Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 10 juuli 2007 otsus Apellatsiooni esitaja Ringkonnaprokurör Ljudmilla Tokar Prokurör Ringkonnaprokurör Ljudmilla Tokar Süüdistatavad Denis Jermatšenkov, ik: 37406210230, varem kahel korral kriminaalkorras karistatud, vahistatud 25.01.2006, Eduard Avetjan, ik: 38411210222, varem karistatud korduvalt, vahistatud alates 25.01.2006, Sergei Judin, ik: 38211070268, varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, vahistatud alates 25.01.2006 Kaitsjad Vandeadvokaadid, Andres Gorkin, Anatoli Jaroslavski, Rein Kiviloo RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu 10 juuli 2007 kohtuotsus: 1. Eduard Avetjani
Sergei Judini
Denis Jermatšenkovile mõistetud karistuse osas,
lg 2 p 1 järgi ja karistada 5/ viie/ aastase vangistusega.
lg 1 alusel lugeda mõistetud karistusest kantuks Eduard Avetjani eelvangistuses viibitud aeg
lg 2 p 1 järgi ja karistada 5/viie/ aastase vangistusega.
lg 1 alusel lugeda mõistetud karistusest kantuks Sergei Judini eelvangistuses viibitud aeg
lg 1 alusel 3/ kolme/ aastase vangistusega.
lg 1 alusel lugeda mõistetud karistusest kantuks Denis Jermatšenkovi eelvangistuses viibitud aeg
lg 1 alusel konfiskeerida Põhja Politseiprefektuuri tagatiskontol asuv, asitõendiks tunnistatud sularaha summades 11 350.00 krooni, 1300.00 krooni, 18 000.00 krooni, 10 528.00 krooni. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Ringkonnaprokuröri apellatsioon rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul, alates 27 oktoobrist 2007 Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates 27.10. 2007. 2 SÜÜDISTUSE SISU: Denis Jermatšenkov’ile oli esitatud süüdistus
2 p. 2 järgi selles, et ta eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal kuni 25.01.2006, kohal ja isikult, korduvalt omandas suures koguses narkootilist pulbrilist fentanüüli, 3-metülfentanüüli ja heroiinhüdrokloriidi sisaldusega aineid ja jaanuari kuu jooksul kuni 25.01.2006 a. andis neid korduvalt edasi Eduard Avetjanile ja Sergei Judinile, kes hoidsid neid nende kasutuses olevas korteris Tallinn x. 25.01.2006 a. Denis Jermatšenkovi kinnipidamisel leiti ja võeti ära minigrip 9,97 g fentanüüli, 3-metüülfentanüüli ja heroiinhüdrokloriidi sisaldava pulbriga, mida ta pidi edasi andma Kivila 28 maja juures temaga kokkusaamisele tulnud Eduard Avetjanile, kuid oli kinnipeetud politsei poolt. 25.01.2006 läbiotsimise käigus E.Avetjani ja S.Judini elukohas Tallinnas x leiti ja võeti ära kokku 5,97 g fentanüüli, 3-metülfentanüüli ja heroiinhüdrokloriidi sisalduvat pulbrit. Eduard Avetjan’ile oli esitatud
2 p. 1, 2 järgi süüdistus selles, et ta 2006 jaanuaris kuni 25.01.2006 koos Sergei Judiniga korduvalt omandas Denis Jermatšenkovilt suures koguses narkootilisi aineid fentanüüli, 3-metüülfentanüüli ja heroiinhüdrokloriidi sisaldavat pulbrit ning eeluurimisel tuvastamata isikult suures koguses metadooni, mida hoidsid nende ühises kasutuses olevas korteris Tallinn x ning andsid edasi eeluurimisel tuvastamata isikutele. 25.01.2006 a. Tallinnas Kivila 28 asuva bensiinijaama juures, kuhu Eduard Avetjan tuli saama Denis Jermatšenkovilt suures koguses narkoainet, pidas politsei ta kinni. Kinnipidamisel võeti Eduard Avetjani jope taskust ära 0, 55 g kanepi, 0, 47 g marihuaana ja tubaka segu. Denis Jermatšenkovi kinnipidamisel leiti ja võeti temalt ära minigrip 9,97 g fentanüüli, 3-metüülfentanüüli ja heoiinhüdrokloriidi sisaldava pulbriga, mille ta pidi edasi andma Eduard Avetjanile. Läbiotsimisel E.Avetjani ja S.Judini kasutuses olevas korteris Tallinn x leiti ja võeti ära kokku 5,97 g fentanüüli, 3-metüülfentanüüli ja heroiinhüdrokloriidi sisaldavat pulbrit, 0,92 g kanepit ning 22, 87 g metadooni sisaldavat vedelikku. Sergei Judin’ile oli esitatud süüdistus
