldada piisavat mõju väärtegude toimepanemisest ärahoidmisel. Asjaolu, et kaebuse esitaja on kahe lapse isa, ei eelda juhtimisõiguse vajalikkust. Samuti leiab kohus, et juhtimisõiguse äravõtmine ei takista menetlusalusel isikul töötamist ettevõtte juhina, kuna juhtimisõiguse äravõtmine on lühiajaline, kaks kuud ning ettevõtte juhil on võimalus selleks ajaks palgata autojuht või korraldada ettevõte töö ümber viisil, et menetlusalune isik ei peaks mootorsõidukit kasutama. Järelikult, nimetatud lisakaristuse kohaldamise puhul pole tegemist sellise meetmega, mis tekitaks isikule ilmseid ja põhjendamatuid kannatusi. Seega jätab kohus lisakaristuse muutmata. KOHTU MEETMED Deniss Neproši kaebus tuleb jätta rahuldamata ja Deniss Neproši suhtes juhtivspetsialist Villu Vane poolt tehtud 29.11.2007 otsus väärteoasjas 2314,07,035294 muutmata. Kohtunik Inna Kirsipuu

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.