lg 2 alusel kohtuotsuste kogumis moodustatud liitkaristuse 1 (ühe) aasta 4 (nelja) kuu ja 7 päeva pikkuse vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega elektroonilisele valvele. Määrata Kirill STEPANJUK´i katseaja pikkuseks üks
elada kohtu määratud alalises elukohas, s.o X;
lg 2 p-de 4 alusel määrata Kirill STEPANJUK`ile katseajaks järgmised kohustused:
p 2 kohaselt hakata Kirill STEPANJUK´i katseaega arvestama alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest.
lg 4 kohaselt hakata elektroonilise valve tähtaega lugema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse Kirill STEPANJUK´i keha külge. Vabastada süüdimõistetu Kirill STEPANJUK karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Välja mõista Kirill STEPANJUK´ilt riigituludesse menetluskuluna 2106 krooni 30 senti määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „Kirill STEPANJUK, 1-07-13818, menetluskulu“, või - pangakontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „Kirill STEPANJUK, 1-07-13818, menetluskulu“. Kui menetluskulu ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Valga Advokaadibüroo kasuks 2106 krooni 30 senti vandeadvokaat Otto PREEM´i poolt süüdimõistetu Kirill STEPANJUK´i kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. 2 Menetluse käik ja asjaolud Viru Maakohtu 14.05.2007. a otsusega kriminaalasjas nr 1-06-8416 tunnistati K.Stepanjuk süüdi Karistusseadustiku (edaspidi
) § 199 lg 2 p 4,7,8 ja §201 järgi ning
alusel mõisteti liitkaristuseks 3 kuud vangisust.
lg 2 alusel mõisteti temale kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 1 aasta 8 kuud ja 28 päeva vangistust. Eelmise kohtuotsuse järgi ärakantud karistuse osa – 4 kuud 21 päeva vangistust arvati liitkaristusest maha ja lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 4 kuud ja 7 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas seega 23.12.2006.a. ja lõppeb 20.09.2008. a.
a. 02.11.2007.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. K.Stepanjuk on kriminaalkorras karistatud kahel korral. K.Stepanjuk on esitanud avalduse, milles taotles enda vangistusest vabastamist elektroonilise valve all tingimisi enne tähtaja lõppemist. Tartu Vangla toetab Kirill STEPANJUK´i tingimisi vabastamist enne karistuse tähtaja lõppemist koos elektroonilise valve kohaldamisega. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku ja neid tagajärgi, mida võib kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vabastamine on asutud seisukohale, et kinnipeetav on parandanud oma käitumist ning on võimeline jätkama oma elu seaduskuulekalt. Kriminaalhooldaja oma ettekandes toetab Kirill STEPANJUK´i tingimisi enne tähtaega vabastamist, isik on teinud kõik endast oleneva, et enne tähtaega vabaneda ja seaduskuulekalt oma elu jätkata. Tal on olemas kindel elukoht oma elukaaslase M U juures. Riskidest näeb kriminaalhooldaja alkoholi tarvitamist ja töökoha mitteomamist. Samas märgib kriminaalhooldaja, et K.Stepanjuk on leidnud pere näol suure motivaatori. Riskide maandamiseks teeb ta kohtule ettepaneku määrata K.Stepanjuk´ile katseajaks lisakohustused esitada kahe nädala jooksul vabanemisest kõik vajalikud dokumendid KMA-sse isikuttõendava dokumendi vormistamiseks ja vormistada ennast tööle või registreeruda tööhõiveametis töötuks 2 nädala jooksul peale isikuttõendava dokumendi saamist. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu K.Stepanjuk seletas kohtus, et ta asub elama oma elukaaslase juurde aadressil: X. Töökohta tal esialgu pole, kuid loodab kindlasti leida. K.Stepanjuk avaldab, et peamiseks motivaatoriks seaduskuulekale teele asumiseks on tema pere. K.Stepanjuk avaldab, et loobub alkoholi tarvitamisest, et minimeerida uue kuriteo toimepanemise riske. K.Stepanjuk on nõus elektroonilise valve kohaldamisega. Prokuröri seisukoht oli, et K.Stepanjuk´i saab enne tähtaega vangistuse kandmiselt vabastada põhjendusega, et K.Stepanjuk on valmis allutama end vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel kriminaalhoolduse järelevalve alla ja täitma talle pandud kontrollnõudeid ja – kohustusi. Lisaks märgib prokurör, et K.Stepanjuk ei ole vangistuse ajal toime pannud ühtegi distsiplinaarrikkumist. Seega tuleb süüdimõistetule anda võimalus asuda seaduskuulekale teele. 3 Kohtuniku seisukoht K.Stepanjuk mõisteti kohtuotsusega süüdi teise astme kuriteo toimepanemises. Kirill Stepanjuk´i on varem kriminaalkorras karistatud ühel korral: 1. 27.06.2006.a. Viru Maakohtu poolt
lg järgi 2 aastase vangistusega.
