MS § 408-1 lg 2 alusel mitte avalikustada kohtulahendis menetlusaluse isiku ja teiste isikute elukohti ning tunnistajate nimed asendada initsiaalidega. Väärteoasi 4-07-3372 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Lahendi tegemise aeg ja koht 23.november 2007.a Tartu Tartu kohtumaja Väärteoasja number kohtumenetluses Kiirmenetluse otsuse nr Kohtunik Kohtuistungi sekretär 4-07-3372 114546942 Heli Sillaots Sirle Luist (2780,07,004701) Väärteoasi Kalev Kodu kaebus Lõuna Politseiprefektuuri 29.06.2007.a kiirmenetluse otsuse peale, taotlusega tühistada vaidlustatud otsus Vaidlustatav otsus Lõuna Politseiprefektuuri konstaabel A U 29.06.2007.a kiirmenetluse otsus, millega Kalev Kodut karistati liiklusseaduse § 74-35 lg 1 järgi rahatrahviga 5 trahviühikut, see on 300.krooni. Vaidlustatava otsuse sisu 29.06.2007.a kella 20.50 ajal juhtis Kalev Kodu Tartu maakonnas, Tartu linnas, Veski tänaval, maja nr 2B ees mootorsõidukit Opel Astra reg.nr XXX XXX ja ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga ja esitamiseks ei olnud kaasas juhtimisõigust tõendavat dokumenti. Sellise käitumisega rikkus Kalev Kodu liikluseeskirja § 68 p 5 ja § 70 p 1,3,4 nõudeid, pannes sellega toime liiklusseaduse § 74-35 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod. Liiklusseaduse § 74-35 lg 1 järgi karistati Kalev Kodut rahatrahviga 5 trahviühikut, see on 300.- krooni. Menetlusalune isik KALEV KODU isikukood 35403062736 kodanik, emakeel 2 kontaktaadress X X, X väärtegude eest paljukordselt karistatud, valdavalt karistatud liiklusalaste rikkumiste eest, karistuseks mõistetud trahvidest suurem osa on tasumata – lk 15-16 karistusregistriseaduse § 25 lg 1 p 1 ja § 26 lg 5 alusel ei ole väärteokorras karistatus kustunud Kohtuvälise menetleja ametnik juhtivkonstaabel O S RESOLUTSIOON Kalev Kodu kaebus rahuldada osaliselt. Väärteomenetluse seadustiku § 134 lg 3 ja § 132 p 2 alusel tühistada kohtuvälise menetleja 29.06.2007.a kiirmenetluse otsus osaliselt - otsus tühistada osas, mis käsitleb Kalev Kodu poolt liikluseeskirja § 70 p 3,4 nõuete rikkumist. Ülejäänud osas jätta Lõuna Politseiprefektuuri 29.06.2007.a otsus muutmata. KarS § 66 alusel, kuna Kalev Kodu on töövõimetuspensionär ja tema sissetulek ei ole suur, võimaldada Kalev Kodul karistuseks mõistetud rahatrahv 300.krooni tasuda 3.-s võrdses osas – kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates tasuda igakuiselt 100.- krooni kuni rahatrahvi täieliku tasumiseni. 29.06.2007.a Lõuna Politseiprefektuuri kiirmenetluse otsusega liiklusseaduse § 74-35 lg 1 järgi karistuseks mõistetud rahatrahv 300.- krooni tasuda Lõuna Politseiprefektuuri arvele nr 10220035028018 SEB Eesti Ühispangas (kood 401); kohustuslik on märkida viitenumber - 114546942.
alusel tuleb rahatrahvist esimene osa tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamistähtaja jooksul (s.o 10.detsembrist 2007.a arvates 30 päeva jooksul). Edasikaebamistähtaja jooksul rahatrahvi tasumata jätmise korral saadetakse
lg 2,3 sätestatud korras jõustumise märkega kohtuotsuse koopia kohtutäiturile ning sellisel juhul tuleb süüdlasel kanda ka otsuse täitmise kulud. Käesolev kohtuotsuse lõpposa edastada Kalev Kodule ja kohtuvälisele menetlejale allkirja vastu. EDASIKAEBAMISE KORD
lg 8 alusel ei saa maakohtu kohtuotsust apellatsiooni korras vaidlustada.
lg 9 alusel võib maakohtu kohtuotsuse vaidlustada kassatsiooni korras.
lg 2 alusel on kohtuotsuse peale kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal ja kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. 3
lg 1 ja § 135 lg 4 p 3 alusel peab kohtumenetluse pool kassatsiooniõiguse kasutamise soovist kirjalikult maakohtule teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest.
lg 2 alusel teatab maakohus kohtumenetluse poole kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult.
lg 3 alusel esitatakse kassatsioon kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Käesolevas väärteoasjas on kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav 10.detsembril 2007.a, alates kella 16.00-st juhul, kui kohtumenetluse pool on esitanud kohtule kassatsiooniteatise
lg 1 ja § 135 lg 4 p 3 mõttes.
