1-07-13622\1

1-07-13622 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalikul kohtuistungil süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-13622 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Katrin Kabel Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Ruslan Kerge tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Ruslan Kerge (isikukood: 38601185219; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Ruslan Kerge tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 30.10.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Ruslan Kerge tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. R. Kerge tunnistati süüdi Lääne-Viru Maakohtu 28.12.2004.a otsusega KarS § 263 p 1; § 214 lg 2 p 4; § 199 lg 2 p 5; § 200 lg 2 p 4, 7, 8; § 120; § 424; § 50 lg 1 alusel võeti lisakaristusena ära 2 mootorsõiduki juhtimise õigus 2-aastaks. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks lugedes kergeimad karistused kaetuks raskeima karistusega - 5 aastat vangistust ühes mootorsõiduki juhtimise õigus äravõtmisega 2-aastaks. Liitkaristusest arvati KarS § 68 lg 1 alusel maha eelvangistuses viibitud aeg 2 kuud ja 4 päeva. Ärakandmisele kuulub 4 aastat 9 kuud ja 26 päeva vangistust ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 aastaks. Karistuse kandmise algus oli 12.08.2003.a ja lõpp on 07.06.2008.a. Kinnipidamisasutuses Ruslan Kerge kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav hakkas vanglas käima
2. klassis, kuid võeti kooli nimekirjast maha halva käitumise pärast. Kinnipeetav on osalenud „Vihajuhtimise“ kursustel. Vangistuse jooksul on 54-korral distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel naaseb elama vanemate juurde Lääne-Virumaale. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega, kuna kinnipeetav on vanglas oma käitumist näidanud sellest küljest, mis seab küsitavaks tema motivatsiooni elada edaspidi seaduskuulekat elu. Kuigi võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral on tagatud kindel elukoht ja lähedaste toetus, ei maanda see kõiki uue kuriteo toimepanemise riske. Ruslan Kerge taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Varem on kohtulikult karistatud 2-korral, vanglas viibib
3. korda. Kannab karistust väljapressimise ja röövimise eest. Vanglas ei õpi ega tööta. Elukoht on olemas vanemate juures Lääne-Virumaal. Prokurör ei toeta taotlust. Isik on varasemalt karistatud, kuid nimetatud karistused ei ole mõju avaldanud ega suunanud teda edaspidi elama seadusekuulekalt, ta on siiski jätkanud kuritegude toimepanemist. Samuti on isik karistuse kandmise ajal karistatud distsiplinaarkorras korduvalt. Taoline käitumine ei anna alust arvata, et kinnipeetav oleks motiveeritud ennetähtaegselt vabanema ning edaspidi käituma õiguskuulekalt, alluma kriminaalhooldaja kontrollile. Isiku käitumine karistuse kandmisel ei anna alust arvata, et eelnevad karistused oleks avaldanud talle mõju, puudub veendumus selles, et ennetähtaegsel vabanemisel isik täidaks käitumiskontrolli nõudeid ja alluks kriminaalhooldaja kontrollile. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud R. Kerge ja prokuröri arvamuse, leiab, et R. Kerge tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik R. Kerge isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on varasemalt karistatud, kuid nimetatud karistused ei ole mõju avaldanud ega suunanud teda edaspidi elama seadusekuulekalt, ta on siiski jätkanud kuritegude toimepanemist. Samuti on isik karistuse kandmise ajal korduvalt distsiplinaarkorras karistatud. Taoline käitumine ei anna alust arvata, et kinnipeetav oleks motiveeritud ennetähtaegselt vabanema ning edaspidi käituma õiguskuulekalt, alluma kriminaalhooldaja kontrollile. Isiku käitumine karistuse kandmisel ei anna alust arvata, et eelnevad karistused oleks avaldanud talle mõju ning kohtul puudub veendumus selles, et ennetähtaegsel vabanemisel isik täidaks käitumiskontrolli nõudeid ja alluks kriminaalhooldaja kontrollile. 3 Arvestades R. Kerge poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
4. Kohtunik