4-07-6081 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
- jaanuar 2008.a Pärnu Väärteoasja number 4-07-6081 Kohtunik Igor Pütsep Kohtuistungi sekretär Kadi Neeme Väärteoasi Eerik Kurs`i kaebus väärteoasjas Keskkonnainspektsiooni Pärnumaa osakonna keskkonnakaitse juhtivinspektor Enn Keeman`i poolt 11.10.2007.a tehtud kiirmenetluse otsusele nr 09036707 Kalapüügiseaduse § 231 lg 1 järgi Istungil osalenud isikud: kaebuse esitajana Eerik Kurs (ik 35903224210) vandeadvokaadi vanemabi Helen Hääl kaebuse esitaja kaitsjana kohtuvälise menetleja ametnikuna Keskkonnainspektsiooni Pärnumaa osakonna keskkonnakaitse juhtivinspektor Enn Keeman RESOLUTSIOON Juhindudes Kalapüügiseaduse § 231 lg 1 ning Väärteomenetluse seadustiku § 132-135 kohus otsustas Jätta Eerik Kurs`i kaebus rahuldamata ja Keskkonnainspektsiooni Pärnumaa osakonna keskkonnakaitse juhtivinspektor Enn Keeman`i poolt 11.10.2007.a tehtud kiirmenetluse otsus nr 09036707 muutmata. Rahatrahv tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034796011 SEB Eesti Ühispank (viitenumber
- Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 15 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega. Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 10.01.2008.a. Kohtuotsuse lõpposa on tutvumiseks kättesaadav: 11.01.2008.a. Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates 21.01.2008.a. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi. Asjaolud ja menetluse käik 11.10.2007.a on koostatud Keskkonnainspektsiooni Pärnumaa osakonna keskkonnakaitse 4-07-6081 juhtivinspektor E. Keeman`i poolt kiirmenetluse otsus nr 09036707 selle kohta, et 05.10.2007.a ajavahemikus kella 12.00 kuni kella 13.00 teostas E. Kurs eriotstarbelise kalapüügiloa nr XXXX alusel Reiu jõel Silla küla piirkonnas Paikuse vallas silmutorpadega seirepüüki, jättes enne püügile asumist sellekohase info Keskkonnainspektsioonile edastamata, millega rikkus Kalapüügiseaduse (edaspidi KPS) § 14 lg 4 alusel kehtestatud Keskkonnaministri 01.04.2004.a määruse nr 11 § 1 alusel välja antud eriotstarbelise kalapüügiloa nr XXXX kehtestatud nõuet, mille kohaselt on eripüügiloa kasutajal enne püügile asumist kohustus informeerida sellest Keskkonnainspektsiooni, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav KPS § 231 lg 1 järgi. Asjas koostatud kiirmenetluse otsusega on E. Keeman`ile määratud eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest karistuseks rahatrahv 25 trahviühiku ulatuses, so 1500 krooni. Kaebuse sisu 26.10.2007.a esitas E. Kurs`i kaitsja H. Hääl Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas E. Kurs`i suhtes koostatud otsuse tühistamiseks ning väärteomenetluse lõpetamiseks alljärgnevatel põhjustel. Kaebaja on seisukohal, et kõnealuse otsuse tegemisel on kohtuväline menetleja kohaldanud ebaõigelt KPS § 231 lg 1, mis viis Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 29 lg 1 p 1 põhjendamatu kohaldamata jätmiseni. E. Kurs korraldas 05.10.2007.a rutiinset ning Mereinstituudi põhikirjalist seirepüüki selliselt, et kell 8.00 asus seirepüügile Pärnu lahele ning pärast lõunat Reiu jõele. Menetlusaluse isiku seletuste põhjal luges kohtuväline menetleja iseenesest tuvastatuks, et viimati nimetatud kuupäeva hommikul teavitas E. Kurs, kooskõlas kehtiva korraga, püügile asumist terveks päevaks. Samas asus menetleja seisukohale, et silmu püüdmisest Reiu jõel tuli eraldi teavitada, kuivõrd eelmisest püünisest sinna minekuks kasutatakse autot. Menetleja nõustus hüpoteetilise näite varal, et kui isik läheb püügile Pärnu lahele ja siirdub