lg 6 alusel koostatakse väärteoasjas ainult kohtuotsuse sissejuhatus ja lõpposa, kui kassatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või ükski pool ei teatanud kohtule kassatsiooniõiguse kasutamise soovist. ASJAOLUD Lõuna Politseiprefektuuri Tartu politseiosakonna Tartu linna konstaablijaoskonna konstaabel A U (käesoleval ajal perekonnanimega V) koostas 29.06.2007.a Tartus, Veski 2b ees kiirmenetluse otsuse nr 114546942 (lk 10,3). Nimetatud kiirmenetluse otsusest nähtuvalt on menetlusaluseks isikuks Kalev Kodu. Kalev Kodut karistati 29.06.2007.a kiirtmenetluse otsusega selle eest, et tema 29.06.2007.a kella 20.50 ajal juhtis Tartu maakonnas, Tartu linnas, Veski tänaval, maja nr 2B ees mootorsõidukit Opel Astra reg.nr XXX XXX ja ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga ja esitamiseks ei olnud kaasas juhtimisõigust tõendavat dokumenti. Sellise käitumisega rikkus Kalev Kodu 29.06.2007.a kiirmenetluse otsusest nähtuvalt liikluseeskirja § 68 p 5 ja § 70 p 1,3,4 nõudeid, pannes sellega toime liiklusseaduse § 74-35 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod. Liiklusseaduse § 74-35 lg 1 järgi karistati Kalev Kodut 29.06.2007.a kiirmenetluse otsusega rahatrahviga 5 trahviühikut, see on 300.- krooni (lk 10,3). Lõuna Politseiprefektuuri 29.06.2007.a kiirmenetluse otsuse peale esitas tähtaegselt kaebuse Kalev Kodu. Kalev Kodu kaebus on järgmine (lk 2,12): „Kaeban Tartu Politseiameti peale, kes ametnik A U (konstaabel) isikus koostas väärteoprotokolli nr. 114546942, 29.ndal juunil
) §-s 55.
lõikes 1 sätestatu kohaselt võib kohtuväline menetleja kohaldada kiirmenetlust juhul, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja menetlusalusele isikule on: 1) teatatud tema õigused ja kohustused, mis on ette nähtud väärteomenetluse seadustiku §-s 19; 2) selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata; 3) võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ning kui isik nõustub kiirmenetlusega. Käesoleval juhtumil esinesid kõik
Kiirmenetluse otsuse koostamise ajal olid Kalev Kodule ette heidetavate 2-e väärteo toimepanemise asjaolud selged. Kiirmenetluse otsusest nähtuvalt tunnistas kiirmenetluse otsuse koostamise ajal Kalev Kodu enda süüd talle ette heidetava 2-e väärteo toimepanemises ning seda tähistavad kiirmenetluse otsusel kohtuvälise menetleja väljend: „tunnistab süüd“ (lk 10) ja Kalev Kodu enda poolt selle kinnituseks antud allkiri (lk 10). Ka asjaolu, et Kalev Kodu oli 29.juunil 2007.a nõus kiirmenetlusega (
lg 1 p 3), mida K.Kodu samuti kinnitas nii kiirmenetluse 5 otsuses (lk 10) kui ka menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis (lk 11) enda allkirjadega, osundab sellele, et K.Kodu temale kiirmenetluse otsuses ette heidetava 2e väärteo toimepanemist kiirmenetluse otsuse koostamise ajal ja vahetult sellele järgnevalt ei vaidlustanud. Kalev Kodule võimaldati anda talle ette heidetava 2-e väärteo kohta ütlusi (
Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtuvalt soovis Kalev Kodu anda 29.06.2007.a ütlusi omakäeliselt ja seda ta ka tegi (lk 11). K.Kodu poolt menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli 29.06.2007.a omakäeliselt antud ütlustest nähtuvalt avaldas ta, et oli Veski tänaval Opel Astraga, reg. nr XXX XXX sõites turvavöö lahti unustanud (lk 11). Nimetatud protokollist (lk 11) nähtuvalt ei ole K.Kodu soovinud rohkem ütlusi anda. Ka 29.06.2007.a kiirmenetluse otsusest nähtuvalt kinnitas K.Kodu enda allkirjaga asjaolu, et talle võimaldati anda väärteo kohta ütlusi (lk 10;
Nii 29.06.2007.a kiirmenetluse otsusest (lk 10) kui ka 29.06.2007.a menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist (lk 11) nähtuvalt on Kalev Kodule kui menetlusalusele isikule selgitatud tema õigusi ja kohustusi
29.06.2007.a kiirmenetluse otsusest nähtuvalt on Kalev Kodu kahel korral enda allkirjaga kinnitanud talle menetlusaluse isiku õiguste ja kohustuste väärteomenetluse seadustiku (
) § 19 järgi teatavaks tegemist – üks allkiri on lk 10 ja teine lk 10 pöördel (peale menetlusaluse isiku õiguste ja kohustuste
§-s 19 märgitud õiguste ja kohustuste loetelu). Ka 29.06.2007.a menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis on Kalev Kodu enda allkirjaga kinnitanud, et talle on väärteomenetluse seadustiku §-s 19 ettenähtud õigused ja kohustused teatavaks tehtud. Nii 29.06.2007.a kiirmenetluse otsusest (lk 10) kui ka 29.06.2007.a menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist (lk 11) nähtuvalt on Kalev Kodu enda allkirjadega kinnitanud asjaolu, et talle on selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata (
31.10.2007.a kohtuistungil kinnitas Kalev Kodu peale toimiku leheküljel (lk) 10 asuva kiirmenetluse otsuse vaatamist, et 29.06.2007.a kiirmenetluse otsusel on tema allkirjad – lk 10 all paremal nurgas ja lk 10 pöördel all paremas nurgas (lk 26 ülalpool). Määrates menetlusalusele isikule, s.t Kalev Kodule karistuseks rahatrahvi alla 100 trahviühiku, täitis kohtuväline menetleja ka
lõikes 2 sätestatud nõude kiirmenetluse kohaldamiseks.
