4-07-2895\2

4-07-2895 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuaril 2008.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Väärteoasja nr 4-07- 2895 Kohtunik Külli Iisop Sekretär Anna Ivanova Kohtuistungi toimumise aeg 08.01.2008.a Väärteoasi Mart Väärtnõu kaebus Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna 06.06.2007.a otsusele väärteoasjas nr 2314, 07,
2. Kaebuse esitaja Mart Väärtnõu (isikukood 35109240212; elukoht: XXX ) Kaitsja advokaat Helen Hääl Kohtuvälise menetleja esindaja Põhja PP LJV esindaja Hannes Küünarpuu RESOLUTSIOON Jätta Mart Väärtnõu kaebus rahuldamata ja Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna 06.06.2007.a. otsus nr 2314, 07, 014750 muutmata. Edasikaebamise kord Menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.
3. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad. 2 06.06.2007.a otsusega väärteoasjas määras Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna juhtivspetsailist V. Vane M. Väärtnõu´le liiklusseaduse (LS) § 74´19 lg 1 alusel rahatrahvi 225 trahviühiku ulatuses s.o. 13 500 krooni ning lisakaristusena võeti ära juhtimisõigus 6 kuuks. Otsuse kohaselt juhtis M. Väärtnõu 12.05.2007.a. kella 19.55 ajal Kuusalu vallas, Kiiu –Soodla tee
4. km mootorsõidukit VW Polo registreerimismärgiga 423 VWA, olles alkoholijoobes. Esitatud kaebuses leiab M. Väärtnõu ning tema kaitsja, et juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks, arvestades väärteoasja asjaolusid ning menetlusaluse isiku suhtes kergendavaid asjalolusid (puhtsüdamlik ülestunnistus, kahetsus), on ülekohtune ja seetõttu palutakse kohtul vähendada lisakaristust ning lükata lisakaristuse kandmine edasi 6 kuu võrra. M. Väärtnõu teenib elatist endale ja oma perele autojuhina, töölpeing on sõlmitud OÜ-s Tammiku Kilpmaja. Lisakaristust palutakse vähendada kolmele kuule. Kohtuistungil taotlesid nii menetlusalune isik kui tema kaitsja mõistetud lisakaristuse tühistamist ning leidsid, et põhikaristus, s.o. mõistetud rahatarhv, mis on enne kohtuistungit täies ulatuses tasutud, on piisavaks karistuseks toimepandud väärteo eest ning on teo toimepanijale juba vajalikku mõju avaldanud. Joobes juhtimine oli esmakordne ja tegemist ei ole süstemaatilise liikluseeskirja rikkujaga. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et otsuse muutmiseks või tühistamiseks alust ei ole, otsus on seaduslik ja põhjendatud. Isiku süü suurust näitab teo ohtlikkus. Oli õnn, et purjus juht, kes alkoholi oli tarvitanud vahetult enne rooli istumist, sõitis vaid teelt välja vastu puud, mitte aga vastassuuna vööndisse, kus tagajärjed võinuks olla palju ohtlikumad. Karistuse kandmine ei pea olema süüdlasele mugav või soodne, vaid peab teda eelkõige mõjutama mitte toime panema uusi süütegusid.
5. Kohtu seisukoht ja põhjendused. 2.
6. Kohus, arutanud väärteoasja täies ulatuses leiab, et esitatud kaebus ei kuulu rahuldamisele. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §123 kohaselt juhindub kohus sätetest, mis reguleerivad väärteoasja arutamist kohtus. VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteo kirjelduse kohaselt (tl. 1): „ Juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes“. M. Väärtnõu ütluste kohaselt (tl. 2) tarvitas ta peale tööd ühe pudeli (1 liiter) õlut „Karu“ ja peale seda hakkas koju sõitma ning sõitis vastu puud. Juhtunut kahetseb. Alkoholijoobe tuvastamise protokollist (tl 3) nähtub, et 12.05.2007.a. kella 20.40 ajal on M. Väärtnõul tuvastatud indikaatorvahendiga alkoholijoove 1,19 mg/l kohta väljahingatavas õhus; tema suust oli tunda alkoholi lõhna, kõne oli segane, tasakaal häiritud ja kõnnak kergelt taaruv. Joobe tuvastamise tulemusega on ta nõustunud, joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ning vereproovis alkoholisisalduse määramisest on ta loobunud. Sõiduki juhtimise kõrvaldamise otsusest (tl. 4) nähtub, et M.Väärtnõu on 12.mail 2007.a. kella 19.55 ajal juhtimiselt kõrvaldatud LS § 20-1 lg 2 p 2 alusel. Samas jätab kohus tähelepanuta väärteoasja materjalide juures olevad fototabelid (tl. 5-7) kuna asja materjalides ei ole menetlustoimingu protokolli. Seega ei ole kohtul võimalik kontrollida, kelle poolt ja millise menetlustoimingu käigus need fotod on tehtud. Fototabelid 3 on allkirjastamata. M. Väärtnõu´le ei ole koostatud väärteoprotokolli liiklusõnnetuse põhjustamises, vaid ainult joobes juhtimise eest. Fototabelid ei ole asjakohased tõendid. Kohus leiab, et M. Väärtnõu poolt mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud LS § 74´19 lg 1 järgi. Tema tegu on õigusvastane ja puuduvad süüd välistavad asjaolud. KarS § 36 kohaselt ei välista tahtlikult põhjustatud joobeseisund süüd. 2.2 Karistusseadustiku (KarS ) § 56 lg 1 alusel on isiku karistamise aluseks süü. Samuti tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning lähtuda tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvidest. Kohus leiab, et Põhja Politseiprefektuuri otsus on seaduslik ja põhjendatud nii rahatrahvi suuruse osas kui ka lisakaristuse osas. Kuigi M. Väärtnõu on oma kaebuse kohaselt olnud teadlik, et autojuhtimine on tema tööks, on ta oma töövahendit kasutanud joobes olekus. Juhtides autot joobeseisnudis oli M. Väärtnõu ohtlik nii endale kui ka kõigile kaasliiklejatele. Tegemist ei olnud joobe jääknähtudega või kerge joobega ning alkoholijoove 1, 19 mg/l iseloomustab M. Väärtnõu süü suurust, millele peab järgnema ka rangem karistus. Kaebuses väljendatud seisukohti lisakaristuse vähendamise osas ei saa pidada põhjendatuks. On loomulik, et oma auto vastu puud puruks sõitnud joobes juht kahetseb oma käitumist, kuid see ei saa olla aluseks lisakaristuse kohaldamata jätmisel. Lisakaristust ei ole määratud sanktsiooni ülemmääras, vaid keskmises määras ja karistusel peab olema isikule vajalikku mõju avaldav toime. M. Väärtnõu isikulikud huvid ja soovid kaalub antud juhul üles üldine liiklusturvalisus. Mõistetud lisakaristust ja selle pikkust ei saa lugeda ülekohtuseks. Purjus rooli istuv isik peab teadma, et ta jäetakse lühemaks või pikemaks ajaks karistusena ilma juhtimisõigusest. Lisakaristuse mõistmine antud juhul on vajalik ka õiguskorra kaitsmise huvides. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes VTMS §-dest 132 p 1 jätab kohus Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna 06.06.2007.a. otsuse väärteoasjas nr 2314,07,014750 muutmata ja esitatud kaebuse rahuldamata. Kohtunik