2 p. 1, 2 järgi selles, et ta 2006 a. jaanuaris kuni 25.01.2006 a. koos Eduard Avetjaniga korduvalt omandas D. Jermatšenkovilt suures koguses narkootilisi aineid fentanüüli, 3-metüülfentanüüli ja heroiinhüdrokloriidi sisaldavat pulbrit ning eeluurimisel tuvastamata isikult suures koguses metadooni, mida hoidsid nende ühises kasutuses olevas korteris Tallinn x ning andsid edasi eeluurimisel tuvastamata isikutele. Läbiotsimisel S.Judini ja E.Avetjani kasutuses olevas korteris Tallinn x leiti ja võeti ära kokku 5,97 g fentanüüli, 3-metüülfentanüüli ja heroiinhüdrokloriidi sisaldavat pulbrit, 0, 92 g kanepit, 22, 87 g metadooni sisaldavat vedelikku. HARJU MAAKOHTU OTSUS: Harju Maakohus tunnistas Eduard Avetjani süüdi
lg 1 järgi ja karistas 1 aasta 6 kuulise vangistusega, karistuse kandmise aja alguseks luges 25.01.2006, Denis Jermatšenkovi tunnistas süüdi
lg 1 järgi ja karistas 1 aasta 6 kuulise vangistusega, karistuse kandmise alguseks luges 25.01.2006 ja Sergei Judini tunnistas süüdi 3
lg 1 järgi ja karistas 1 aasta 6 kuulise vangistusega, karistuse alguseks luges 25.01.2006. Maakohus tuli järeldusele, et Eduard Avetjanile ja Sergei Judinile esitatud süüdistus
2 p 1, 2 järgi tuleb ümber kvalifitseerida
1 järgi asjaoludel, et E.Avetjani kinnipidamisel jope taskust leitud marihuaana ja tubaka segust massiga 0.47 g. pole eksperdi arvamuse kohaselt marihuaana täpset kogust võimalik määratleda. S.Judini ja E. Avetjani poolt üüritud korteris leiti ja võeti ära süüdistuses nimetatud kogus narkootilist ainet, samuti tõendite nimekirjas olev apteegikaal, kaaluvihid. Eksperdi arvamuse kohaselt nendel leiti ainult Sergei Judini DNA profiilid, kuid mitte Eduard Avetjani DNA profiilid, ning sellest tulenevalt kohus leidis, et E.Avetjani ei saa süüdistada selle aine omandamises. Tuvastamist ei leidnud, et Eduard Avetjan ja Sergei Judin koos oleksid Denis Jermatšenkovilt suures koguses korduvalt omandanud narkootilist ainet. Samuti kohus leidis, et Denis Jermatšenkovile esitatud süüdistus
2 p. 2 tuleb ümber kvalifitseerida
1 järgi asjaoludel, et kriminaalasjas kogutud tõenditega ega kohtuistungil ei tuvastatud, et D.Jermatšenkov oleks korduvalt edastanud E.Avetjanile ja S. Judinile narkootilist ainet. Samuti temalt leitud 9, 97 g narkootilise aine edastamise soov E.Avetjanile ei leidnud kinnitamist kriminaalasjas kogutud materjalidega ega ka kohtuistungil. Kohus, tehes viite
2 leidis, et isikut saab karistada teo eest, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi, süüdistust ei saa üles ehitada oletustel. Samuti kohus leidis, et süüdistatavatelt ära võetud raha päritolu pole tuvastatud ja kohtuistungil ei suudetud ümber lükata süüdistatavate poolt antud vastavasisulisi ütlusi ega tuvastada raha ebaseaduslikku päritolu ning kohus tõlgendas kõik kahtlused süüdistatavate kasuks. APELLATSIOONI SISU: Esitatud apellatsioonis prokurör taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsusega D.Jermatšenkovi süüdi tunnistamist
lg 2 p 2 järgi ja tema karistamist 6 aastase vangistusega, E.Avetjani ja S.Judini süüdimõistmist
lg 2 p 1,2 järgi ja nende karistamist 6 aastase vangistusega.