lõikes 2 sätestatu kohaselt võib kiirmenetluse otsuses määrata: 1) füüsilisele isikule kuni 100 trahviühiku suuruse rahatrahvi; 2) juriidilisele isikule kuni 20 000 krooni suuruse rahatrahvi. Kohtu hinnangul ei esinenud 29.juunil 2007.a ka
lõikes 3 nimetatud kiirmenetluse kohaldamist välistavaid asjaolusid.
lõikes 3 sätestatu kohaselt ei kohaldata kiirmenetlust ja alustatakse üldmenetlust, kui: 1) menetlusalune isik ei nõustu kiirmenetlusega või kui ta on 14- kuni 18-aastane või psüühikahäirega; 2) on vaja otsustada konfiskeerimine, aresti kohaldamine või lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine. 6 29.juunil 2007.a ei olnud Kalev Kodu 14-18-aastane, ta nõustus ise vabatahtlikult kiirmenetlusega (sellekohased Kalev Kodu allkirjad on 29.06.2007.a kiirmenetluse otsusel lk 10 ja 29.06.2007.a menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollil lk 11). 29.juuunil 2007.a ei olnud alust arvata ning ka käesoleval ajal ei ole alust arvata, et K.Kodu oleks psüühikahäirega ja/või et ta psüühikahäire tõttu ei oleks ise võimeline ennast kaitsma. K.Kodu faktilisest käitumisest nähtuvalt – juhtis 29.06.2007.a mootorsõidukit isikuna, kellele on väljastatud mootorsõiduki juhtimisõigust tõendav dokument, millise asjaolu tõenduseks esitas K.Kodu kohtule 31.10.2007.a kohtuistungil ka juhiloa nr EE 365258, kehtivusega kuni 24.12.2008.a (lk 26 peale keskpaika), nähtub, et alust pidada K.Kodut psüühikahäirega isikuks, ei olnud ja ei ole. Kogu väärteoasja menetlemise kestel kohtuvälises menetluses ja ka kohtumenetluses kuni 23.11.2007.a kohtuotsuse lõpposa kuulutamise lõppemiseni ei ole K.Kodu avaldanud soovi endale riigi kulul kaitsja määramiseks (23.11.2007.a peale kohtuotsuse lõpposa kuulutamist esitas K.Kodu kohtule küll kirjaliku taotluse riigi õigusabi saamiseks – lk 43-44, kuid seda seoses sooviga esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule, kuna
lõikes 2 sätestatu kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus ainult menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal). K.Kodu on küll töövõimetu isik, kellel oli 29.06.2007.a ja on ka käesoleval ajal keskmine puue, töövõime kaotusega 80%, mille kohta on kohtule koos kaebusega esitatud ka pensionitunnistusest väljavõtted koopiana (lk 4), kuid asjaolusid, mis viitaksid või osundaksid menetlusaluse isiku võimalikule psüühikahäirele, väärteoasja menetlejatele senini esitatud ei ole (nähtub väärteoasja toimikust tervikuna). Kohus küll üritas 31.10.2007.a kohtuistungil välja selgitada K.Kodu töövõimetuse põhjust (lk 26 peale keskpaika), kuid K.Kodu kohtule avaldatust selgus, et see on seotud tema varasemalt tippsportlaseks olemisega Eesti ja Nõukogude Liidu tasemel (lk 26 peale keskpaika). K.Kodu avaldas 31.10.2007.a kohtuistungil kohtule, et ta ei suuda ühel jalal seista, igapäevaelus saab iseseisvalt hakkama, hooldajat ei vaja, on iseseisev inimene, (31.10.2007.a) kohtuistungile tuli autoga, mootorsõiduki juhtimisõigus on tal olemas ning esitas kohtule selle tõenduseks ka kehtiva Kalev Kodu nimele väljastatud juhtimisõigust tõendava juhiloa (lk 26 peale keskpaika). Kohtu hinnangul ei olnud 29.juunil 2007.a vaja otsustada ka
lõike 3 punktis 2 nimetatud konfiskeerimist, aresti kohaldamist ja lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. 29.juunil 2007.a puudusid väärteoasjas
29.juuni 2007.a kiirmenetluse otsuse koostamise järgselt on Kalev Kodu küll enda esialgset positsiooni väärtegude toimepanemises süüditunnistamise kohta muutnud, kuid see ei tee olematuks asjaolusid, et ta 29.06.2007.a kiirmenetluse otsusest nähtuvalt tunnistas 29.juunil 2007.a enda süüd talle ette heidetava 2-e väärteo toimepanemises (lk 10) ja ta oli 29.juunil 2007.a nõus väärteoasjas kiirmenetluse kohaldamisega. Kalev Kodu poolt 29.06.2007.a kiirmenetluse otsuse koostamise järgselt enda hilisem seisukohtade muutmine, mille tulemusena ta kohtule avaldas, et ei ole kumbagi kiirmenetluse otsuses märgitud väärtegu toime pannud, ei anna seaduslikku ja põhjendatud alust lugeda kohtuvälise menetleja poolt 29.juunil 2007.a kiirmenetluse kohaldamist ebaseaduslikuks, kuna 29.06.2007.a kiirmenetluse otsuse koostamise ajal olid 29.06.2007.a kiirmenetluse otsuses märgitud väärtegude 7 