edasi nt püügile Liivi lahele, ei ole vajalik eraldi teavitamine. Samas on aga kohtuvälise menetleja arvates teavitamine nõutav, kui minnakse püüdma Reiu jõele, kuna sinna minekuks vahetatakse sõiduriista. Kaebaja leiab, et menetleja ei ole arvestanud, et kalapüügiloas nr XXXX nõutakse teavitamist enne igakordsele kalapüügile asumist, mis on KPS § 3 lg 1 kirjeldatud kestva tegevusena. Kaebaja on seisukohal, et kalapüügiloas nr XXXX pole teavitamine seostatud püünise asukoha vahetuse ega selle jõudmiseni kasutatava sõiduriista liigi või arvuga. Kaebaja juhib tähelepanu, et muudes piirkondades sisustatakse Keskkonnainspektsiooni ametnike halduspraktikas teavitamiskohustust selliselt, et piisab püügi alg- ja lõppkuupäeva äramärkimisest ning ühe konkreetse kuupäeva raames asukoha muutmiseks pole eraldi igakordset teavitamist nõutud. Seega leiab kaebaja, et arvestades õigusselguse põhimõtte ja haldustegevuse ühekülgse nõudega, polnud eelpoolnimetatud praktika tähelepanuta jätmine kalapüügiloa tingimuste sisustamisel kohtuvälise menetleja poolt põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on menetleja poolt kalapüügiloa nr 4/2007 teavitamiskohustusele omistatud tähendus ebaõige. E. Kurs teavitas püügile asumisest vastavalt kehtestatud korrale, mistõttu ei ole antud juhul täidetud KPS § 231 lg 1 sätestatud koosseis. Arvestades eelnevat ning juhindudes VTMS § 29 lg 1 p 1 palub kaebuse esitaja tühistada kohtuvälise menetleja 11.10.2007.a kiirmenetluse otsus nr 09036707 ning lõpetada asjas väärteomenetlus. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Keskkonnainspektsiooni osakonnajuhataja Teet Sepp oma 05.11.2007.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja E. Kurs`i kaebus rahuldamata. Keskkonnainspektsioon ei nõustu E. Kurs`i taotlusega kiirmenetlus otsuse tühistamiseks ja väärteomenetluse lõpetamiseks järgmistel asjaoludel. Eriotstarbelist kalapüüki reguleerib kalapüügiseaduse KPS §
- Määruse §-is 1 on sätestatud, et eripüügiluba annab õiguse eriotstarbeliseks kalapüügiks kalapüügiseaduses ning eripüügiloal määratud tingimustel ja vahenditega. TÜ Eesti Mereinstituut omab eripüügiluba nr 4XXXX, mille püügitingimuste lahtris on kohustatud püüdjal teatada paadi number ja tunnused Keskkonnainspektsioonile iga kord enne püügile minekut. Muude tingimuste lahtris on sätestatud, kuidas seda teha. Nimelt enne igakordset püügile asumist tuleb informeerida sellest Keskkonnainspektsiooni valvetelefonil 1313 ja Pärnumaa Keskkonnateenistust telefonil 447
- 05.10.2007.a (teade 17524) kell 08.16 teavitab E. Kurs, et suundub eripüügiloa nr XXXX alusel paadiga XXXXXXX Pärnu lahele katsepüügile. Ei ole tuvastatud aga, millal püük Pärnu lahel lõpetati. Samal 2
(4)4-07-6081 päeval kella 12.00 ajal märkasid inspektorid Reiu jõel Silla külas Paikuse vallas paati r/n XXX XXX ning seal silmutorpasid nõudmas meest. Pärast püüdja naasmist jõelt, peeti kinni tema auto ja tuvastati püüdjana E. Kurs. E. Kurs ei olnud teavitanud Keskkonnainspektsiooni teises kohas, teise ujuvvahendiga uuesti püügile asumisest. Menetleja on seisukohal, et merel toimunud püüki ei saa käsitleda püügijätkuna Reiu jõel, kuna tegemist on erinevate kohtade, erinevate püügivahendite ja erinevate veekogudega. Eripüügiluba nr XXXX annab õiguse teostada püüki Liivi lahel, Pärnu jõel Sindi paisuni koos sissevooludega, Paadrema jõel ja Häädemeeste jõel. Teavitades püügile minekust näiteks Liivi lahele ei ole vajalik täpsustada, kas püük toimub Pärnu lahes, Kihnu saare või Varbla vallaga piirnevas mereosas. Teavitamine