lg 1 alusel konfiskeerida E.Avetjanilt ja S.Judinilt äravõetud sularaha vastavalt 11 350 ja 18000 krooni ja läbiotsimisel nende korterist leitud raha 10 528 krooni ja D.Jermatšenkovilt äravõetud 1300 krooni. Prokurör leiab, et kummaline on kohtu järeldus, et S.Judini süüdistus tuleb ümber kvalifitseerida kuna temalt leiti 0,47 grammi kanepi ja tubaka puru. Kohtu poolt aluseks võetud süüdistatavate väited ei ole kooskõlas teiste tõenditega. Nad on varem karistatud, töötud isikud, kelledelt on ära võetud suures koguses narkootikume ja raha, nad kasutasid 7 mobiiltelefoni. Kohus pole hinnanud jälitusprotokolle ega pealtkuulamisstenogramme. D.Jermatšenkovilt ära võetud narkootilise aine kogusest 9,97 grammi oleks ekspertiisiaktist tulenevalt jätkunud ligikaudu 35 000 surmavaks doosiks. Seega on ümber lükatud tema väited, et see kogus oli temale 10 päevaseks doosiks. E.Avetjan ja S.Judin tunnistasid osaliselt oma süüd. Kohus on jätnud tähelepanuta A.Roziti ütlused sellest, et süüdistatavate kinnipidamine ei olnud juhuslik vaid jälitustoimingutega saadud informatsiooni realiseerimine. Prokurör, tuues 4 osaliselt ära süüdistatavate telefonikõnede stenogrammide sisu, leiab, et nendest on tuvastatav et räägitakse narkootikumidest. Paljasõnaline on väide, et E.Avetjan ei teadnud midagi korterist leitud narkootikumidest. Asjaolu, et tema DNA materjale ei leitud, ei vabasta teda vastutusest, sest tegemist oli tema korteriga, tema läks kohtuma D.Jermatšenkoviga, tema taskust leiti 11 000 krooni ja samuti nähtub telefonikõnede sisust, et narkoäri toimus korduvalt. Asitõendiks on D.Šmõgarjovi kirjad, mis viitavad süüdistatavate poolt narkootiliste ainete käitlemisele. Samuti viitab sellel E.Avetjani kiri oma vennale. E.Avetjani ja D.Jermatšenkovi kinnipidamise asjaolud kinnitavad, et viimane tahtis narkootikume üle anda E.Avetjanile. Asjaolu, et pole tuvastatud kellelt D.Jermatšenkov narkootikume sai, pole antud juhul tähtsust. Prokurör leiab, et tuvastamist ja tõendamist on leidnud süüdistatavatele inkrimineeritud kuriteod ja kohtu järeldused ei vasta tõendite kogumile. Kohtu poolt arvestatud puhtsüdamlik kahetsus ei ole tuvastatav. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS: Apellant- prokurör toetas esitatud apellatsiooni ja palus selles esitatud taotlus rahuldada. D.Jermatšenkov ja tema kaitsja leidsid, et maakohtu otsus on seaduslik ja palusid prokuröri apellatsiooni rahuldamata jätmist. E.Avetjan ja tema kaitsja taotlesid prokuröri apellatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata jätmist. S.Judin ja tema kaitsja leidsid, et prokuröri apellatsioon rahuldamisele ei kuulu ja maakohtu otsus on seaduslik ja palusid jätta selle muutmata. RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS: 1. Maakohus on kõik süüdistatavad süüdi tunnistanud suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest. Tuvastatut, et antud juhul oli tegemist narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega just suures koguses ei ole vaidlustatud. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega leiab, et antud juhul on tuvastatav süüdistatavatele inkrimineeritud suures koguses narkootilise aine käitlemine/ 2 kd. t.lk. 9- 13, 3 kd. tlk. 151-152/. Seega ei ole maakohus ülalnimetatud koosseisulise tunnuse tõendatuse osas ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ning ringkonnakohtul puudub alus väljuda apellatsiooni piiridest. 2. Prokuröri apellatsioonis on taotletud kõigi kolme süüdistatava süüdimõistmist suures koguses narkootilise aine korduva käitlemise eest. Süüdistatavate käitumise kvalifitseerimiseks