toimepanemise asjaolud selged ja vaidlust nende väärtegude toimepanemise asjaolude kohta ei olnud. II Kohtu hinnang tõenditele Vaatamata asjaolule, et Kalev Kodu on 29.06.2007.a möödumise järgselt oma esialgset seisukohta kiirmenetluse otsuses kirjeldatud väärtegudes enda süüdi tunnistamise kohta muutnud, on kohtu hinnangul K.Kodu süü 29.06.2007.a kella 20.50 paiku mootorsõiduki Opel Astra Tartu linnas, Veski tänaval, maja nr 2b ees nõuetekohaselt kinnitamata turvavööga juhtimises ja selles, et tal ei olnud kaasas ja kontrollijale esitamiseks puudus juhtimisõigust tõendav dokument, kohtulikul uurimisel veenvalt tõendatud. Väärteoasjas on olemas tunnistajate A V ja A V (endise perekonnanimega U) ütlused ning menetlusaluse isiku Kalev Kodu ütlused. Tunnistajatest A V kuulati üle, saamaks temalt ütlusi ainult menetluslike asjaolude kohta (lk 26 keskel, lk 31 keskel, lk 33; kuna tema koostas kohtuvälise menetleja ametnikuna K.Kodu suhtes 29.06.2007.a kiirmenetluse otsuse (lk 10) ning teostas 29.06.2007.a kohtuvälise menetleja ametnikuna ka menetlusaluse isiku Kalev Kodu ülekuulamise, võimaldades K.Kodul anda omakäeliselt menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli ütlusi - lk 11). Tunnistajate A V ja A V 23.11.2007.a kohtuistungil avaldatust nähtuvalt töötavad nad Lõuna Politseiprefektuuris konstaablitena ning menetlusaluse isiku Kalev Koduga on nad kokku puutunud ainult tööalaselt ning mingit isiklikku vihavaenu neil Kalev Kodu vastu ei ole (lk 31, 32,33). Tunnistaja A V 23.11.2007.a kohtuistungil antud ütlustest nähtuvalt tingisid Kalev Kodu suhtes kiirmenetluse otsuse koostamise asjaolud, et Kalev Kodul ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud turvavöö ja Kalev Kodul ei olnud ette näidata juhtimisõigust tõendavat dokumenti; ning kuna Kalev Kodu oli nõus oma rikkumistega, kohapeal juht oma rikkumisi ei vaidlustanud ja rikkumised olid ilmsed, siis oli õigus teha kiirmenetluse otsus, mis ka tehti (lk 33 keskpaigas). 23.11.2007.a kohtuistungil kinnitas A V, et ta on kindel, et seesama isik, kes on siin kohtus, see tähendab Kalev Kodu, on sama isik, kes rikkumised toime pani ning protokolli kirjutas, et turvavöö ei olnud kinnitatud ja küsis seoses invaliidsuspensioniga väiksemat trahvi (lk 33 keskel). A V 23.11.2007.a kohtuistungil antud ütlustest nähtuvalt sai karistuseks väga väike trahv, arvestades, et tegemist oli mitme rikkumisega (lk 33 keskel) ja arvestades turvavööta sõitmise rikkumise suurust – palju juhtub õnnetusi, kui pole turvavööd peal (lk 33 keskel). Tunnistaja A V 23.11.2007.a kohtuistungil antud ütlustest nähtuvalt teostas tema ka Kalev Kodu ülekuulamise ning sel ajal kui ta Kalev Koduga menetlustoiminguid teostas, oli tal perekonnanimeks U (lk 33 keskelt allapoole). Tunnistaja A V ütlustest nähtuvalt oli Kalev Kodul võimalus esitada juhtimisõigust tõendav dokument ja ta ootas päris kaua, et K.Kodu seda rahulikult otsiks, K.Kodu otsis, kuid ei leidnud (lk 33 peale keskpaika ja all). Tunnistaja A V ütlustest nähtuvalt andis ta kindlasti Kalev Kodule võimaluse otsida juhtimisõigust tõendavat dokumenti, kuid K.Kodul seda kaasas ei olnud (lk 33 allpool). Tunnistaja A V ütlustest nähtuvalt oli K.Kodul ka turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata (lk 33 allpool). 8 Tunnistaja A V ütlustest nähtuvalt teostasid nad Tartus, Veski tänaval liiklusjärelevalvet ja ülesandeks oli kontrollida turvavöö ja turvavarustuse kasutamist (lk 32 ülal). Selle juhtumi kohta mäletab, et oli selline süsteem, et üks politseinik seisab eespool ja teine umbes 40 meetrit tagapool – esimene politseinik näitab teisele, kas autos istuvatel isikutel turvavöö on kinni või ei (lk 32 enne keskpaika). Tunnistaja A V ütlustest nähtuvalt seisis ta ja nägi, et auto tuli ja märkas, et turvavöö oli lahti; seda oli kerge aru saada sellest, et kui inimene temaga (A.V) kohakuti jõudis, siis hakkas ta turvavööd peale panema (lk 32 enne keskpaika). A.V ütlustest nähtuvalt tõstis ta siis käe püsti, andis teisele politseinikule märguande, mispeale sai isik kinni peatatud; isik, kellel turvavöö oli lahti, ise juhtis sõidukit ja ta oli autos üksinda (lk 32 enne keskpaika). Tunnistaja A.V kinnitas 23.11.2007.a kohtuistungil, et isik, kes sõitis kinnitamata turvavööga, oli Kalev Kodu, kes viibib praegu siin kohtusaalis (lk 32 enne keskpaika). 