1-08-1503\1

(07231703198)Kohtunik Külli Iisop Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Kriminaalasi Tanel Kermase käskmenetluses Süüdistatav T a n e l KERMAS - isikukood 38610270221; Eesti kodanik; keskharidus; elukoht: XXX; varem kriminaalkorras karistamata; väärtegude eest karistatud rahatrahvidega, trahvid tasutud; tõkend – elukohast lahkumise keeld süüdistuses KarS § 121 järgi RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada T a n e l KERMAS KarS § 121 järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 45 päevamäära, mis lähtudes päevamäärast 90 krooni on 4 050 (neli tuhat viiskümmend) krooni. (Rahandusministeeriumi arveldusarve nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arve nr 221023778606 Hansapangas; viitenumber mõlema arve korral on 4100064939 ning tasumisel ära näidata ka kriminaalasja nr. „1-08-1503“). KarS § 66 lg 1 alusel määrata, et rahalist karistust on võimalik tasuda ositi, s.o 5 (viie) kuu jooksul võrdsetes osades (810 krooni kuus) pärast kohtuotsuse jõustumist.
2. Välja mõista T. Kermase’lt menetluskulud riigieelarve tuludesse, s.o sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ning määratud kaitsjale makstav tasu 420 (nelisada kakskümmend) krooni. 2 Menetluskulud kaitsjatasu osas (420 krooni) tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest ning sundraha 9 kuu jooksul võrdsetes osades otsuse jõustumisest (725 krooni kuus) Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber mõlema arve korral on
3. Kui rahalised nõuded ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Antud otsuse peale ei saa edasi kaevata, küll aga on süüdistataval õigus taotleda Harju Maakohtult kriminaalasja arutamist üldkorras 10 päeva jooksul alates käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest. Kohtuotsus jõustub, kui taotlust ei esitata. Taotluse esitamise korral tagastab kohus kriminaaltoimiku prokuratuurile menetluse jätkamiseks üldkorras. Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon. T. Kermast süüdistatakse selles, et ta 25.11.2007.a. kella 23 ajal XXX korteris lõi A K’ile rusikaga 4-5 korda pea piirkonda ja tiris teda juustest, tekitades sellega kannatanule füüsilist valu ning elule mitteohtlikke tervisekahjustusi: pealaenahale pindmised vigastused, nahaaluse hematoomi ning peaaju vapustuse. Oma tegevusega pani T. Kermas toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. teise inimese kehalise väärkohtlemise. Kohtu järeldused. Õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine KarS § 121 järgi ning T. Kermase süü selle kuriteo toimepanemises on tõendatud toimikus olevate kirjalike tõenditega: kannatanu A. K ütlustega (tl. 2-3; 5-6), arsti A. Asseri teatisega, kus on märgitud kannatanu diagnoos (tl.4); kahtlustatava T. Kermase enda ütlustega, kus ta oma süüd tunnistab ja toimepandut kahetseb (tl.7-10). Käskmenetlust on võimalik kohaldada vaid siis, kui teise astme kuriteos peab prokurör võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, mitte aga vangistust. Rahalist karistust KarS § 44 lg 1 alusel võib mõista kuriteo eest 30 kuni 500 päevamäära. T. Kermas on toime pannud teise astme kuriteo ning tõendamiseseme asjaolud on selged. Prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, mitte aga vangistust ning käskmenetluse kohaldamine on seetõttu võimalik. Käskmenetluse korras on kohtul õigus teha otsus kirjalike materjalide alusel, kohtuistungit pidamata. Kohus, arvestades T. Kermase karistust kergendava asjaoluna süü puhtsüdamlikku kahetsust, asjaolu, et varem on ta kriminaalkorras karistamata ning talle väärtegude eest mõistetud rahatrahvid on tasutud, nõustub prokuröri taotletud karistuse määraga, s.o. KarS § 121 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 45 päevamäära ulatuses, mis lähtudes tema keskmisest päevasissetulekust 90 krooni, on 4 050 krooni. Kohus leiab, et süüdistatavale rahalist karistust (mitte aga vangistust) mõistes on võimalik mõjutada teda edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning samuti vastab see õiguskorra kaitsmise huvidele. 3 KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. antud asjas määratud kaitsjale makstav tasu (420 kr) ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha 1,5 palga alammäära ehk 6 525 krooni. Kuna T. Kermas on kohtule telefoni teel teatanud oma töökoha vahetusest (uus töökoht CocaColas) ning taotlenud rahatrahvi ja menetluskulude tasumist osade kaupa, peab kohus seda taotlust põhjendatuks, sest tema ülalpidamisel on alaealine laps. Õigusnorm, millest kohus juhindub käskmenetluses otsuse tegemisel, on KrMS §
4. Kohtunik