lg 2 p 2 järgi on antud juhul vajalik kriminaalasjas kogutud tõendite kogumis hindamise tulemusena tuvastada faktiline narkootilise aine korduv käitlemine, kusjuures oluline ei ole samaliigiline korduvus, piisab mistahes narkokuriteo toimepanemisest. Prokurör on apellatsioonis leidnud, et kohtu poolt kohtuistungil vahetult uuritud tõendite, helisalvestise ja jälitustoimingu protokollidega ja läbiotsimistel narkoainete, kaalude ja raha leidmisega on süüdistatavate poolt korduv suures koguses narkootilise aine käitlemine 5 tõendamist leidnud. Kohus on jätnud nimetatud tõendid arvestamata. Kohtukolleegium soostub selles osas prokuröri poolt esitatud väidetega kuna kohtuotsuses on küll nimetatud tõendid ära toodud, kuid on jäetud tõendite kogumis neile hinnang andmata. Samas kohtukolleegium ei nõustu prokuröri väidetega, et süüdistatavatele on antud kriminaalasja raames inkrimineeritav koosseisulise tunnusena korduvus vaid toetuvalt Riigikohtu poolt korduvalt väljendatule/ otsused 3-1-1-4-04, 3-1-1-51-05/ kohtukolleegium leiab, et süüdistatavate tegevus on käsitatav jätkuva kuriteona. Jätkuv süütegu on ühtsest tahtlusest kantud, reeglina ajaliselt lähedaste tegudega sama objekti vastu sarnasel viisil toimepandud süütegu. Jätkuva süüteo korral ei käsitata iga üksikut tegu järjest jätkuva tervikteo kontekstis iseseisvana. Objektiivselt peab ühiselt hinnatavaid üksiktegusid siduma toimepanemise sarnasus. Siinkohal on samuti oluliseks hindamiskriteeriumiks keskmise objektiivse kõrvaltvaataja tavaline elukogemus. Sarnased on teod, kus asjade sarnase käigu juures realiseeritakse sama süüteokoosseis, rünnatakse sama õigushüve, ja need teod on omavahel teatud ajalises ning ruumilises seoses. Asjade sarnane käik ei tähenda seejuures seda, et üksiktegude toimepanemine peaks väliselt olema identne. Toimepanemise sarnasus peab esinema süüteo peamistes tunnustes. Samuti peab jätkuvaid tegusid hõlmama ühtne tahtlus. Kohtukolleegium leiab, et käesolevas kriminaalasjas on täidetud kõik jätkuvat süütegu objektiivselt iseloomustavad tunnused. Antud juhul on tuvastatud tehiolud viitavad asjade sarnasele käigule, milleks on süüdistatavate poolt narkootilise aine jätkuv omandamine, valdamine ja seejärel ka selle edasiandmine. Objektiivse kõrvaltvaataja tavaline elukogemus laseb selles tegevuses näha narkodiilerlust, mis seisneb süstemaatilises narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises. Süüdistuses oli kuritegude toimepanemise ajavahemik 2006 jaanuar kuni 25 jaanuar 2006, seega tuvastatav on vaid lühike ajavahemik ja prokuröri poolt apellatsioonis viidatud tõendid, nii jälitustoimingu protokoll, kui läbiotsimistel äravõetud narkoaine, kaalud, minigrip kilekotid kinnitavad süüdistatavate tegevust narkodiileritena. Ka prokurör on apellatsioonis süüdistatavate poolt toimepandut nimetatud narkoäriks. Karistusõiguslikult tuleb anda hinnang narkootikumide müüjate tervikkäitumisele, mitte ainult näiliselt eraldatud üksikepisoodidele, seetõttu kohtukolleegium leiab, et antud juhul ei ole tuvastatav faktiline korduv narkootilise aine käitlemine ja seega ei ole võimalik süüdistatavate käitumist kvalifitseerida