püügist Pärnu lahel ei tähenda samaaegselt, et on teavitatud ka püügist teistes loal märgitud veekogudes. Teavitamise kohustusest teadlikus ja seda, et tema seda 05.10.2007.a ei teinud, on leidnud tõendamist E. Kurs`i enda ütlustega väärteomenetluses. Süü tunnistamine võimaldas rakendada E. Kurs`i suhtes kiirmenetlust, millega E. Kurs ka nõustus. Samuti on E. Kurs oma kalapüügipraktikas teavitanud Keskkonnainspektsiooni erinevatele veekogudele püügile asudes nii enne kui ka pärast 05.10 2007.a. Ka käesoleval aastal silmupüügile asumisest 28.09.2007.a Reiu jõele 03.10.2007.a ja hiljem. Asjaolu, miks E. Kurs ei teavitanud Keskkonnainspektsiooni 05.10.2007.a võib olla seotud sellega, et eripüügiloa nr XXXX muude tingimuste kohaselt tuleb silmud peale analüüsimist vette tagasi lasta. Inspektorid avastasid E. Kurs`i autost 20-25 kg silmusid. Sellise koguse äraviimine püügikohast analüüsimise eesmärgil on põhjendamatu. E. Kurs`i on Keskkonnainspektsioon karistanud väärteomenetluse korras samalaadse väärteo sooritamise eest 25.04.2007.a ja eripüügiloa väljaandja Keskkonnaministeerium on algatanud eripüügiloa kehtetuks tunnistamise menetluse. Menetleja on seisukohal, et kaebaja väide, et käesolevas juhtumis on halduspraktikas erinevalt käsitletud teavitamiskohustust on väär, sest piisab tõepoolest püügi algusest teavitamisest (ei ole vajalik teatada püügi lõpetamisest), kui see toimub samal veekogul. Väljastatud eripüügilubadel on märgitud erinevad veekogud, nii näiteks Eesti Maaülikoolile väljastatud eripüügiloale nr XXXXX on püügikohana märgitud „kõik Eesti veekogud" ja mõeldamatu oleks teatada püügile asumisest näiteks Pärnu jõele ja samal kuupäeval ilma Keskkonnainspektsiooni teavitamata teostada püüki ka Narva jõel. Samuti on põhjendamatu tuua paralleele sellega, nagu oleks tegemist jälitustegevusega ja pideva aruandlusega oma liikumismarsruutidest. Eripüügiload väljastatakse teistel eesmärkidel erinevalt kutselise kaluri kalapüügiloast. Eripüügiloaga lubatakse teostada püüki ka keelualadel, keeluaegadel ja ka keelatud vahenditega ning sellest on tingitud ka Keskkonnainspektsiooni kui järelevalveorganile teavitamise vajadus. Seega, asudes püügile teise haldusüksuse territooriumil olevas teises veekogus, teiste püügivahendite- ja viisidega on vaieldamatult tegemist uuesti püügile asumisega, olenemata sellest, kas see toimub samal või teisel kuupäeval ning sellega kaasneb ka vastavalt eripüügiloa tingimustele teavitamise kohustus. Kuna E. Kurs seda ei teinud, siis on täidetud KPS § 231 lg 1 sätestatud koosseis. Juhindudes eeltoodust palub kohtuväline menetleja jätta väärteoasjas nr 09036707 tehtud otsus muutmata ja E. Kurs`i kaebus rahuldamata. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil kaebuse esitaja ja tema kaitsja jäid esitatud kaebuse ja seisukoha juurde ning taotlesid kohtult E. Kurs`i suhtes koosatud väärteootsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohtuistungil kohtuväline menetleja leidis, et kaebaja süü antud väärteo toimepanemises on tõendatud, väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik ning palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Pärnu Maakohtu seisukoht VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. 3
