Obsah (6)
§ 200§ 120§ 215§ 64§ 76§ 75Nr. 1-08-974 Karistuse kandmisest ennetähtaegse vabastamise MÄÄRUS 19. veebruaril 2008. a. Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Pille Kiho tõlk Alla Lašmanova prokurör Margus
§ 200
lg 2 p 4, 5, 7, 8 järgi ja talle mõisteti karistuseks 9 aastat vangistust;
§ 120
järgi mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust ja
§ 215
lg 2 p 1, 3 järgi 2 aastat vangistust.
§ 64
lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskeimaga ning liitkaristuseks kuritegude kogumi eest mõisteti 9 aastat vangistust. Karistuse kandmise aja algust loeti alates 09.11.
- a. Tallinna Ringkonnakohus oma 09.10.
- a. otsuses tühistas linnakohtu otsuse Aleksandr Dorožko süüditunnistamises A.P.auto omavolilise kasutamise katses ja temalt A.P. kasuks tsiviilhagi väljamõistmises. Muus osas jättis ringkonnakohus otsuse muutmata. Aleksandr Dorožko karistuse kandmise aeg algas 09.11.
- a. ja lõppeb selle täielikul ärakandmisel 09.11.
- a.
§ 76
lg 2 p 1 alusel on kinnipeetav käesolevaks ajaks ära kandnud üle 1/2 talle mõistetud karistusajast. Aleksandr Dorožko on varem kriminaalkorras karistatud 6 korral:
- Tallinna Oktoobri Rajooni Rahvakohtu poolt 30.11.
- a. ENSV KrK § 15 lg 2 - § 115 lg 3 järgi 3 aasta pikkuse vabadusekaotusega; vabastati tingimisi enne tähtaega;
- Tallinna Lenini Rajooni Rahvakohtu poolt 04.10.
- a. ENSV KRK § 139 lg 2 p 2, 3; § 140 lg 2 p 2, 3; § 197 lg 2 ja § 202 alusel vabadusekaotusega 4 aastat;
- Tallinna Kalinini Rajooni Rahvakohtu poolt 05.02.
- a. ENSV KrK § 139 lg 2 p 1 alusel vabadusekaotusega 1 aasta 6 kuud;
- Tallinna Mererajooni Rahvakohtu poolt 29.04.
- a. ENSV KrK § 139 lg 2 p 3 alusel vabadusekaotusega 4 aastat;
- Tallinna Lenini Rajooni Rahvakohtu poolt 11.07.
- a. ENSV KrK § 141 lg 2 p 1, 3, 4 ja § 180 lg 1 alusel vabadusekaotusega 6 aastat;
- Tallinna Linnkohtu poolt 28.04.
- a. KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3; §142 lg 2 p 3, 4; § 15 lg 2 § 140 lg 2 p 3, 4 alusel vabadusekaotusega 4 aastat. Aleksandr Dorožko esitas avalduse sooviga vabaneda vanglast tingimisi enne tähtaja lõppemist elektroonilise järelevalve alla. Tartu Vanglast väljastatud ettekande kohaselt on Aleksandr Dorožko vangistuse ajal toime pannud 6 distsipliinirikkumist, mis seisnesid peamiselt vanglaametnike korraldustele mitteallumises ja ametnike solvamises. Karistustest on kehtiv vaid üks, s.o 28.02.
- a. mõistetud karistus, kuna ülejäänud on kohtuotsuste alusel tühistatud. Kinnipeetavale on koostatud täitmiskava, kuid selles püstitatud eesmärkidesse suhtub ta ükskõikselt ning ta ei ole asunud ei tööle ega õppima. Ta on negatiivselt meelestatud teatud ühiskonnagruppide vastu ja näitab välja antipaatiat õigussüsteemi ja ühiskonnareeglite vastu. Suhtlemisel ametnikega on ta negatiivse hoiakuga ning suhtub kriminaalhooldusse vastuoluliselt. Ta näeb probleeme eelkõige teistes ja süüdistab ühiskonda oma probleemides. Vabanemisel oleks tal kindel elukoht vanemate juures ja vanemate tugi, kuid töökohta ei ole. Täita on tal ka ulatuslikud rahalised kohustused – summas 16 636.30 kr. Vangla hinnangul on kinnipeetav vähe ohtlik, kuid uue kuriteo toimepanemise risk on olemas. Kriminaalhooldusametnik ei nõustu Aleksandr Doroško tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamisega elektroonilise järelevalve alla, vaid leiab, et tema poolt uue kuriteo sooritamise risk on suur. Seda näitab korduv kriminaalkorras karistatus, töökoha puudumine, senine vähene töökogemus vabaduses, kriminaalkorras karistatud isikute olemasolu suhtlusringkonnas ja kriminaalhooldusesse vastuoluline suhtumine. Samuti ei aktsepteeri kinnipeetav individuaalselt piiranguid, on emotsionaalselt ebastabiilne ning vangistuse ajal ei ole toimunud positiivseid muutusi tema maailmatajus. Seega, kuigi ametnik peab positiivseks Aleksandr Dorožkol kindla elukoha olemasolu ja lähedaste (ema, isa) moraalse ja materiaalse toe ning hea läbisaamise tütardega, leiab ta, et kinnipeetava retsidiivsusrisk on tema senist elukäiku arvestades kõrge. Aleksandr Dorožko kinnitas kohtuistungil, et ta sooviks vabaneda elektroonilise valve all ennetähtaegselt. Ta soovib asuda elama oma vanemate juurde ja loodab leida esialgu kodust tööd, näiteks tõlketööd. Ta leiab, et ärakantud karistuse aeg on piisav toimepandud kuriteo eest ning on enda sõnul valmis edaspidi elama seaduskuulekalt. Prokurör ei toetanud Aleksandr Dorožko ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla.
