Obsah (4)

§ 263§ 64§ 68§ 76

Nr. 1-08-865 Karistuse kandmisest ennetähtaegse vabastamise MÄÄRUS 18. veebruaril 2008.a. Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Pille Kiho prokurör Aro Siinmaa arutas avalikul

§ 263

p 1 ja § 274 lg 1 järgi ning

§ 64

alusel mõisteti liitkaristuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 68lg 1 järgi arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 11-12.03.2006.

a. ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust. Aleksei Lõsaki karistuse kandmise aeg algas 02.11.2006. a. ja lõppeb selle täielikul ärakandmisel 30.04.2009. a.

§ 76

lg 1 p 2 alusel on kinnipeetav käesolevaks ajaks ära kandnud üle poole talle mõistetud karistusajast. Aleksei Lõsak on varem kriminaalkorras karistatud 4-l korral: 1) 15.01.

1. a. Tartu Linnakohtu poolt ENSV KrK § 140 lg 2 p 1, 2 ja § 113 järgi 1 aasta 2 kuu pikkuse tingimisi vabadusekaotusega katseajaga 3 aastat; 2) 23.05.
2. a. Tartu Ringkonnakohtu poolt KrK § 15 lg 2 - § 140 lg 2 p 1, 3 järgi 1 aasta pikkuse vangistusega ja liitkaristusena 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega; 3) 17.12.
3. a. Tartu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3, § 140 lg 2 p 1, 2, 3, § 195 lg 3 ja

§ 64lg 1 järgi 4 aasta pikkuse vangistusega; 4) 14.04.2003. a. Tartu Maakohtu poolt Kr

K § 140 lg 2 p 3 järgi 1 aasta pikkuse vangistusega ja liitkaristusena 3 aasta 20 päeva pikkuse vangistusega. Väärtegude toimepanemise eest on Aleksei Lõsakit varem karistatud 3-l korral: 1) 10.05.

1. a. HÕS § 150 lg 1 alusel rahatrahviga 212 krooni; 2) 02.07.
2. a. HÕS § 94 lg 2 ja § 106 lg 1 alusel rahatrahviga 1325 krooni; 3) 30.01.
3. a. HÕS § 106 lg 1 alusel rahatrahviga 240 krooni. Tartu Vanglast Aleksei Lõsakile antud iseloomustusest selgub, et kinnipeetavale on karistuse kandmise ajal määratud üheksa distsiplinaarkaristust, s.h kolm neist pärast Tartu Maakohtu 12.09.2007.a määrust, millega kohus jättis Aleksei Lõsaki tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata. Samas leitakse ettekandes, et Aleksei Lõsak on heade suhtlemisoskustega ja analüüsivõimega. Ta ise tunnistab, et kuriteod, mille eest ta karistust kannab, pani ta toime mõtlematusest ja oskamatusest oma emotsioone kontrollida. Ta saab ka ise aru, et on varem olnud kergesti ärrituv ning konfliktsituatsioonides agressiivsusele kalduv ning selle probleemiga pöördunud nii psühholoogi kui psühhiaatri poole. Ta leiab, et on sellest abi saanud ja tal on ennast nüüd kergem valitseda. Ta soovib vabaduses seaduskuulekalt toime tulla. Tema vabanemisel on ohusteatud terve ühiskond ja oht on sattuda füüsilise kallaletungi ohvriks. Positiivse asjaoluna on vangla ettekandes välja toodud Aleksei Lõsakil kindla elu- ja töökoha olemasolu, lähedaste moraalse ja materiaalse toetuse ning tema soovi jätkata vabaduses psühholoogi külastamist. Kriminaalhooldusametnik toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamist ja leiab, et isik tuleks allutada elektroonilise järelevalve alla kuni 4 kuuks. Positiivsete asjaoludena toob ametnik välja kõigepealt tema suhted lähedastega, nende toetuse olemasolu ning asjaolu, et kinnipeetu on muutunud vangistuses olles tasakaalukamaks ja rahulikumaks. Samuti on kinnipeetul olemas reaalsed tulevikuplaanid ja töökoht. Aleksei Lõsak on korduvalt külastanud psühholoogi, et saada kontrolli alla konfliktsituatsioonides esinev vägivaldne käitumine ja saavutada oskus kontrollida oma emotsioone. Vanglas toimepandud distsipliinirikkumisi on Aleksei Lõsak põhjendanud suutmatusega oma emotsioone kontrollida. Uue kuriteo toimepanemise riskifaktoritena näeb kriminaalhooldusametnik alkoholi tarvitamist, impulsiivsust, emotsioonide kontrollimatusest tingitud vägivaldset käitumist, psühholoogi poole pöördumata jätmist, tugigrupi kaotust ja suhtlemist kriminaalkorras karistatud isikutega. Aleksei Lõsak kinnitas kohtuistungil, et sooviks jätkata elu vabaduses ja seaduskuulekalt. Ta on nõus kõigi temale pandavate kohustustega ja on valmis neid täitma. Ta asuks elama oma pere juurde ja tööle OÜ x. Prokurör leidis, et Aleksei Lõsaki ennetähtaegne vangistusest vabastamine on põhjendatud.

§ 76

lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Aleksei Lõsak on vangistuses ära kandnud üle poole talle mõistetud karistusest, seega on olemas formaalne alus tema vangistusest vabastamiseks

§ 76lg 1 p 2 alusel.

Vaatamata sellele leiab kohus, et kinnipeetava vangistusest ennetähtaegselt vabastamine ei ole käesoleval ajal otstarbekas. Aleksei Lõsakit on kriminaalkorras karistatud kokku 5 korral. Käesoleval ajal kannab ta karistust vägivallaga seotud kuritegude toimepanemise eest. Kuriteod olid toime pandud katseajal, s.o Tartu Maakohtus andis talle 24.05.2005. a. võimaluse vabaneda siis kandmisel olnud vangistuse ärakandmisest tingimisi ennetähtaega, kuid kinnipeetav rikkus talle määratud kohustusi ja karistus pöörati täitmisele. Sellega näitas Aleksei Lõsak, et ta ei oska väärtustada talle antud võimalust kanda oma karistust vabaduses. Tema suhtes on olnud arutusel 2007.a. septembris ennetähtaegne vangistusest vabastamine allutamisega elektroonilise järelevalve alla, mille kohus jättis rahuldamata. Vaatamata sellele ei teinud Aleksei Lõsak sellest mingeid järeldusi ja pani ka peale seda toime uuesti mitmeid distsiplinaarrikkumisi ja seega ei ole suutnud selle lühikese aja jooksul kuni käesoleva ajani suutnud enda käitumist kontrollida. Aleksei Lõsaki käitumine karistuse kandmise ajal, s.o distsiplinaarrikkumiste arv ja nende olemus (ametnike korralduste järgimata jätmine, nende solvamine, vägivallatsemine, keelatud esemete omamine) seab kahtluse alla kinnipeetu nende väidete siiruse, milles ta kinnitab soovi elada seadusekuulekat elu. Tema käitumine vangistuses näitab, et ta pole suutnud vanglas kehtestatud reeglitest kinni pidada. Eelnev annab põhjust oletada, et ka vabaduses olles ei suuda Aleksei Lõsak hoiduda süütegude toimepanemisest, kuna karistuse kandmine vabaduses eeldab käitumiskontrollile allutatult täpset ja järjepidevat kontrollnõuete täitmist ning enesedistsipliini. Aleksei Lõsaki vabastamine käesoleval ajal oleks liiga ennatlik. Arvestades toimepandud kuritegude raskust, mõistetud karistuse pikkust ja eelnevaid karistusi, ei ole käesolevaks ajaks ärakantud karistus veel piisavalt pikk. Kohus leiab, et kuigi tuleb positiivseks lugeda Aleksei Lõsakil kindla elu- ja töökoha olemasolu ning lähedaste toetust, ei ole tema käesoleval ajal vangistusest vabastamine põhjendatud. Aleksei Lõsaki poolt uute kuritegude toimepanemine katseajal ning käitumine karistuse kandmisel annavad alust eeldada, et ennetähtaegne vabastamine oleks käesoleval hetkel liialt ennatlik. Talle tuleb anda aega end näidata, et pikema aja jooksul käituda kinnipidamiskohas korda rikkumata. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus määras: Jätta vabastamata Aleksei Lõsak (IK 38004152738) temale Tartu Maakohtu 06.12.2006.a. otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaja lõppemist. Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Kohtunik