(4)4-07-6081 Kohus, vaadanud läbi kaebuse, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära menetlusosaliste seletused, leidis, et E. Kurs`i kaebus ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele. KPS § 14 reguleerib eriotstarbelist kalapüüki. Keskkonnaminister on KPS § 14 lg 4 ja Keskkonnatasude seaduse § 11 lg 2 p 2 alusel kehtestanud määruse nr 11 ( RTL 2004, 40,661) kus § -is 1 on sätestatud, et eripüügiluba annab õiguse eriotstarbeliseks kalapüügiks Kalapüügiseaduses ning eripüügil määratud tingimustel ja vahenditega. On tuvastatud, et TÜ Eesti Mereinstituut omab eripüügiluba nr XXXX, mille püügitingimuste lahtris on kohustatud püüdja (antud juhul E. Kurs) teatama paadi numbri ja tunnused Keskkonnainspektsioonile iga kord enne püügile minekut. Muude tingimuste lahtris on fikseeritud kuidas seda teha. Nimelt enne igakordset püügile asumist tuleb informeerida sellest Keskkonnainspektsiooni valvetelefonil 1313 ja Pärnumaa Keskkonnateenistust telefonil 44 77382 Kohtuliku uurimise käigus on kindlaks tehtud, et kaebuse esitaja 05.10.2007.a teavitas (teade nr 17524) Keskkonnainspektsiooni kell 08.16 ajal, et suundub eripüügiloa nr 4/2007 alusel paadiga XXX XXX Pärnu lahele katsepüügile. Kohtuistungil andis E. Kurs ütlusi selle kohta, et pärast Pärnu lahelt naasmist pani paadi XXX XXX ära sadamasse ja läks uuesti teise paadiga XXX XXX Reiu jõele silmutorpasid nõudma. Kaebuse esitaja kinnitas, et rohkem Keskkonnainspektsiooni ei teavitanud kuna arvas, et see on üks püük ja uuesti informeerida pole vaja. Kohus leidis, et E. Kurs on rikkunud eripüügiloa XXXX toodud nõudeid sellega, et ei informeerinud, et asub uuesti püügile. Kohus nõustub kaebuse esitaja kaitsja seisukohaga, selles osas et kalapüügiloas XXXX polnud teavitamine seostatud püünise asukoha vahetuse ega selle jõudmiseni kasutatava sõiduriista liigi või arvuga, samuti selles sisalduva teavitamiskohustuse seostamise täiendavate, loas märkimata jäetud asjaolude ja tingimustega. Kuid samas juhib kohus tähelepanu sellele, et eripüügiloa nr XXXX a muude tingimuste lahtris on (expressis verbis) sõnaselgelt öeldud, et enne igakordset püügile asumist tuleb informeerida sellest Keskkonnainspektsiooni telefoni teel. On vastuvaidlematult leidnud tõendamist asjaolu, et E. Kurs sõitis 05.10.2007.a eripüügiloa alusel Pärnu lahele katsepüügile ja samuti on tuvastatud, et kaebuse esitaja naases Pärnu lahelt paadiga XXX XXX sadamasse kuhu paigutas paadi. Kohus leiab, et nimetatud tegevusega lõppes E. Kurs`i poolt seirepüük Pärnu lahes. On tuvastatud, et kaebuse esitaja asus uuesti teise ujuvvahendiga XXX XXX, samal päeval Reiu jõel Silla küla piirkonnas Paikuse vallas silmutorpadega seirepüüki korraldama, kus ta ka inspektorite poolt kinni peeti. Kaebuse esitaja väide selle kohta, et ta arvas, et tegemist on ühe püügiga ning pole vaja rohkem Keskkonnainspektsiooni teavitada on püüd kohut eksiteele viia. Kohus leiab, et Pärnu lahel toimunud püüki ei saa käsitleda püügijätkuna Reiu jõel ning teavitamine püügist Pärnu lahel ei tähenda samaaegselt, et on teavitatud ka püügist teistes loal märgitud veekogudes. Samas ka toimiku (lk15-19) väljatrükist nähtub, et kaebuse esitaja on regulaarselt teavitanud Keskkonnainspektsiooni erinevatele veekogudele püügile asudes nii enne kui ka pärast 05.10.2007.a Seega saab kohus teha järelduse, et kaebuse esitaja oli täielikult tuttav ja teadlik eripüügiloa nõuetest, mida ta 05.10.2007.a eiras. Eripüügiloaga lubatakse teostada püüki ka keelualadel, keeluaegadel ja ka keelatud vahenditega ning sellest on tingitud Keskkonnainspektsiooni kui järelvalveorganile teavitamise vajadus. Seega E. Kurs rikkus eripüügiloa nr XXXX muude tingimuste lahtris olevat nõuet sellega, et ei informeerinud Keskkonnainspektsiooni sellest, et asus uuesti püügile, millega täitis KPS § 231 lg 1 koosseisu. Igor Pütsep Kohtunik 4
(4)