) § 114 lg 1 p 2 kohaselt menetlusosalisel on õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt kaebus käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud üldmenetluses tehtud otsuse peale esitatakse maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.
lg 1 p 1 kohaselt kontrollib kohtunik asja kohtualluvust ning käesoleva seadustiku §-de 114 ja 115 nõuete täitmist eelmenetluses, s.t kohtuistungi korraldamise kohustust seadus ette ei näe.
lg 2 p 1 kohaselt kohtunik teeb kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast käesoleva seadustiku § 114 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Kohus asub seisukohale, et kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks alused puuduvad, mistõttu jääb kaebus läbi vaatamata.
MS § 172 lg 1 kohaselt mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg ennistatakse kohtu määrusega. Sama paragrahvi lg 2 p 2 alusel on mõjuvaks põhjuseks muu asjaolu, mida kohus peab mõjuvaks. Kohus peab mõjuvaks põhjuseks sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise, milledeks võiksid olla näiteks loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire, raske haigus või ajutine vaimutegevuse rike. Kaebuses toodud taotlust on põhjendatud sellega, et väärteo menetlemisel on rikutud kaebuse esitaja kaitseõigust, kuna talle ei võimaldatud kaitsjat, kuigi ta seda soovis ja seetõttu ei saanud ta vaidlustada temale määratud karistust väärteo eest, mida ta toime ei pannud. Samuti leiab kaebuse esitaja, et tema kaebetähtaeg lühenes selle võrra, et kohtuvälise menetleja otsus tehti protokollis fikseeritust 5 päeva varem, s.o 18.09.2007.a., mitte 24.09.2007.a.. Kaebuse esitajale 24.08.2007.a. koostatud väärteoprotokollist nähtub, et isik on tutvunud enda õiguste ja kohustustega, mille kohta on ta andnud allkirja. 3 Menetlusalune isik on soovinud kaitsja osalemist menetluses. Menetlusaluse isiku sellekohane avaldus ei tähenda seda, et kohtuväline menetleja oleks pidanud enda initsiatiivil menetlusalusele isikule kaitsjat võimaldama. Seda oleks pidanud siiski tegema menetlusalune isik ise ning selleks oli tal võimalus alates väärteorotokolli koostamisest, millisest alates oleks tal olnud võimalik esitada enda vastuväited menetlustoimingute , sh protokollis fikseeritu suhtes. Teine kaebaja väide, et temale tehtud otsus on koostatud varem, kui protokollis fikseeritud. Protokollist nähtub, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 24.09.2007.a. Otsus väärteoasjas on tehtud tõesti 18.09.2007.a., kuid otsusesse on märgitud, et kaebuse esitamise viimane tähtaeg on 09.10.2007. Seega on kohtuvälise menetleja otsuses kebuse esitamise tähtaja andmisel arvestatud kuupäevaga, milline oli kirjas protokollis kohtuvälise menetleja lahendi kättesaadavuse kohta, s.o 24.09.2007.a., millest alates oli kaebuse esitajal võimalik kohtuvälise menetleja lahend kätte saada ja millest algas kulgema ka 15 päevane kaebetähtaeg. Seega oleks kaebuse esitamise viimaseks tähtajaks olnud 09.10.2007.a. Kaebus on kohtusse esitatud 27.12.2007.a., s.o üle kahe kuu hiljem kui isikul selleks õigus oli. Eeltoodust tulenevalt, asub kohus seisukohale, et kuna kohtule ei ole esitatud andmeid ühegi objektiivse takistuse esinemise kohta, mis ei võimaldanud kaebust tähtaegselt esitada, jäetakse Uno Neeme taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata, kaebetähtaeg ennistamata ning sellest tulenevalt kaebus läbi vaatamata. Kohus lähtus eeltoodust ja juhindus
38 lg 1; 118 lg 2 p 1; 192; 193 ja KrMS § 172; 145 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ T.Kullerkupp Ärakiri õige Nooremreferent I.Opmann Kohtumäärus jõustus: 17.märts 2008.a. Nooremreferent I.Opmann
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.