3. E.Avetjanile ja S.Judinile oli esitatud süüdistuses inkrimineeritud koosseisulise raskendava asjaoluna
lg 2 p 1, mis kehtestab vastutuse grupi poolt narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Maakohus on leidnud, et grupis kuriteo toimepanemine pole tõendamist leidnud. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuse vastavasisuline järeldus ei ole kooskõlas tõendite kogumiga ning maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. Kohtukolleegium peab vajalikuks osutada, et isikute grupis kuriteo toimepanemine on tuvastatav, kui isikutel on ühine kuritegelik eesmärk, mille saavutamiseks kõik need isikud tegutsevad teadlikult, täites igaüks omavahel jaotatud ja ette plaanitud rolli kuritegeliku tagajärje saavutamiseks. Ühiselt toime pandud kuritegu on inkrimineeritav grupi liikmetele terves ulatuses. Materiaal-objektiivse teooria kohaselt on täideviija isik, kes tegu valitseb, kes saab seda enda tahtele vastavalt pidurdada ja juhtida, muutudes sellega koosseisupärase teo keskseks figuuriks. Kaastäideviimine seisneb objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste kogumis, mis 6 näitab, kelle teod moodustavad kaaluka osa kuriteokoosseisu tunnuste täitmisel ja kelle tahe tegu juhib, valitseb / Riigikohtu otsus 3-1-1-88-03/. Kohtukolleegium leiab, et antud juhul on tuvastatav, et E.Avetjan ja S.Judin tegutsesid suures koguses narkootilise aine käitlemisel grupis. Kohtukolleegium soostub prokuröri apellatsioonis esitatuga, et jälitustoimingu protokollist, vahetult uuritud helisalvestustest, kus E.Avetjan ja D.Jermatšenkov lepivad kokku kokkusaamisest selleks, et E.Avetjan saaks D.Jermatšenkovilt midagi osta, räägitakse raha kokku löömisest ja valmis panemisest, kogustest/ 2 kd. t.lk. 290-298/. Tuvastamist on leidnud, et just seal, kus E.Avertjan ja D.Jermatšenkov leppisid kokku kohtumise E.Avetjani poolt D.Jermatšenkovilt millegi ostmiseks, peeti nad mõlemad kinni ja D.Jermatšenkovilt võeti ära suures koguses narkootilist ainet sisaldavat pulbrit ja E.Avetjanilt 11 000 krooni. Kohtukolleegium leiab, et kogumis tõendeid hinnates on tuvastatav, et D.Jermatšenkovi ja E. Avetjani kokkusaamise põhjuseks oli viimase poolt narkootilise aine D.Jermatšenkovilt ostmine, ehk siis D.Jermatšenkovi poolt varem omandatud ja tema valduses olnud suures koguses narkootilise aine edastamine ja E.Averetjanil sama koguse narkootilise aine omandamine. Tuvastamist on leidnud, et 25.01.2007 läbiotsimise käigus leiti E.Avetjani ja S.Judini poolt kasutatavas korteris, sealjuures ühises kasutuses olevas köögis asetsenud toidunõude kapist, ja elutoast suures koguses narkootilist ainet, sealhulgas ka minigripp kilekottidesse pakituna, samuti kaalud, fooliumrull, nuga, millel oli narkootilise aine jäljed. Ekspertiisiaktis