MS § 426, 432 kohus määras: Jätta vabastamata Leo Pulst (isikukood: 36506144234) temale Tallinna Linnakohtu 15.04.2004.a otsusega KrK § 15 lg 2 - § 17 lg 4 -§ 144 lg 1 järgi ning
§-de 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse kandmisest tingimisi enne tähtaja lõppemist. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Põhjendused Leo Pulst tunnistati süüdi Tallinna Linnakohtu 15.04.2004.a otsusega KrK § 15 lg 2 § 17 lg 4 - § 144 lg 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks 2 aasta pikkune vangistus.
§-de 65 lg 1 § 64 lg 1, 3 alusel loeti kergem karistus – 2 aastat vangistust – kaetuks raskema karistusega – Tallinna Linnakohtu 21.01.2003.a ja Tallinna Ringkonnakohtu 06.05.2003.a otsustega KrK § 141 lg 2 p 1, § 142 lg 3 p 1, § 1243 lg 1 - § 15 lg 2 - § 17 lg 4, § 207 lg 3 p 1, 2, § 207 lg 31, § 2072 lg 1, § 2073 lg 2, § 2074, § 113 ja § 101 p 7 järgi mõistetud karistusega 12 aasta vangistust. Tallinna Linnakohtu 27.01.2005.a määrusega loeti Leo Pulstile Võru Maakohtu 03.04.2003.a otsusega KrK § 139 lg 3 p 1 järgi mõistetud karistus 1 aasta 4 kuud vangistust kaetuks raskeima karistusega - Tallinna Linnakohtu 21.01.2003.a ja Tallinna Ringkonnakohtu 06.05.2003.a otsusega mõistetud 12 aasta pikkuse vangistusega.
lg 1 alusel loeti karistusest kantuks ajavahemik 20.11.1996-15.01.1999.a, s.o 2 aastat 10 kuud 27 päeva. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 9 aastat 10 kuud ja 3 päeva vangistust ning karistuse kandmise algust arvati alates 28.12.1999. a. Leo Pulsti karistuse kandmise aeg algas tema vahi alla võtmisest 28.12.1999.a ja lõppeb karistuse täielikul ärakandmisel 31.10.2009.a.
lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Leo Pulsti puhul on eelnimetatud formaalne tingimus tema ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud. Leo Pulst on kriminaalkorras varem karistatud 8-l korral: 1) 27.05.1982.a. Pärnu Rajooni Rahvakohtu poolt KrK § 140 lg 1 järgi 1 aasta 6 kuud vangistust; 2) 05.06.1984.a. Pärnu Rajooni Rahvakohtu poolt KrK § 141 lg 2 p 1, 3, 4 järgi 8 aastat vangistust; 3) 29.04.1987.a. Harju Rajooni Rahvakohtu poolt KrK §-de 195 lg 3, 184 lg 2, 1763 lg 2 järgi liitkaristusena 9 aastat vangistust; 4) 01.03.1996.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 175 lg 2 järgi 6 kuud vangistust; 5) 11.06.2002.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 113 järgi arest 3 kuud; 6) 21.10.2002.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 1842 lg 1 järgi 6 kuud vangistust; 7) 21.01.2003.a. Tallinna Linnakohtu ja 06.05.2003.a.Tallinna Ringkonnakohtu otsustega KrK § 141 lg 2 p 1 järgi 3 aastat vangistust, § 142 lg 3 p 1 järgi 5 aastat vangistust, § 1243 lg 1 - § 15 lg 2 - § 17 lg 4 järgi 1 aasta vangistust, § 207 lg 3 p 1, 2 ja § 207 lg 31 järgi 3 aastat vangistust, § 2072 lg 1 järgi 1 aasta vangistust, § 2073 lg 2 järgi 3 aastat vangistust, § 2074 järgi 3 aastat vangistust, § 101 p 7 järgi 10 aastat vangistust ja § 113 järgi rahaline karistus 4100 krooni.
