lg 4 alusel määrata Marek KESA`le katseaeg kuni 16.05.2009.a..
Kohustada Marek KESA täitma katseaja jooksul
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel X - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
lg 2 p 1,3 järgi 2 aasta vangistusega.
2 alusel on kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks mõistetud 3 aastat 7 päeva vangistust. Karistusaja alguseks on loetud 09.05.2006.a. ja seega karistusaeg lõpeb 16.05.2009.a.
novembriks 2007.a. 30.11.2007.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Marek Kesa on varem kriminaalkorras Eesti Vabariigis karistatud 6-l korral. Tartu Vangla toetab Marek Kesa tingimisi vabastamist enne karistuse tähtaja lõppemist. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku ja neid tagajärgi, mida võib kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vabastamine on asutud seisukohale, et kinnipeetav on parandanud oma käitumist ning on võimeline jätkama oma elu seaduskuulekalt. Kriminaalhooldaja oma ettekandes toetab Marek Kesa tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuna isik on motiveeritud tegelema oma isiksuslike ja alkoholiprobleemidega ning käituma seaduskuulekalt. Tal on olemas kindel elukoht oma ema juures, vabanedes on tal võimalus asuda tööle oma endise tööandja juurde autoremondifirmasse. Ema on lubanud teda vajadusel materiaalselt toetada. Kriminaalhoodaja ettekandest nähtub, e M.Kesa suhtes tuleks säilitada kontroll kinnipeetava tegevuse üle ning panna talle katseajaks
Prokurör toetab Marek Kesa ennetähtaegset vabastamist põhjendusel, et M.Kesa sobiks kriminalhooldusele ning tema allutamine katseajaks käitumiskontrollile on vajalik, et kinnipeetavat distsiplineerida ning see aitaks tal kohaneda tavaelurutiiniga. Samuti viitab prokurör asjaolule, et M.Kesa suhtes ei ole varem käitumiskontrolli rakendatud. M.Kesa seletab, et ta saab paari nädala jooksul oma endisesse töökohta tööle asuda. Vangistuse ajal on ta läbinud keevitajate kursuse I mooduli. M.Kesa on valmis allutama end vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel kriminaalhoolduse järelevalve alla ja täitma talle pandud kontrollnõudeid ja –kohustusi. M.Kesa kaitsja palub Tartu Vangla taotlus rahuldada, kuna M.Kesa on motiveeritud edaspidi elama seaduskuulekalt, ta soovib asuda koheselt tööle, tal on toetav perekond ning kindel elukoht. Kaitsja viitab, et M.Kesa ei ole vangistuse ajal toime pannud ühtegi distsipliinirikkumist.
lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Marek Kesa on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole, kandmata osa on pisut üle aasta. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse ajal ei ole M.Kesal esinenud ühtegi distsipliinirikkumist. Hetkel töötab M.Kesa soodustusena väljaspool vanglat. Uue kuriteo toimepanemise risk on seotud alkoholiga. Kuritegude toimepanemise riske vähendaks kindlasti M.Kesa kohene tööle asumine, samuti kriminaalhooldusele allutamine ja alkoholist loobumine. AS R poolt antud iseloomustus on väga positiivne. M.Kesa iseloomustatakse kui kohusetundlikku, osavõtlikku, tasakaalukat ja sõbralikku töötaja. Täidab tööülesandeid kiirelt ja korrektselt, töödistsipliini rikkumisi pole olnud. Kohtunik leiab, et M.Kesa vangistusest vabastamine tingimisi enne tähtaja lõppemist on põhjendatud, vabastamist toetab nii vangistusasutus kui ka kriminaalhooldaja. Vangla iseloomustusest nähtub, et Marek Kesa on parandanud enda käitumist ja tahab jätkata seaduskuulekat elu. Marek Kesa vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus lisaks eeltoodule oluliseks arvestada ka seda, et kriminaalhooldusametniku järelevalve ja kontrolli all ning kriminaalhooldusametniku juhendamisel ja suunamisel on käesoleval juhul vangistusest vabaneva isiku uuesti sulandumine ühiskonda efektiivsem ja mõjusam ning seetõttu on tõhusamalt kaitstud ka õiguskorra kaitsmise huvid, kui süüdimõistetu otse vangistusest (järgneva kontrolli ja järelevalveta) vabanemisel. Samuti leiab kohus, et kriminaalhooldus ja selle võrgustik on kohustatud aitama eelkõige just sellistel isikul paremini kohaneda eluga vabaduses ja saavutada tavaelu rutiin ja stabiilsus, kriminaalhooldusametnike juhatusel ja abil on isikul parem võimalus taotleda abi vastavatelt ametiasutustelt. Järelvalveta vabanemisel on kohtu hinnangul suurem oht uue kuriteo sooritamiseks just tingituna tema sotsiaalsest seisundist. Et vähendada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, tuleb M.Kesa´le lisaks
lg 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks
Vabaduses normaalse toimetuleku eelduseks on kindel sissetulek, mistõttu tuleb M.Kesa´t
Samuti ei tohi ta suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata. Lisaks kohustada Marek Kesa hüvitama kuriteoga tekitatud kahju igakuiselt vähemalt summas 1000 krooni, kuni kahjude täieliku hüvitamisena.
Kaitsjatasu Süüdimõistetu taotluse alusel määras kohus M.Kesa´le´ile KrMS § 432 lg 3 alusel kaitsja. Kaitsja, vandeadvokaat Andres Veski esitas kohtule taotluse, välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Sirje Must kasuks 330 krooni 40 senti. Kaitsja taotlus on põhjendatud ja kooskõlas riigi õigusabi seaduses (edaspidi lühendatult: RÕS) ja justiitsministri 26.01.2005.a määruses nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi lühendatult: Kord) sätestatud põhimõtetega. Määratud kaitsja tasu suuruseks riigi õigusabi osutamise korras on 330 krooni 40 senti. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Hele Ilisson Kohtunik 29.02.2008.a.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.