1-02-20\3

HARJU MAAKOHUS MÄÄRUS Kriminaalasja number Määruse kuupäev Kohtunik 1-02-20

1. märtsil 2008.a. Violetta Kõvask Süüdistatava Argo kriminaalmenetluse möödumisega Kohtuistungist osavõtjad Edasikaebamise kord NISU (ik 37206030237) suhtes lõpetamine seoses aegumistähtaja Ringkonnaprokuröri abi Dmitri Teplõhh Süüdistatav Argo Nisu Kaitsja Juho-Enn Aule Määrusele võib 10 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 81 lg 1 p 2; KrMS § 183; § 199 lg 1 p 2; § 274 lg 1 kohtunik määras:
2. Lõpetada kriminaalmenetlus süüdistatava Argo NISU ( elukoht: xxx, isikukood 37206030237, EV kodakondsus, keskharidusega, emakeel – eesti keel, töötab OÜ A bussijuhina, varem EV territooriumil kriminaalkorras karistamata) suhtes seoses aegumistähtaja möödumisega.
3. Argo Nisu suhtes valitud tõkend- elukohast lahkumise keeld – tühistada.
4. Menetluskulud summas 796,50 krooni jätta riigi kanda.
5. Edastada käesoleva määruse ärakirjad Põhja Ringkonnaprokuratuurile, süüdistatavale ja tema kaitsjale. Asjaolud ja menetluse käik: Kriminaalasjas nr 97047038 alustati menetlust 02.12.1997.a. RPA Keskkriminaalpolitsei majanduspolitsei osakonna poolt KrK § 143 lg 2 p 11 tunnustel selles, et 01.12.1997.a. võeti AK´i, IS´u, Argo Nisu, TT´a, JL´i, TP´i ja ATkrediitkaartidega Ühispanga Teenidusmajas ja Lennujaamas asuvatest sularahaautomaatidest välja pettuse teel 922 000 krooni. 07.05.1999.a. kuulati Keskkriminaalpolitsei poolt Argo Nisu üle, kes tunnistas end täielikult süüdi ning tõkendina kohaldati allkiri elukohast mittelahkumiseks. 20.09.1999.a. Tallinna Linnakohtu määrusega anti Argo Nisu kohtu alla süüdistatuna KrK § 143 lg 2 p 1, 11 ,17 lg 6 ja 186 järgi. Kriminaalasjas nr 97047038 esitati süüdistus 07.05.1999.a. Argo Nisu´le Kriminaalkoodeksi (KrK) § 143 lg 2 p 1, 11 ,17 lg 6 ja 186 järgi selles, et tema vastavalt MM poolt välja töötatud kuritegelikule plaanile, leppis 24.08.1997.a. Tallinnas kokku R.T selles, et vormistab enda nimele kokkulepitud tasu eest Visa Classic pangakaardi, selleks läks RT A.Nisu töökohta OÜ T Tallinnas XXX, kus täitis A.Nisu nimel õigete isiku, - kuid teadlikult valede tööandja-, ametikoha-, töösuhte alguse-, kontakt- ja kuue viimase kuu netosissetuleku andmetega Visa Classic pangakaardi taotluse ja olles eelnevalt A.Nisule andnud juhised pangas käitumiseks, sai ta RT korralduse sõlmida 24.08.1997.a. Eesti Ühispanga Passaaži harukontoris Tallinnas Aia 3 eraisiku arvelduskonto lepingu, esitada 25.08.1997.a. eelnevalt RT poolt võltsitud Visa Classic pangakaardi taotluse ja maksta 26.08.1997.a. panka temale antud 20 500 krooni, millest 20 000.- krooni oli vajalik Visa Classic kaardi limiidi tagatiseks pangale pantida ja 500.- krooni Visa Classic kaardi kasutamise aastamaksuks- millised tegevused olid eelduseks Visa Classic pangakaardi saamiseks, mida ta ka tegi ja 29.08.1997.a. A.Nisu, saades kätte Eesti Ühispanga Passaaži harukontoris Tallinnas Aia 3 allkirja vastu enda nimele väljastatud Visa Classic pangakaardi nr. 4910 8310 0431 4679 kuulimiidiga 40 000 krooni, andis selle eelneva kokkuleppe kohaselt RT ja M. M valdusesse, kes ajavahemikul 29.09.1997.a. – 01.09.1997.a varalise kasu saamise eesmärgil A.Nisu nimele väljastatud Visa Classic pangakaarti kasutades, petsid teadlikult panga infotehnoloogiliste süsteemide iseärasusi ära kasutades pangakaardile kehtestatud kuulimiiti, ületades erinevatest Eesti Ühispanga sularahaautomaatidest (ATM-idest) Tallinnas välja ja omastasid sularaha kokku 159 800.krooni, millega tekitati Eesti Ühispangale suur varaline kahju. Seega aitas A.Nisu kaasa isikute grupis varalise kasu saamise eesmärgil RT ja MM petta Eesti Ühispangalt välja A.Nisu nimele Visa Classic pangakaardi nr. XXX XXXXXXXXX, mida kasutades peteti Eesti Ühispanga erinevatest ATM-idest välja ja omastati sularaha kokku 159 800.