23.11.2007.a kohtuistungil ei teadnud tunnistaja küll nimetada täpset sündmuste toimumise aega, kuid avaldas, et see toimus mõned kuud tagasi - kas suvel või sügisel (lk 32 keskel). Peale toimiku leheküljel 10 asuva kiirmenetluse otsuse koostamise aja ja selles kajastatud väärtegude toimepanemise aja avaldamist kinnitas A.V, et kiirmenetluse otsuses kirjas olev väärtegude toimepanemise aeg vastab tegelikkusele (lk 32 keskelt). Ka tunnistaja A V ütlustest nähtuvalt ei olnud juhil esitada juhtimisõigust tõendavat dokumenti (lk 32 keskelt); loomulikult oli juhil võimalus dokumenti esitada (lk 32 keskelt). Tunnistaja A V ütlustest nähtuvalt nad A V juhil dokumentide esitamist ei takistanud ja ühtki niisugust korraldust juhile küll ei andnud, et juht ei saaks dokumente esitada (lk 32 peale keskpaika). Tunnistaja A V ütlustest nähtuvalt tuvastasid nad (A V) juhil kaks rikkumist – dokumente ei olnud esitada ja turvavöö oli lahti; juht rikkumisi tunnistas ja neid ei vaidlustanud – sellepärast sai ka kiirmenetluse otsus koostatud (lk 32 all). Tunnistaja A V ütlustest nähtuvalt ei vaidlustanud Kalev Kodu seal kohapeal midagi, kaebus tuli hiljem (lk 32 all). Ka menetlusaluse isiku Kalev Kodu ütlustest nähtuvalt olid seal kohapeal 2 politseinikku – nais- ja meespolitseinik, nad olid kahekesi koos tööl, partnerid (lk 26 enne keskpaika). Menetlusalune isik Kalev Kodu ise ei ole kogu väärteoasja menetlemise kestel vaidlustanud asjaolusid, et ta 29.06.2007.a õhtul juhtis Tartu linnas, Veski tänaval, maja nr 2b ees mootorsõidukit Opel Astra reg. märgiga XXX XXX. 31.10.2007.a kohtuistungil kinnitas menetlusalune isik Kalev Kodu, et tema ise on sõiduauto Opel Astra, numbriga XXX XXX, omanik ning vastab tõele, et ta juhtis seda autot 29.juunil Tartus, Veski 2b ees (lk 24 all). 31.10.2007.a kohtuistungil vaidlustas menetlusalune isik Kalev Kodu kiirmenetluse otsusesse kantud sündmuste toimumise kellaaega, väites, et temale kuuluvat sõiduautot juhtis ta Tartus, Veski 2b maja ees 29.juunil kella 18 paiku, kella 18 ja 19 vahel (lk 24). K.Kodu 31.10.2007.a kohtuistungil avaldatust nähtuvalt ei ole tema arvates täpne kiirmenetluse otsusesse kantud sündmuste toimumise aeg (lk 25 ülal). Kiirmenetluse otsuse peale esitatud kaebuses ja ka varasemas menetluses K.Kodu kiirmenetluse otsusesse kantud väärtegude väidetavat toimumise kellaaega vaidlustanud ei ole. Esmakordselt hakkas K.Kodu kiirmenetluse otsusesse kantud väärtegude väidetavat sündmuste toimumise kellaaega vaidlustama 31.10.2007.a kohtuistungil. 9 31.10.2007.a kohtuistungil asus K.Kodu kogu väärteomenetluse kestel esmakordselt ka seisukohale, et tema ei olegi kiirmenetluse otsuses kirjeldatud 2-te väärtegu toime pannud. Kui kaebuses (lk 2) K.Kodu veel möönis, et dokumendid olid tal koju ununenud, siis 31.10.2007.a kohtuistungil K.Kodu enam juhtimisõigust tõendava dokumendi kaasas mitteolemist ja politseile selle dokumendi mitteesitamist enda süüks ei pidanud. Juhtimisõigust tõendava dokumendi esitamata jätmise kohta avaldas K.Kodu esmalt, et see dokument oli tal teksapükste tagataskus, kuid tal ei olnud võimalust selle dokumendi esitamiseks, kuna politsei ei andnud talle selleks võimalust (lk 25). K.Kodu 31.10.2007.a kohtuistungil avaldatust nähtuvalt sai ta dokumendid enda riiete tagataskust välja võetud, kuid seda alles siis, kui lahkus politsei haardest (lk 25 peale keskpaika). K.Kodu ütlustest nähtuvalt ei teadnud ta kuni politseist lahkuminemiseni, kas tagataskus on tal suitsupakk või dokument, sest tal ei õnnestunud seda kontrollida; isegi kui küsis, kas tohib välja suitsu minna tegema, siis politseinik ütles, et ei või ja käskis puhuda (alkomeetrisse; lk 25 allpool). Kalev Kodu 31.10.2007.a kohtuistungil avaldatust nähtuvalt ei lubatud teda isegi autost välja, et tagataskust kontrollida dokumentide olemasolu (lk 26 ülal). Turvavöö kohta avaldas K.Kodu 31.10.2007.a kohtuistungil, et kui ta nägi politseinikku ennast (s.o K.Kodut) peatamas, siis ta (s.o K.Kodu) hakkas rihma kohendama, et turvavöö pööret siluda (lk 25 all, lk 26 ülal); naispolitseinik pidi nägema, et ta (s.o K.Kodu) rihmaga tegeles (lk 25 all). K.Kodu jäi 31.10.2007.a seisukohale, et turvavöö oli tal kinni, lihtsalt pööre oli sellel sees (lk 25 all). 