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub
K.Stepanjuk temale mõistetud karistusajast vähemalt poole ära kandnud 07.11.2007.a.. Samuti on ta andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas
lg 2 p-st 1 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega. Justiitsministri 22.02.2007. a määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise järelevalve täitmise ja järelevalve korra“ § 4 lg-st 1 lähtuvalt on elektroonilise järelevalve kohaldamise eelduseks see, et süüdimõistetu elukoht sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldaja antud hinnangul K.Stepanjuki tulevane elukoht aadressil X on sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks, mis tähendab, et täidetud on ka elektrooniliseks valve kohaldamise formaalsed eeldused. Oma nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks on andnud ka K.Stepanjuki elukaaslane M U, kes elab samuti aadressil X.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. K.Stepanjuk on kriminaalkorras karistatud kahel korral. Kinnipeetav kannab reaalset vangistust esimest korda. Süüdimõistetut ei ole vangistuses oleku ajal distsiplinaarkorras karistatud. K.Stepanjuk on käitunud õiguskuulekalt ning jälginud vangla kodukorda ning sisekorraeeskirju. Vanglas viibides on K.Stepanjuk läbinud keevitaja kursuse ja alkoholi- ja narkosõltlastele mõeldud 90.päevase kursuse „Sinu valik“. K.Stepanjuk töötab väljaspool vangla territooriumi OÜ-s A . Positiivne on, et K.Stepanjuk on kinnipidamisasutuses viibides oma vigu tunnistanud ning teinud järeldusi, mis soodustavad seaduskuulekale teele asumist. K.Stepanjuk´il on säilinud kontakt oma lähisugulaste, elukaaslase ja tütrega. Seega omab ta vabaduses toetavat sotsiaalset võrgustikku. Väidetavalt toetab elukaaslane K.Stepanjukit nii moraalselt kui materiaalselt (vajadusel). Peale vabanemist asub K.Stepanjuk elama oma elukaaslase M U juurde aadressil X. Seega on K.Stepanjukil vabanedes olemas eeldused resotsialiseerumiseks. Kohtunik leiab, et K.Stepanjuk tuleb tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastada koos tema allutamisega elektroonilisele valvele. K.Stepanjuk viibib vangistuses alates 23.12.2006.a. K.Stepanjuk´i senine elukäik (kuritegude korduvus), viitavad sellele, et hädavajalik on teda jätkuvalt allutada tugevale kontrollile. Sellist tugevat kontrolli võimaldab vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel kohaldatav katseaeg koos isiku allutamisega elektroonilisele valvele ja käitumiskontrollile ning katseajal teostatav kriminaalhooldus. Elektroonilise valve tähtajaks tuleb määrata 2 kuud, mis tulenevalt
lg-st 4 hakkab kulgema alates päevast, mil elektroonilise valve seade kinnitatakse K.Stepanjuki keha külge. 4
Sellel ajal allutatakse K.Stepanjuk
Lisaks
lg 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks
lg 4 ja 75 lg 2 p 4 alusel määrata täiendav kohustus esitada kahe nädala jooksul vangalst vabanedes kõik vajalikud dokumendid KMA-sse isikuttõendava dokumendi vormistamiseks ning kohustada teda vormistama ennast tööle või registreeruda tööhõiveametis töötuks 2 nädala jooksul peale isikuttõendava dokumendi saamist. Kui K.Stepanjuk katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, pöörab kohus
Vastavalt
lg 6 viiakse karistuse kandmata jäänud osa täide ka sellisel juhul, kui K.Stepanjuk paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega. Kaitsjatasu Süüdimõistetu taotluse alusel määras kohus K.Stepanjuk´ile KrMS § 432 lg 3 alusel kaitsja. Kaitsja, vandeadvokaat Otto Preem esitas kohtule taotluse, välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Valga Advokaadibüroo kasuks 2106 krooni 30 senti. Kaitsja taotlus on põhjendatud ja kooskõlas riigi õigusabi seaduses (edaspidi lühendatult: RÕS) ja justiitsministri 26.01.2005.a määruses nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi lühendatult: Kord) sätestatud põhimõtetega. Määratud kaitsja tasu suuruseks riigi õigusabi osutamise korras on 2106 krooni 30 senti. Hele Ilisson Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.