nr GE-0287-06/0673/ antud arvamuse kohaselt tuvastati apteegikaaludelt, osade minigrip kilekottidelt, fooliumvoldikult, narkootilise aine jälgedega noa käepidemelt DNA analüüsiks võetud proovidest määratletud DNA profiilide kokkulangevus S.Judini võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Samas on osadelt minigrip kilekottidelt DNA analüüsiks võetud proovid segaproovid, milledes sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt ja pole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi süüdistatavatelt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise või mittesisaldumise kohta nendes segaproovides / 2 kd. t.lk. 15-18/. Kohtukolleegium soostub prokuröri apellatsioonis esitatuga, et asjaolu, et ülalnimetatud esemetelt analüüsiks võetud proovidest määratletud DNA profiilid ei olnud kokkulangevad E.Avetjani võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga ei välista S.Judini ja E.Avetjani poolt grupis tegutsemist. Tuvastatav on nende ühine teadlik tegevus narkootilise aine ebaseaduslikul käitlemisel, tegemist oli kokkuleppelise narkodiilerlusega ning kindlalt on tuvastatav mõlema süüdistatava poolt oma rolli täitmine ühise kuritegeliku eesmärgi saavutamiseks, samuti on tuvastatav, et mõlema tahtlikud teod moodustavad kaaluka osa neile inkrimineeritud kuriteokoosseisu tunnuste täitmisel. Eeltoodust lähtuvalt kohtukolleegium leiab, et S.Judin ja E.Avetjani poolt toimepandu tuleb kvalifitseerida
lg 2 p 1 järgi kui suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine isikute grupi poolt. 4. Prokurör on taotlenud läbiotsimise käigus süüdistatavatelt äravõetud sularaha konfiskeerimist
Kohtukolleegium leiab, et selline prokuröri taotlus kuulub rahuldamisele. Maakohtu seisukoht, et pole kummutatav süüdistatavate ütlused raha päritolu kohta on põhistamata ega riimu asjas tuvastatud asjaoludega. S.Judin on andnud ütlusi, et laenas raha, 13 000 krooni, I.Plt/ 3 kd. t.lk. 121/. Tunnistajana ülekuulatud I.P on andnud ütlusi, et sai ise raha E.Avetjanilt/ 3 kd t.lk. 59/. Tuvastamist on leidnud, seda eelkõige süüdistatavate endi poolt avaldatuga, et süüdistuses esitatud ajal nad ei töötanud, seega puudusid legaalsed sissetulekuallikad, kuid vaatamata sellele üürisid korterit, kasutuses olid sõiduautod, 7 mobiiltelefoni, nendelt oli ära võetud suured summad sularaha. Tuvastatav on, et süüdistatavatelt äravõetud sularaha kuulub süüdistatavatele ja see on saadud tahtliku kuriteoga, antud juhul suures koguses narkootilise 7 aine käitlemisega, narkodiilerlusega. Seega on alust
5. Prokurör on taotlenud uue otsusega kõikide süüdistatavate karistamist 6 aastase vangistusega. Taotluse aluseks on nende süüdimõistmine raskema kuriteo toimepanemises ja prokurör on ka leidnud, et kohtu poolt arvestatud puhtsüdamlik kahetsus ei vasta kohtus uuritud tõenditele. Kohtukolleegium peab vajalikuks osutada, et maakohtu poolt mõistetud karistuse muutmine ringkonnakohtus on lubatav siis, kui tuvastatakse, et esimese astme kohtu poolt süüdlasele mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele või süüdimõistetu isiksusele või kui tema suhtes on mõnel muul viisil kohaldatud ebaõigesti kriminaalseadust.
