1-07-13621\1

1-07-13621 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalikul kohtuistungil süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-13621 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Katrin Kabel Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Erko Kalmuse tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Erko Kalmus Vanglas) (isikukood: 38303205258; viibib Murru RESOLUTSIOON Jätta Erko Kalmus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 30.10.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Erko Kalmuse tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. E. Kalmus tunnistati süüdi Lääne-Viru Maakohtu 24.10.2005.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja 2 hulka eelvangistuses viibitud aeg 20 päeva vangistust. Karistust jääb kanda 1 aasta 3 kuud ja 10 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja määrati katseajaks 2 aastat. Viru Maakohtu 16.03.2007.a määrusega pöörati täitmisele Erko Kalmusele Lääne-Viru Maakohtu 24.10.2005.a kohtuotsusega mõistetud karistuse 1 aasta ja 4 kuud vangistust ärakandmata osa 1 aasta 3 kuud ja 10 päeva vangistust. Lugeda karistusaja hulka vahi all viibitud aeg 7 päeva, lõplikuks täitmisele pööratavaks karistuseks loeti 1 aasta 3 kuud ja 3 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 16.03.2007.a ja lõpp on 19.06.2008.a. Kinnipidamisasutuses Erko Kalmuse kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on väidetavalt omandanud põhihariduse Viljandi noortevanglas, kuid dokument selle kohta puudub. Kinnipeetava sõnul suhtleb ta sugulastega telefoni teel, kokkusaamistel ei ole käinud. Vabanemisel kavatseb tööle minna elukoha lähedal asuvasse puidufirmasse. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega, kuna isikul on ka varem olnud võimalus kanda karistus vabaduses, kuid kinnipeetav ei osanud seda hinnata. Samuti ei tuvastanud ametnik asjaolu, mil moel kavatseb kinnipeetav oma elu vabanedes jätkata. Erko Kalmus taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Varem on kohtulikult karistatud 6-korral, vanglas viibib
2. korda. Kannab karistust varguse eest. Elukoht on olemas venna juures. Prokurör ei toeta taotlust. Isik on korduvalt karistatud ning kandnud karistust ka vanglas. Nimetatud karistused ei ole mõju avaldanud ning suunanud teda edaspidi elama seadusekuulekalt, ta on siiski jätkanud kuritegude toimepanemist. Samuti on isik varem viibinud kriminaalhooldusel, kuid ei täitnud kontrollnõudeid ja karistus pöörati täitmisele. Kriminaalhooldaja ettekandest tuleneb, et isik vabaduses kuritarvitas alkoholi. Isiku korduv karistatus ning varasem käitumine kriminaalhooldusel olles ei anna alust arvata, et viimane vangistus oleks avaldanud talle mõju, puudub veendumus selles, et ennetähtaegsel vabanemisel isik täidaks käitumiskontrolli nõudeid ja alluks kriminaalhooldaja kontrollile. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud E. Kalmuse ja prokuröri arvamuse, leiab, et E. Kalmus tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik E. Kalmuse isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on korduvalt karistatud ning kandnud karistust ka vanglas. Nimetatud karistused ei ole mõju avaldanud ega suunanud teda edaspidi elama seadusekuulekalt, ta on siiski jätkanud kuritegude toimepanemist. Samuti on isik varem viibinud kriminaalhooldusel, kuid ei täitnud kontrollnõudeid ja karistus pöörati täitmisele. Kriminaalhooldaja ettekandest tuleneb, et isik vabaduses kuritarvitas alkoholi. Isiku korduv karistatus ning varasem käitumine kriminaalhooldusel olles ei anna alust arvata, et viimane vangistus oleks avaldanud talle mõju. Kohtul puudub veendumus selles, et ennetähtaegsel vabanemisel isik täidaks käitumiskontrolli nõudeid ja alluks kriminaalhooldaja kontrollile. 3 Arvestades E. Kalmuse poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
3. Kohtunik