31.10.2007.a kohtuistungil avaldas K.Kodu, et kohtusse ta kaebaski selle pärast, et saaks asja seletada (lk 26 enne keskpaika). Veel avaldas K.Kodu 31.10.2007.a kohtuistungil, et ta kohapeal ütles politseinikele , et tal on rahvapension ja ta on 200 kroonise rahatrahviga nõus (lk 26 enne keskpaika). Kohtu hinnangul on vaatamata asjaolule, et K.Kodu on 29.06.2007.a järgselt oma seisukohti 29.06.2007.a kiirmenetluse otsuses kirjeldatud väärtegude osas muutnud, tema süü kohtulikul uurimisel veenvalt tõendatud. Kohtul pole alust kahelda selles, et 2 politseiametnikku – A V ja A V viibisid 29.06.2007.a kella 20.50 paiku Tartus, Veski 2b juures ja nad seal mootorsõidukit juhtinud K.Koduga seoses oma tööülesannete täitmisega kohtusid. Ka K.Kodu ise kinnitas, et seal kohapeal oli 2 politseinikku – nais- ja meespolitseinik, nad olid kahekesi koos tööl, partnerid (lk 26 enne keskpaika). Kohtul pole alust kahelda politseiametnikest tunnistajate A V ja A V ütluste tõele vastavuses, kuna nende ütlustest nähtuvad asjaolud on kooskõlas ka Kalev Kodu enda esialgse käitumisega, sealhulgas menetlusõigusliku käitumisega. 29.06.2007.a kiirmenetluse otsusest nähtuvalt kinnitas K.Kodu enda allkirjadega sellel otsusel muuhulgas ka seda, et ta tunnistab enda süüd, sest otsusel on märgitud karistuse mõistmise koha peale enne mõistetud karistust väljend „tunnistab süüd“ (lk 10). Asjaolule, et K.Kodu ise tunnistas ennast süüdi kiirmenetluse otsuses kirjeldatud väärtegude toimepanemises osundab kaudselt ka asjaolu, et ta oli nõus kiirmenetlusega, kinnitades seda enda allkirjaga kiirmenetluse otsusel (lk 10) ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollil (lk 11). K.Kodu enda protsessuaalõiguslik käitumine on täielikus kooskõlas tunnistajate A.V ja A.V ütlustest nähtuvaga selle kohta, et K.Kodu esialgselt tema poolt toime pandud väärtegusid tunnistas. 10 Tunnistajate A V ja A V ütlustest sellekohaselt nähtuvaga on tõendatud asjaolud, et K.Kodu ei olnud 29.06.2007.a kella 20.50 paiku mootorsõidukit juhtides nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga ning tal ei olnud esitamiseks kaasas juhtimisõigust tõendavat dokumenti ning need asjaolud tingisidki K.Kodu suhtes kiirmenetluse otsuse koostamise, kuna K.Kodu oli asja menetlemisega kiirmenetluses nõus. K.Kodu 29.06.2007.a järgselt esitatud väited selle kohta, et talle ei antud võimalust juhtimisõigust tõendava dokumendi esitamiseks, ei ole usutavad ning on kummutavad tunnistajate A.V ja A.V ütlustega selle kohta, et K.Kodul ei olnud juhtimisõigust tõendavat dokumenti esitamiseks kaasas (lk 32-33). K.Kodu 29.06.2007.a järgselt esitatud väited selle kohta, et ta ainult tegeles turvavöö kohendamisega, on kummutatavad tunnistajate A.V ja A.V ütlustest nähtuvaga selle kohta, et K.Kodul oli mootorsõidukit juhtides turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata – turvavöö oli lahti (lk 32-33). Kuna esialgselt, s.o 29.06.2007.a oli ka K.Kodu ise nõus kiirmenetluse otsusesse kantud väärtegude toimepanemise ajaga – 29.06.2007.a kella 20.50 ajal, siis pole ka kohtul käesoleval ajal põhjust kahelda kiirmenetluse otsusesse märgitud väärtegude toimumise aja tegelikkusele vastavuses. Lisaks kinnitasid ka politseiametnikest tunnistajad A.V ja A.V kiirmenetluse otsusesse kantud väärtegude toimepanemise aja tegelikkusele vastavust ning nimetatud tunnistajate ütlustega on kummutavad ka K.Kodu alles kohtulikul uurimisel esmakordselt esitatud väited selle kohta, et politsei peatas tema juhitud sõiduauto 29.06.2007.a Tartus, Veski tänaval, maja 2b ees kinni kiirmenetluse otsusesse märgitud ajast, s.o kella 20.50-st varem – kella 18 paiku, 18 19 vahel. Kuna tunnistajate ja K.Kodu avaldatust nähtuvalt võis lahtise, s.o nõuetekohaselt kinnitamata turvavööga mootorsõiduki juhtimine ning juhtimisõigust tõendava dokumendi politseile esitamata jätmine olla tingitud unustamisest, siis pani K.Kodu need väärteod toime ettevaatamatusest. KarS § 15 lõikes 3 sätestatu kohaselt on väärteona karistatav ka ettevaatamatu tegu. Tunnistajate A.V ja A.V ning menetlusaluse isiku K.Kodu enda ütlustest nähtuvalt