- krooni, millega tekitati Eesti Ühispangale suur varaline kahju, selline A.Nisu tegevus on kvalifitseeritav kui KrK § 143 lg 2 p 1, 11 ja 17 lg 6 järgi toime pandud kuritegu. Samuti tema, esitas teadvalt 25.08.1997.a. Eesti Ühispanga Tallinna Aia 3 Passaaži harukontorisse eelnevalt RT poolt Argo Nisu isiku,- kuid teadlikult valede tööandja-, ametikoha-, töösuhte alguse-, kontakt- ja kuue viimase kuu netosissetuleku andmetega võltsitud Visa Classic pangakaardi taotluse, mille alusel väljastati Eesti Ühispangast Visa Classic pangakaart nr. XXXXXXXXXXXXXXXX st. kasutas teadlikult võltsitud ametlikku dokumenti. Sellise tegevusega – kasutades teadlikult A.Nisu nimele võltsitud Visa Classic pangakaardi taotlust- ametlikku dokumenti- eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda kohustusest pani A. Nisu toime EV KrK § 186 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 20.09.1999.a. oli Argo Nisu antud kohtu alla. Kuna aga tema korduvalt kohtusse ei ilmunud, tema suhtes olid materjalid eraldatud. Hiljem selgus, et tema kandis karistust välismaal. 05.03.2008.a. toimunud kohtuistungil ringkonnaprokuröri abi esitas taotluse lõpetada kriminaalmenetlus Argo Nisu suhtes seoses aegumistähtaja möödumisega.. Argo Nisu ja tema kaitsja ei vaidle vastu, ei taotle kriminaalmenetluse jätkamist rehabiliteerimise eesmärgil. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud arvamusi, leiab, ringkonnaprokuröri abi poolt esitatud taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. et Süüdistuses käsitletaval perioodil kehtinud KrK § 72 lg 3 kohaselt oli nii 143 lg 2 p 1, 11 ,17 lg 6 kui ka 186 sätestatud kuritegude puhul tegemist teise astme kuritegudega. KrK § 53 lg 1 p 2 kohaselt ei võinud isikut võtta kriminaalvastutusele, kui tema poolt teise astme kuriteo toimepanemisest oli möödunud viis aastat. Kohtupraktika kohaselt arvestati Kriminaalkoodeksi kehtivusajal kriminaalvastutusele võtmise aegumistähtaega alates kuriteo toimepanemisest kuni süüdistatava kohtu alla andmise päevani (nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
6. märtsi
7. a otsus asjas nr 3-1-1-32-96;
8. augusti
9. a otsus asjas nr 3-1-1-83-98;
10. novembri
11. a määrus asjas nr 3-1-1-114-02). Samuti on Riigikohtu kriminaalkolleegium asunud seisukohale, et enne Karistusseadustiku jõustumist kuriteo toime pannud isiku suhtes on KarS § 81 lg 1 p 2 ja lg 5 kohaldamine võimalik üksnes juhul, kui see konkreetsel juhul osutub isiku jaoks leebemaks KrK § 53 lg 1 p-s 2 sätestatud aegumisregulatsioonist (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
12. novembri
13. a määrus asjas nr 3-1-1-114-02, p 6.3). Sel juhul on aegumise kohaldamine KrK § 53 lg 1 p 2 järgi võimalik üksnes siis, kui isik ei ole toime pannud uut kuritegu ja teda ei ole antud kohtu alla KrK § 53 lg 1 p-s 2 märgitud tähtaja jooksul. Juhul kui isik on viimatinimetatud tähtaja jooksul kohtu alla antud, osutub tema suhtes leebemaks ja kuulub kohaldamisele KarS § 81 lg 1 p 2 ja lg 5, kuna võrreldes varasema regulatsiooniga sisaldub neis põhimõte, et isikut ei või süüdi mõista ega karistada, kui selle kuriteo asjas ei ole viie aasta jooksul tehtud ühtegi menetlustoimingut või kui kuriteo toimepanemisest on möödunud kümme aastat. Argo Nisu´le süüksarvatavad teod on nii Kriminaalkoodeksi kui ka Karistusseadustiku järgi teise astme kuriteod ning ta anti kohtu alla 20.09.1999.a, seega KrK § 53 lg 1 p-s 2 märgitud tähtaja piires, mistõttu tema poolt toimepandud kuritegude aegumise küsimuse lahendamisel kuuluvad kohaldamisele KarS § 81 lg 1 p 2 ja lg