lg 1 ja § 65 lg 1 alusel mõisteti lõplikuks karistuseks 12 aastat vangistust ja rahaline karistus 4100 krooni. 8) 03.04.2003.a. Võru Maakohtu poolt KrK § 139 järgi 1 aasta 4 kuud vangistust. Kriminaalmenetluses
Tartu Vanglast väljastatud kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et Leo Pulst on vangistuses käitunud valdavalt eeskujulikult, teda on distsiplinaarkorras karistatud kahel korral, rikkumised on toime pandud 2002. a. Kinnipeetu ei ole vaenulik, ametiisikutesse suhtub lugupidavalt ja talub hästi pingesituatsioone. Oma tegevuse tagajärgedega arvestab niivõrd, kuivõrd need võivad mõjutada teda ennast või teatud inimesi. Karistuse kandmise ajal läbis Leo Pulst erinevaid koolitusi, õppides vaid headele ja väga headele hinnetele. Leo Pulst on osalenud grupitöödes (vihajuhtimine), käinud nõustamisel sotsiaaltöötaja juures. Tartu Vangla finantsosakonna andmeil kinnipeetaval võlanõudeid ei ole, vabanemisfondis on 13050 krooni. Leo Pulst osales vangistuses olles võimaluste piires oma poja kasvatamisel. Kinnipeetava vabanemisel võivad ohustatud olla erinevad isikud, kes on materiaalselt kindlustatud või kellel on kinnipeetavaga tüli. Oht seisneb füüsilise vägivalla kasutamises ja vara hävitamises, oht on suurem isikute grupis olles. Kriminaalhooldusametnik toetab Leo Pulsti ennetähtaegselt vanglast vabastamist, seda eelkõige põhjusel, et kinnipeetaval on vabaduses olemas toetav sotsiaalvõrgustik, elukoht ja kindel töökoht OÜ-s x. Samuti on kinnipeetav motiveeritud seaduskuulekalt elama ning soovib oma perekonda toetada. Samas näeb ametnik uue kuriteo riskifaktoritena tema tutvusringkonnas paljude kriminaalkorras karistatud isikute olemasolu ning asjaolu, et pikaajalisest vangistusest tingitult on tal vähene tööpereelu- ja lapse kasvatamise kogemus. Samuti näeb kriminaalhooldusametnik vähese riski olemasolu seonduvalt emotsioonide juhtimise ja enesekontrolli säilitamisega ning pikaajalise vangistusega paratamatult kaasneva elukogemuste ühekülgsusest tingitud mõtlemises ja käitumises. Leo Pulsti kohtuistungil antud kinnituste kohaselt on ta vangistuses teinud vajalikud järeldused edaspidiseks ja soovib vabaduses elada korralikult ning seaduskuulekalt. Tal on olemas kindel elukoht ja kõige olulisem perekond ,keda taha tahab aidata, ta saab koheselt asuda tööle. Ta on nõus täitma kõiki kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid ning kohtu poolt määratavaid kohustusi. Prokurör ei toetanud Kohus, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ning prokuröri seisukoha, samuti hinnanud igakülgselt kõiki asjaolusid, on seisukohal, et Leo Pulsti ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus hindab positiivseks kinnipeetaval vabaduses toetavate lähedaste abi olemasolu, kindel elukoht ,võimalus asuda kohe peale vabanemist tööle ning tema motiveeritust oma perekonda aidata. Samuti näitab kinnipeetavat positiivsest küljest tema käitumine karistuse kandmise ajal ning osalemine vanglas läbiviidud grupitöödes. Vaatamata nimetatud asjaoludele on kohus aga seisukohal, et Leo Pulsti vangistusest ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajal otstarbekas ning tema vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Nimelt nähtub tema isiklikust toimikust, et teda on kriminaalkorras kokku karistatud üheksal korral. Kuriteod on valdavalt olnud seotud vägivalla tarvitamisega mitmete isikute vastu. Ta on ise organiseerinud kuritegude toimepanemist ning ühel korral on ta süüdi mõistetud ka tapmise eest piinaval ja julmal viisil. Samuti on menetluses kriminaalasi
Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.