lg 2 p 1, 4;
lg 2 p 1 – § 25 lg 1, 2;
lg 1;
K § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi. Vastavalt
lg 2 ja § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti liitkaristuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Vastavalt
lg 2 suurendati käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust 20.02.2002.a Tallinna Linnakohtu otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa - 2 aasta võrra ja loeti liitkaristuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust. Vastavalt
2 Harju Maakohtu 24.10.2007.a määrusega pöörati täitmisele Tallinna Linnakohtu 18.04.2004.a kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata vangistus 1 aasta 4 kuud ja 14 päeva. Karistuse kandmise algus oli 28.11.2007.a ja lõpp on 11.04.2009.a. J. Lõtkini kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et distsiplinaarkaristusi temale kohaldatud ei ole. Vabanemisel asub elama vanemate juurde, töökoht on olemas. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu J. Lõtkini vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuigi enamus nõudeid väljaspool vanglat toimetulekuks on täidetud. Vabanemist tuleks kaaluda karistusaja lõpupoole. Kinnipeetav olles kriminaalhooldusel, ei suutnud õiguskuulekalt käituda ja kippus joobeseisundis mootorsõidukit juhtima, millise teo eest on teda juba eelnevalt karistatud. Kinnipeetav on ohtlik ühiskonnale, seega on tal võimalik kasutada kvalifitseeritud spetsialistide abi kinnipidamiskohas, et tal tekiks motivatsioon sellest vabaneda. Jevgeni Lõtkin taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabanemist, kuna isik on 4-korral kriminaalkorras karistatud, viimasest vangistust vabanes ennetähtaegselt, kuid ei suutnud katseajal kontrollnõudeid täita ning rikkus korduvalt kohustust mitte tarvitada alkoholi. Lisaks juhtis katseajal joobeseisundis mootorsõidukit. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud J. Lõtkini ja prokuröri arvamused, leiab, et J. Lõtkin tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik J. Lõtkini isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on 4-korral kriminaalkorras karistatud, viimasest vangistust vabanes ennetähtaegselt, kuid ei suutnud katseajal kontrollnõudeid täita ning rikkus korduvalt kohustust mitte tarvitada alkoholi. Lisaks juhtis katseajal joobeseisundis mootorsõidukit. Arvestades J. Lõtkini poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.