14. Eeldusel, et Argo Nisu ei pane toime uut kuritegu, mis tooks kaasa aegumise tähtaja katkemise, aeguksid talle süüksarvatavad teod 20.09.2004.a. Argo Nisu anti kohtu alla 20.09.1999.a., seega ei olnud teod, milles teda süüdistati, Kriminaalkoodeksi tähenduses aegunud. KarS § 81 lõike 5 sätestab, et kuriteo aegumine katkeb kriminaalmenetluses järgmiste menetlustoimingute tegemisega: kahtlustatavale või süüdistatavale tõkendi kohaldamisega või tema vara või rahapesu objektiks oleva vara arestimisega, süüdistatava kohtu alla andmisega, kohtuliku arutamise edasilükkamisega süüdistatava ilmumata jäämise korral, kohtulikul arutamisel süüdistatava ülekuulamisega, kohtulikul arutamisel ekspertiisi või täiendavate tõendite kogumise määramisega. Nii katkestas iga menetlustoiming kuriteo aegumise ning aegumistähtaeg hakkas iga menetlustoimingu tegemisega uuesti algusest kulgema. Seega tuleneb KarS § 81 lg 1 p-st 2 ja lg-st 5, et juhul kui teise astme kuriteo toimepanemise järel viie aasta jooksul ühtegi eelpool mainitud menetlustoimingut ei tehta ning selle teo toime pannud isik ei pane toime uut kuritegu, aegub kuritegu viie aastaga, kui aga menetlustoiminguid on teostatud, siis viie aasta möödumisel viimasest menetlustoimingust. Argo Nisu puhul viimane menetlustoiming oligi tema kohtu alla andmine 20.09.1999.a. 25.10.1999.a. pidi toimuma Tallinna Linnakohtu kohtuistung, kuhu Argo Nisu ei ilmunud, seega kuriteo aegumine peatus tema suhtes. Vastavalt KrK 53 lg 3 aegumine peatus, kui kuriteo toimepannud isik ennast uurimise või kohtu eest varjab. 01.12.2000.a. teatas Keskkriminaalpolitsei, et Interpoli Saksamaa osakonna andmetel peeti Argo Nisu kinni 10.11.2000.a. sisenemisel Saksamaale Frankfurt´i Oder´i piiripunktis seoses Soome Vabariigi poolt 15.07.1996.a. esitatud eelarestipalvega narkootikumide salakaubaveo asjas. Sellest hetkest hakkas kuriteo aegumine uuesti kulgema, kohtu alla andmisest kuni kohtuistungi toimumiseni, kus selgus, et Argo Nisu hoiab kõrvale kohtumenetlusest, seega peatus aegumine (25.10.1999.a kuni 10.11.2000.a) ning toimepandud kuritegude aegumistähtaeg hakkas uuesti kulgema 10.11.2000.a., mistõttu oli aegumistähtaeg peatatud üks aasta ja kümme päeva. Seega saabus aegumistähtaeg selles asjas 10.12.2005.a. Muuhulgas on tänaseks möödunud A.Nisu teo osas aegumistähtaeg nii teo toimepanemise ajal kehtinud KrK § 53 lg 1 p 2 kui ka hetkel kehtiva KarS § 81 lg 1 p 2 ja lg 5 järgi, isegi juhul, kui oleks tehtud muid menetlustoiminguid, mis oleks aegumise katkestanud. Kuritegu oli toimepandud 01.12.1997.a, seega tänaseks on sellest möödunud rohkem kui kümme aastat. Isikut ei tohi kuriteo toimepanemises siiski süüdi mõista ega karistada, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud viis aastat teise astme kuriteo toimepanemisest. Vastavalt KrMK §-le 5 lg 1 p 3 kriminaalmenetlust ei alustata ja kriminaalmenetlus lõpetatakse, kui aegumistähtaeg on möödunud. KrMK § 220 lg 1 näeb ette, et kui kohtulikul arutamisel ilmnevad kriminaalmenetluse koodeksi §-s 5 lg 1 p 3, 4, 5, 7, 8, 9 ettenähtud alused, lõpetab kohus põhistatud määrusega menetluse. Asitõendeid kriminaalasja materjalide juures pole. Kaitsjatasud summas 796,50 krooni tuleb jätta riigi kanda. Violetta Kõvask Kohtunik