lg 4 alusel määrata Janar TEDER`ile katseaeg kuni 23.02.2010.a.
elada kohtu määratud alalises elukohas, s.o X;
lg 2 p-de 2, 4, 7 alusel määrata Janar TEDER`ile katseajaks järgmised kohustused:
p 2 kohaselt hakata Janar TEDER´i katseaega arvestama alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest.
lg 4 kohaselt hakata elektroonilise valve tähtaega lugema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse Janar TEDER´i keha külge. Vabastada süüdimõistetu Janar TEDER karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Välja mõista Janar TEDER´ilt riigituludesse menetluskuluna 796 krooni 50 senti määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „Janar TEDER, 1-07-15325, menetluskulu“, või - pangakontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „Janar TEDER, 1-07-15325, menetluskulu“. Kui menetluskulu ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Ann Saar kasuks 796 krooni 50 senti vandeadvokaat Ann SAAR´e poolt süüdimõistetu Janar TEDER´i kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud 2 Tartu Maakohtu 27.04.2006. a otsusega kriminaalasjas nr 1-06-5518 tunnistati J.Teder süüdi Karistusseadustiku (edaspidi
) § 215 lg 2 p1,3-§25 lg 1,2 järgi ning
lg 2 alusel mõisteti temale kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 4 aastat, 1 kuu ja 27 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas seega 27.12.2005.a. ja lõppeb 23.02.2010. a.
a. 07.12.2007.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. J.Teder´it on kriminaalkorras karistatud kahel korral. J.Teder on esitanud avalduse, milles taotles enda vangistusest vabastamist elektroonilise valve all tingimisi enne tähtaja lõppemist. Tartu Vangla toetab Janar Teder´i tingimisi vabastamist enne karistuse tähtaja lõppemist koos elektroonilise valve kohaldamisega. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku ja neid tagajärgi, mida võib kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vabastamine on asutud seisukohale, et kinnipeetav on parandanud oma käitumist ning on võimeline jätkama oma elu seaduskuulekalt. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta Janar Teder´i tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuna J.Teder´il on täielikult välja arenemata distsipliini- ja vastutustunne. Negatiivse vastuse andmist vabanemisele elektroonilisele järelevalve alla suurendab ka asjaolu, et Janar Teder on on ka vanglas mitmel korral olnud kartseris režiimirikkumise ja vastuhakkamise pärast. J.Teder ei ole vabaduses järginud ei X Alaealiste Komisjoni ega Tartu Maakohtu nõudeid kooliskäimise kohta (X Erikoolis käis kahe aasta jooksul ainult 3 kuud). Ei ole mingit garantiid, et J.Teder vanglast vabanedes talle määratud kohustusi täitma hakkab. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu J.Teder seletas kohtus, et ta asub elama oma vanaema juurde aadressil: X. Eelistab minna tööle ehitusele või laotööliseks. J.Teder avaldab, et ta on vanglas olles teinud järeldused oma varasema käitumise osas, soovib alustada õiguskuulekat elu, omandada hariduse ning asuda tööle. Vanglas on käinud vihajuhtimise kursusel, vestlusringis, kuidas vanglast väljas hakkama saada ning osalenud EQUIP grupitöös. Avaldab, et enam kuritegusid toime ei pane. J.Teder avaldab, et loobub alkoholi tarvitamisest. Oma viimase distsipliinirikkumise osas avaldab, et tema kambris olid vanglast vabastatud isiku riided, mis ei olnud arvel ning seetõttu paigutati ta kartserisse. Kaitsja seisukoht oli, et J.Teder on isik, kes sobib kriminaalhooldusele. Tal on olemas kindel elukoht, toetav lähivõrgustik ning ta on teinud plaane edaspidiseks eluks. Seega palub kaitsja taotlus rahuldada. Prokuröri seisukoht oli, et J.Teder´it ei saa vabastada enne tähtaega vangistuse kandmiselt kuna ta ei ole teinud oma käitumises mingeid järeldusi, ta ei suuda järgida vangla kodukorda ja sisekorraeeskirju ning on jätkanud distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Seega on J.Teder näidanud ennast üles isikuna, kes ei suuda ennast käitumiskontrollile allutada. Kohtuniku seisukoht J.Teder mõisteti kohtuotsusega süüdi teise astme kuriteo toimepanemises. 3
lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast ning isik nõustub
J.Teder on temale mõistetud karistusajast 1/3 ära kandnud 16.05.2007.a.. Samuti on ta andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas
lg 1 p-st 1 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega. Justiitsministri 22.02.2007. a määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise järelevalve täitmise ja järelevalve korra“ § 4 lg-st 1 lähtuvalt on elektroonilise järelevalve kohaldamise eelduseks see, et süüdimõistetu elukoht sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldaja antud hinnangul J.Teder´i tulevane elukoht aadressil X on sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks, mis tähendab, et täidetud on ka elektrooniliseks valve kohaldamise formaalsed eeldused. Oma nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks on andnud ka J.Teder´i vanaema H R, kes elab samuti aadressil X.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. J.Teder´it on varem kriminaalkorras karistatud ühel korral: Tartu Maakohtu 22.12.2005.a. otsusega
lg 2 p.4,7,8; §215 lg2 p.1,3 järgi
Esimest korda kannab reaalset vabadusekaotuslikku karistust. Kinnipeetavat on vanglas oleku ajal distsiplinaarkorras karistatud neljal korral. Neist viimase rikkumise pani kinnipeetav toime 03.01.2007.a. Kuni jaanuarini 2008.a. käitus kinnipeetav korrektselt ning järgis vangla kodukorda ja sisekorraeeskirju, kuid siis pani taas toime distsiplinaarrikkumise, mille eest karistati J.Teder´it kartserisse paigutamisega. J.Teder avaldab, et oma süüd ta ei eita ning formaalse rikkumise on ta toime pannud (tema kambris olid keelatud esemed-vabanenud kinnipeetavast maha jäänud riided). Kohus asub seisukohale, et kuna kinnipeetav aasta jooksul ei pannud toime ühtegi distsiplinaarrikkumist, siis on J.Teder teinud oma käitumises muudatusi ning näidanud oma korrektse käitumisega, et ta on valmis alustama õiguskuulekat elu ning valmis järgima talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja -kohustusi. Samuti peab kohus vajalikuks juhtida tähelepanu asjaolule, et vanglas viibides on J.Teder läbinud mitmed grupitööd: EQUIP ja Viha Juhtimine ning osalenud vestlusringides, mis näitab, et isik on tegelenud pingeolukordade lahendamise oskuste täiendamisega ning selline suhtumine loob eelduse õiguskuuleka elu alustamiseks. Uue kuriteo riski tõstvateks teguriteks on J.Teder probleemid alkoholi liigtarvitamisega. Positiivne on, et J.Teder on kinnipidamisasutuses viibides oma vigu tunnistanud ning teinud järeldusi, mis soodustavad seaduskuulekale teele asumist. J.Teder´il on säilinud kontakt oma lähisugulaste – ema ja vanaemaga, kes toetavad teda moraalselt ja ka materiaalselt (vajadusel). Peale vabanemist asub J.Teder elama oma vanaema H R juurde aadressil X. Soovib asuda tööle ehitusele või laotööliseks. Kindel soov on sügisel jätkata õpinguid keskhariduse omandamiseks. Seega on J.Teder´il vabanedes olemas eeldused resotsialiseerumiseks. 4 Kohtunik leiab, et J.Teder tuleb tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastada koos tema allutamisega elektroonilisele valvele. J.Teder viibib vangistuses alates 27.12.2005.a. J.Teder´i senine elukäik (kuritegude korduvus) ning alkoholi tarvitamisega kaasnev vastutustundetu käitumise ilmnemine, viitavad sellele, et hädavajalik on teda jätkuvalt allutada tugevale kontrollile. Sellist tugevat kontrolli võimaldab vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel kohaldatav katseaeg koos isiku allutamisega elektroonilisele valvele ja käitumiskontrollile ning katseajal teostatav kriminaalhooldus. Elektroonilise valve tähtajaks tuleb määrata 1 kuu, mis tulenevalt
lg-st 4 hakkab kulgema alates päevast, mil elektroonilise valve seade kinnitatakse J.Teder´i keha külge.
a. Sellel ajal allutatakse J.Teder
Silmas pidades aga asjaolu, et J.Teder´i poolt toime pandud õigusrikkumised olid seotud alkoholi tarvitamisega, siis selleks, et vähendada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, tuleb talle lisaks
lg 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks
Õigusrikkumiste toimepanemise riski minimeerimiseks tuleb talle seada ka
lg 2 p-st 7 tulenev kohustus mitte suhelda teadvalt kriminaalkorras karistatud isikutega. J.Teder´i paremaks kohanemiseks ühiskonnas ning legaalse iseseisva majandusliku toimetulekuvõime omandamiseks tuleb teda
lg 2 p 4 alusel kohustada asuda tööle hiljemalt ühe kuu möödudes tingimisi vabastamisest alates. Kui J.Teder katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, pöörab kohus
Vastavalt
lg 6 viiakse karistuse kandmata jäänud osa täide ka sellisel juhul, kui J.Teder paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega. Kaitsjatasu Süüdimõistetu taotluse alusel määras kohus J.Teder´ile KrMS § 432 lg 3 alusel kaitsja. Kaitsja, vandeadvokaat Ann Saar esitas kohtule taotluse, välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Ann Saar kasuks 796 krooni 50 senti. Kaitsja taotlus on põhjendatud ja kooskõlas riigi õigusabi seaduses (edaspidi lühendatult: RÕS) ja justiitsministri 26.01.2005.a määruses nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi lühendatult: Kord) sätestatud põhimõtetega. Määratud kaitsja tasu suuruseks riigi õigusabi osutamise korras on 796 krooni 50 senti. Hele Ilisson Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.