ei ole kohtul põhjust arvata, et politseiametnikest tunnistajatel oleks K.Kodu vastu isiklikku vihavaenu. Asjaolu, et K.Kodu on 29.06.2007.a järgselt enda esialgset seisukohta enda süüdi tunnistamise kohta muutnud, ei anna kohtule põhjendatud ja seaduslikku alust tunnistajate ütluste tõele vastavuses kahtlemiseks ja nende tunnistajate ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla seadmiseks. Ka K.Kodule karistuseks määratud rahatrahv - 5 trahviühikut on miinimumilähedane karistus. KarS § 47 lõikes 1 sätestatu kohaselt on väärteo eest väikseimaks võimalikuks karistuseks rahatrahv 3 trahviühikut. Asjaolu, et K.Kodule mõisteti kiirmenetluses karistuseks miinimumilähedane karistus, ei anna kohtule alust arvata, et tunnistajad kannaksid K.Kodu peale isiklikku vihavaenu. Mootorsõiduki lahtise ja kinnitamata turvavööga, s.o mootorsõiduki nõuetekohaselt kinnitamata turvavööga juhtimine on liikluseeskirja § 68 punktis 5 märgitud nõude täitmata jätmine. Liikluseeskirja § 68 punktis 5 sätestatu kohaselt on juht kohustatud sõidukis, milles on turvavööd, olema turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. Mootorsõiduki juhi poolt mootorsõiduki juhtimine, kui politseiametnikule esitamiseks ei ole kaasas juhtimisõigust tõendavat dokumenti, on liikluseeskirja § 70 punktis 1 märgitud nõude täitmata jätmine. Liikluseeskirja § 70 punktis 1 sätestatu kohaselt 11 peab mootorsõiduki juhil olema kaasas ning ta peab esitama politseiametniku nõudel seadustest tulenevalt juhtimisõigust tõendava dokumendi. Mõlemad Kalev Kodu poolt toime pandud liikluseeskirja nõuete (§ 70 p 1 ja § 68 p 5) rikkumised on kvalifitseeritavad liiklusseaduse § 74-35 lg 1 järgi mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete muu rikkumisena (kuna liiklusohtu nende rikkumistega ei kaasnenud). ___________________ Kiirmenetluse otsuses on Kalev Kodule ette heidetud veel liikluseeskirja § 70 punktide 3 (mootorsõiduki juhil peab olema esitamiseks kaasas sõiduki registreerimistunnistus) ja 4 (mootorsõiduki juhil peavad olema esitamiseks kaasas muud dokumendid, kui seda nõuavad seadused) rikkumist, kuid väärtegude kirjelduses nendele liikluseeskirja punktidele vastavaid asjaolusid (süüdistust) esitatud ei ole. Kuna kiirmenetluse otsuses väärtegude kirjeldustes liikluseeskirja § 70 punktidele 3 ja 4 vastavate nõuete rikkumist kajastatud ei ole ja kohtul endal puudub süüdistuse ehk etteheidetavate väärtegude uute kirjeldustega-asjaoludega sisustamise õigus, siis väärteomenetluse seadustiku § 134 lg 3 ja § 132 p 2 alusel on põhjendatud tühistada kohtuvälise menetleja 29.06.2007.a kiirmenetluse otsus osaliselt - otsus tühistada osas, mis käsitleb Kalev Kodu poolt liikluseeskirja § 70 p 3,4 nõuete rikkumist. Lisaks kuulub menetlus selles osas lõpetamisele
lg 1 p 1 ja
____________________ Liiklusseaduse § 74-35 lõikes 1 sätestatu kohaselt on mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete muu rikkumise eest karistuseks rahatrahv kuni 50 trahviühikut. K.Kodu pani ettevaatamatusest toime liikluseeskirja § 70 p 1 ja § 68 p 5 järgi kvalifitseeritavad liiklusnõuete rikkumised. Neist rikkumistest nõuetekohaselt kinnitamata turvavööga mootorsõiduki juhtimisest võib liiklusõnnetuse korral lähtuda oht mitte ainult kinnitamata turvavööga mootorsõidukit juhtinud juhile, vaid ka teistele liikluses osalejatele. Kui kiirmenetluse otsuse koostamise ajal oli täheldatav kiirmenetluse otsusest nähtuvalt K.Kodu karistust kergendava asjaoluna (KarS § 57 lg 2 mõttes) süü tunnistamine, mis on kiirmenetluse otsuses märgitud karistust kergendava asjaolu lahtrisse märkega „tunnistab süüd“, siis käesolevaks ajaks seda karistust kergendavat asjaolu enam ei esine, kuna kohtuistungitel K.Kodu ennast enam süüdi ei tunnistanud. Käesolevaks ajaks ei esine K.Kodu käitumises karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Eeltoodu alusel ning arvestades asjaolusid, et K.Kodu on töövõimetuspensionär, kelle sissetulek ei ole suur (lk 5 – 987.