§ 76
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub
§ 75lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.
Kohus, hinnanud igakülgselt kõiki asjaolusid ja arvestades kinnipeetava enda, prokuröri ja vangla esindaja seisukohti, on jõudnud järeldusele, et Aleksandr Dorožko ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise järelevalve alla ei ole käesoleval ajal otstarbekas. Aleksandr Dorožko on kriminaalkorras korduvalt karistatud isik ning kuna tema kuriteod on valdavalt olnud rasked, siis on teda karistatud reaalsete vanglakaristustega. Seetõttu on ta väga pikka aega olnud ühiskonnast isoleeritud. Samuti on tal välja kujunenud kriminaalse taustaga isikutest koosnev tutvusringkond Käesolevat karistust kannab ta esimese astme kuriteo eest, mille toimepanemisel ta kasutas vägivalda teise inimese suhtes. Aleksandr Dorožkole on mõistetud pikaaegne vangistus, mille lõpuni on jäänud üle 3 aasta. Praeguseks ärakantud karistus ei ole kohtu arvates piisav sellise teo eest võttes arvesse kuritegu, mille eest ta käesoleval ajal karistust kannab ja isiku vanglast vabastamine 3 aastat ja 8 kuud enne talle mõistetud karistuse lõpptähtaega ei ole põhjendatud. Positiivseks tuleb küll lugeda kinnipeetaval vabaduses elukoha ja lähedaste toetuse olemasolu, kuid nimetatud asjaolud ei ole piisavad garantiid tema edaspidisele seaduskuulekaks jäämisele. Aleksandr Dorožkol puudub vabaduses kindel töökoht ning kuigi tal enda sõnul on olemas mitmed tööoskused, ei ole tal vabaduses töötamise kogemust. Samuti ei ole ta vanglas viibimise ajal olnud motiveeritud tööle asuma ega ole selleks soovi avaldanud. Tartu Vangla ettekande kohaselt on Aleksandr Dorožkol seoses toimepandud kuritegudega kanda ka rahalised kohustused, milline asjaolu suurendab tema poolt uute kuritegude toimepanemise riski veelgi. Tema tööleidmisplaanid on liiga ebareaalsed, arvestades ka seda, et isikul puudub pikaaegne kogemus eluks vabaduses. Tartu Vangla ja kriminaalhooldusametnik on oma ettekannetes iseloomustanud kinnipeetavat kui närvilist, emotsionaalselt ebastabiilset ning teisi oma probleemides süüdistavat inimest, kes kriminaalhooldusse suhtub vastuoluliselt ning kes tunneb antipaatiat õigussüsteemi ja ühiskonnareeglite vastu. Aleksandr Dorožko suhtumine karistusse ja tegudesse tundub ennastõigustav. Ta ei ole teinud põhjalikke järeldusi oma tegudest ja mõistetud karistustest. See näitab, et isik ei ole oma suhtumist seaduskuulekusse muutnud. Nimetatud asjaolusid hinnates on kohus seisukohal, et Aleksandr Dorožko ennetähtaegselt vanglast vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud ning jätkuvalt püsib oht, et ta hakkab vabaduses toime panema uusi kuritegusid. Eriti suure tähelepanuga tuleb suhtuda korduvalt vägivaldse isiku ennetähtaegsesse vabastamisse. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus määras: Jätta vabastamata Aleksandr Dorožko (isikukood: 36008180367) temale Tallinna Linnakohtu 30.05.2003. a. otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaja lõppemist elektroonilise valve kohaldamisega. Välja mõista Aleksandr Dorožkolt KrMS § 180 lg 1 järgi menetluskuluna riigituludesse nelisada üheksakümmend viis
(495)krooni 60 senti kohtus advokaadi poolt osutatud õigusabi eest. Riigituludesse väljamõistetud summa tuleb tasuda 1 kuu jooksul peale kohtumääruse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele 221023778606 Hansapangas, viitenumber
- Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel 1 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS
- peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Kohtunik