Kohus on karistanud D.Jermatšenkovi 1aasta 6 kuulise vangistusega. D.Jermatšenkov on varem kriminaalkorras karistatud isikuks. Kohtukolleegium leiab, et kuigi ringkonnakohus ei tuvastanud D.Jermatšenkovi käitumises
lg 2 p 2 ettenähtud korduvuse tunnust ning puudub alus sellel põhistusel tühistada maakohtu poolt temale mõistetud karistus, siis kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt ei vasta mõistetud karistus kuriteo raskusele. Ringkonnakohus leidis, et D.Jermatšenkovi näol oli tegemist narkodiileriga, kes jätkuvalt tegeles ebaseadusliku suures koguses narkootilise aine käitlemisega. Kohtukolleegium leiab, et kuigi maakohtu istungi protokolli kohaselt on D.Jermatšenkov viimases sõnas ainukesena väljendanud oma kahetsust / 3 kd. t.lk. 142/ siis karistamine sanktsioonis ettenähtud miinimumkaristuse lähedases karistusega ei vasta esimese raskusastmega rahvatervise vastu suunatud kuriteo raskusele ega tema isikule. Kohtukolleegium leiab, et asjaolu, et seadusandja on
lg 1 ja lg 2 ettenähtud kuritegude toimepanemiste eest kehtestanud ranged sanktsioonimäärad, vastavalt ühe kuni 10 aastase vangistuse ja kolme kuni 15 aastase vangistuse, näitab selgelt, et need kuriteod on tõsised ja rasked kuriteod, millede toimepanemiste eest tuleb seadusele vastavalt mõista ka ranged karistused. Kohtukolleegium leiab, et antud juhul on alust tühistada D.Jermatšenkovile mõistetud
sätestatule mittevastav karistus ja arvestades tema poolt väljendatud kahetsust mõista talle vangistus mis jääb alla sanktsioonis ettenähtud keskmist määra. S.Judinile ja E.Avetjanile mõistetud ühesugused karistused, 1 aasta ja 6 kuud vangistust, kuulub ringkonnakohtu poolt tühistamisele kuna apellatsioonikohus tuvastas nende poolt toimepandus koosseisulise raskendava, grupi, tunnuse, mis toob endaga kaasa nende süüdimõistmise
lg 2 p 1 järgi, mille sanktsioon näeb karistusena ette kolme kuni viieteistaastase vangistuse.
sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega. Kohtukolleegium leiab, et E.Avetjani ja S.Judinile mõistetud kartistust kergendavad asjaolud ei ole tuvastatavad. Nende poolt toimepandu on raske esimese astme rahvatervisevastane kuritegu, mis asja tehioludest tulenevalt oli jätkuva iseloomuga ja toimepandud omakasu ajendil. Karistuse eripreventiivsete eesmärkide saavutamise seisukohalt tuleb arvestada asjaoluga, et süüdistatavate näol on tegemist varem korduvalt kuritegusid toimepannud isikutega ning neid on ka varem karistatud vangistusega. Eeltoodut arvestades tuleb S.Judinit ja E.Avetjani karistada pikemaajalise vangistusega. 8 6. Tühistamisele kuulub maakohtu otsus ka süüdistatavatelt väljamõistetud sundraha suuruse osas.
lg 1 näeb ette, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suuruseks on esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära.
lg 2 kehtestab, et esimese astme kuritegu on süütegu, mille eest on raskeima karistusena ettenähtud tähtajaline vangistus vähemalt üle viie aasta.
lg 1 sanktsioon näeb raskeima karistusena ette 10 aastase vangistuse, sama paragrahvi lg 2 aga 15 aastase vangistuse, seega on tegemist esimese astme kuritegudega ja kõikidelt süüdistavatelt kuulub väljamõistmisele sundraha summas 9000.00 krooni. Maakohus on ekslikult välja mõistnud teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha. 7. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4, § 338 p 2,4, § 340 lg 4 p 1, 4 tühistab ringkonnakohus osaliselt Harju Maakohtu 10 juuli 2007 kohtuotsuse Eduard Avetjani, Sergei Judini ja D.Jermatšenkovi süüdistusasjas ja teeb uue otsuse. Prokuröri apellatsiooni rahuldab ringkonnakohus osaliselt. IVI KESKÜLA JÜRI PAAP MALLE PREIMER 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.