- krooni) ja keda on väärtegude – põhiliselt just liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest paljukordselt karistatud (lk 15-16) ja kelle väärteokorras karistatus ei ole karistusregistriseaduse § 25 lg 1 p 1 ja § 26 lg 5 mõttes kustunud, on kohtu hinnangul põhjendatud ja piisav õiguskorra kaitsmise huvides ja selleks, et panna K.Kodut edasiselt hoiduma liiklusalaste väärtegude toimepanemisest, karistada toimepandud liiklusnõuete rikkumise eest rahatrahviga 5 trahviühikut. Kuna K.Kodu poolt toimepandu kvalifitseerub liiklusseaduse § 74-35 lg 1 järgi, siis on kohtuväline menetleja Kalev Kodut (KarS § 63 lg 3 mõttes) põhjendatult karistanud mõlema (liiklusseaduse § 74-35 lg 1 järgi kvalifitseeritava) väärteo toimepanemise eest, s.o väärtegude kogumi eest liiklusseaduse § 74-35 lg 1 järgi ühe karistusega. KarS § 66 alusel, kuna Kalev Kodu on töövõimetuspensionär (lk 4) ja tema sissetulek ei ole suur (lk 5 – 987.- krooni), võimaldada Kalev Kodul karistuseks mõistetud 12 rahatrahv 300.- krooni tasuda kolmes võrdses osas – kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates tasuda igakuiselt 100.- krooni kuni rahatrahvi täieliku tasumiseni. Kuna K.Kodu pani toime 2 liiklusnõuete rikkumist - liikluseeskirja § 70 p 1 ja § 68 p 5 järgi kvalifitseeritavad liiklusnõuete rikkumised ja neist rikkumistest nõuetekohaselt kinnitamata turvavööga mootorsõiduki juhtimisest võib liiklusõnnetuse korral lähtuda oht mitte ainult kinnitamata turvavööga mootorsõidukit juhtinud juhile, vaid ka teistele liikluses osalejatele, siis ei ole kohtu hinnangul põhjendatud kohaldada K.Kodu suhtes hoiatamismenetlust. Esiteks välistab hoiatamismenetluse K.Kodu suhtes kohaldamise just asjaolu, et K.Kodu poolt toimepandud liiklusnõuete rikkumisi oli rohkem kui üks. Liiklusnõuete rikkumisi, mis on käsitletavad väärtegude kogumina, ei ole põhjendatud hinnata vähetähtsaks. Ja teiseks ei saa neist liiklusnõuete rikkumistest eraldivõetuna kindlasti just turvavööta mootorsõiduki juhtimist lugeda vähetähtsaks väärteoks. Neil asjaoludel, arvestades, et K.Kodu on ka isik, kellel on liiklusalaste väärtegude eest kustumata karistatus, pole kohtu hinnangul põhjendatud piirduda K.Kodu suhtes hoiatamismenetlusega, kuna K.Kodu on väärteokorras karistatuse õiendist nähtuvalt isik, kelle käitumisest on senini olnud täheldatav hulgaliselt liiklusnõuete rikkumisi. Õiguskorra kaitsmise huvides pole õige piirduda eelmärgitud asjaoludel kogumis K.Kodu suhtes hoiatamismenetlusega (
) ja tema taotletud suulise hoiatamisega (
Neil asjaoludel jätab kohus K.Kodu kaebuses esitatud taotluse, muuta trahv suuliseks hoiatuseks, rahuldamata. Lisaks peab kohus vajalikuks märkida, et K.Kodu kaebuses märgitud põhjendused, miks ta peab vajalikuks muuta trahvi suuliseks hoiatuseks – invaliidsus ja maksevõimetus - ei ole nendeks õiguslikeks asjaoludeks, millised oleksid seadusest tulenevalt aluseks hoiatamismenetluse, sealhulgas ka suulise hoiatuse kohaldamiseks.
lg 1 mõttes on põhjendatud ja kohtuväline menetleja võib jätta isiku karistamata ja kohaldada hoiatamismenetlust vähetähtsa väärteo puhul.
lõikes 2 sätestatu kohaselt võib kohtuväline menetleja jätta hoiatustrahvi määramata ja piirduda menetlusaluse isiku suulise hoiatamisega, kui ta leiab, et menetlusaluse isiku hoiatamine teda trahvimata on piisav. Viimatinimetatud seadusesätetest nähtuvalt võib kohtuväline menetleja piirduda hoiatamismenetlusega, kuid kohustust tal selleks ei ole. Kuid nagu eelnevalt juba välja toodud, kuna K.Kodu pani toime 2 liiklusnõuete rikkumist ning neist kindlasti vähemalt 1 ei olnud vähetähtis ja K.Kodul on palju kustumata liiklusnõuete rikkumisega seonduvaid väärteokaristusi, siis jättis kohtuväline menetleja kohtu hinnangul K.Kodu suhtes põhjendatult hoiatamismenetluse kohaldamata, kuna selline meede ei oleks K.Kodu suhtes teda trahvimata piisav, saavutamaks karistuse mõistmise eesmärke – panna K.Kodut edasiselt hoiduma liiklusnõuete rikkumisega seonduvate väärtegude toimepanemisest, ja kaitsmaks õiguskorra huve. Kuna hoiatamismenetluse kohaldamise taotlusega taotles K.Kodu sisuliselt ka kohtuvälise menetleja tehtud kiirmenetluse otsuse tühistamist ja kohus kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsuse osaliselt ka tühistas (kuigi teistel põhjustel), siis käsitleb kohus seda asjaolu – kiirmenetluse otsuse osalist tühistamist - K.Kodu esitatud kaebuse osalise rahuldamisena. Heli Sillaots kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.