Kohustada Valeri TŠITŠILENKO’t täitma katseaja jooksul
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel X - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
lg 2 p 2 alusel oli kinnipeetav vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast ära kandnud 09.02.2007.a. 16.11.2007.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Karistust on isikul kanda jäänud 05. märtsi 2008.a. seisuga alla aasta. Tartu Vangla toetab V.Tšitšilenko tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamist, samuti toetab seda kriminaalhooldusosakonna poolt esitatud arvamus. Prokuröri seisukoht oli, et vangistusest ennetähtaegne vabastamine on otstarbekas, isikule tuleb anda võimalus näidata oma suhtumist allutatuna kriminaalhooldaja kontrollile ja järelevalvele. Positiivsena iseloomustab teda psühholoogi vastuvõtule pöördumine, vanglas keskkooli lõpetamine, tisleri eriala omandamine, eesti keele õppimine. Isikul on olemas tahe muutusteks.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast. Valeri TŠITŠILENKO on temale mõistetud karistusajast ära kandnud enam kui 2/3, kandmata osa on pisut alla aasta. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vanglas koostatud iseloomustusest ja ka Valeri TŠITŠILENKO enda seletusest kohtus nähtub, et ta on vanglas olles analüüsinud oma käitumist ning teinud sellest loodetavasti omad järeldused. Kinnipeetav on motiveeritud vabanema ennetähtaegselt ning koostööks kriminaalhooldusega. Tunnistab oma vigu ja puudusi, kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. On lõpetanud vanglas olles 2005.a. Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi, läbinud tisleri kursused, käinud psühholoogi vastuvõtul ning õppinud eesti keelt. Riskifaktoriks on kinnipeetava varasemad sõltuvusprobleemid alkoholiga. Samuti on kinnipeetaval olnud raskusi agressiivse käitumise kontrolli all hoidmisega. Kohtunik leiab, et Valeri TŠITŠILENKO vangistusest vabastamine tingimisi enne tähtaja lõppemist on põhjendatud. Kohtunik leiab, et kinnipeetavale tuleks anda võimalus õiguskuulekaks eluks vabaduses ja kriminaalhooldaja järelevalve all. Vangla iseloomustusest nähtub, et Valeri TŠITŠILENKO on parandanud enda käitumist ja tahab jätkata seaduskuulekat elu. Valeri TŠITŠILENKO´i vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus lisaks eeltoodule oluliseks arvestada ka seda, et kriminaalhooldusametniku järelevalve ja kontrolli all ning kriminaalhooldusametniku juhendamisel ja suunamisel on käesoleval juhul vangistusest vabaneva isiku uuesti sulandumine ühiskonda efektiivsem ja mõjusam ning seetõttu on tõhusamalt kaitstud ka õiguskorra kaitsmise huvid, kui süüdimõistetu otse vangistusest (järgneva kontrolli ja järelevalveta) vabanemisel. Samuti leiab kohus, et kriminaalhooldus ja selle võrgustik on kohustatud aitama eelkõige just sellistel isikul paremini kohaneda eluga vabaduses ja saavutada tavaelu rutiin ja stabiilsus, kriminaalhooldusametnike juhatusel ja abil on isikul parem võimalus taotleda abi vastavatelt ametiasutustelt. Järelvalveta vabanemisel on kohtu hinnangul suurem oht uue kuriteo sooritamiseks just tingituna tema sotsiaalsest seisundist. Et vähendada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, tuleb Valeri TŠITŠILENKO’le lisaks
lg 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks
lg 4 ja 75 lg 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. Vabaduses normaalse toimetuleku eelduseks on kindel sissetulek, mistõttu tuleb Valeri TŠITŠILENKO’t
lg 2 p 4 alusel kohustada ühe kuu jooksul peale vabanemist esitama taotluse KMA-le kehtiva elamis- ja tööloa saamiseks, samuti tuleb teda kohustada asuma tööle peale elamis- ja tööloa saamist 1 nädala jooksul. Samuti ei tohi ta suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata. Kuna Valeri TŠITŠILENKO kandmata karistust on alla aasta, tuleb
MS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Hele Ilisson Kohtunik 05.03.2008.a.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.