Obsah (5)

§ 201§ 64§ 65§ 68§ 76

1-08-1531 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. veebruar 2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kaugkohtuistung Kohtuasja nr 1-08-1531 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtui

§ 201

lg 2 p 1, 2; § 209 lg p 1, 2; § 344 lg 1; § 345 lg 1 järgi.

§ 64

lg1 järgi loeti kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat vangistust.

§ 65lg 1 § 64 lg 1 järgi loeti T.

Ristisaarele Tartu Maakohtu 22.02.2007.a määruse alusel täitmisele pööratud karistus 1 aasta ja 9 kuud kaetuks käesoleva kohtuotsuse alusel mõistetud karistusega. Liitkaristuseks mõisteti 2 aastat vangistust.

§ 68lg 1 järgi loeti karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva.

Karistuse kandmise algus oli 09.02.2007.a ja lõpp on 05.02.2009.a. T. Ristisaare kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav soovib õppida elektrikuks. Vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanemisel soovib elama asuda elukaaslase juurde , töökoht on vabaduses olemas. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja nõustub T. Ristisaare vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Kinnipeetava vabastamine

§ 76alusel on põhjendatud, sest tal on tagatud tingimused, et seaduskuulekalt elada.

Tarmo Ristisaar taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör on ennetähtaegse vabanemise vastu, kuna isik varem 7 korda kriminaalkorras karistatud, sh. varem karistusest vabastatud tingimisi katseajaga. Kinnipeetav on uusi kuritegusid toime pannud katseajal, samuti ei ole järginud kontrollnõudeid ning karistus on varasemalt pööratud täitmisele. Seega kõige raskemal viisil on rikkunud katseaja tingimusi, mis annab alust arvata, et isik ei ole võimeline endale vajalikke järeldusi tegema karistust kandmata. Samuti omab ühte kehtivat distsiplinaarkaristust vanglas režiimi rikkumise eest, mis näitab, et isik ei suuda ka range järelevalve all õiguskuulekalt käituda. Ühtlasi, kui isik soovib tingimisi ennetähtaegselt vabaneda, on eelduseks igati korralik käitumine vangistuses viibimisel, seega kõike eeltoodut arvestades, puuduvad alused, miks teda ennetähtaegselt vabastada. Kaitsja leiab, et vabastamine on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. T. Ristisaar on karistatud varasema kuriteo eest, mistõttu ei ole õige öelda, et ta on korduvalt karistatud. Kinnipeetava vanglas käitumine on olnud korrektne. Vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks, lähedaste toetus. Tal on abikaasa, isik aitab lapsi, on õppinud vanglas, sai eriala, teda võetakse tööle. Tsiviilhagi hakkab kohe hüvitama. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud T. Ristisaare, prokuröri ja kaitsja arvamused, leiab, et T. Ristisaar tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik T. Ristisaare isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on varem 7 korda kriminaalkorras karistatud, s.h varem karistusest vabastatud tingimisi katseajaga, on uusi kuritegusid toime pannud katseajal, samuti ei ole järginud kontrollnõudeid ning karistus on varasemalt pööratud täitmisele. Seega kõige raskemal viisil on rikkunud katseaja tingimusi, mis annab alust arvata, et isik ei ole võimeline endale vajalikke järeldusi tegema karistust kandmata, samuti omab ühte kehtivat distsiplinaarkaristust vanglas režiimi rikkumise eest, mis näitab, et isik ei suuda ka range järelevalve all õiguskuulekalt käituda. Ühtlasi, kui isik soovib tingimisi 3 ennetähtaegselt vabaneda, on eelduseks igati korralik käitumine vangistuses viibimisel, seega kõike eeltoodut arvestades, puuduvad alused, miks teda ennetähtaegselt vabastada. Arvestades T. Ristisaare poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on

§ 76ja Kr

MS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik