; § 209 lg 2 p 1;§ 199 lg 2 p 4 järgi.
lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning 2 mõisteti liitkaristus 1 aasta ja 4 kuud vangistust.
lg 1 alusel mõisteti Võru Maakohtu 21.09.2005.a otsusega mõistetud karistusega 1 aasta 6 kuud vangistust üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 2 aastat ja 10 kuud vangistust. Võru Maakohtu 21.09.2005.a otsuse järgi osaliselt ärakantud karistus 9 kuud ja 29 päeva vangistust arvata liitkaristusest maha. Kandmata karistust on 2 aastat ja 1 päev vangistust.
Karistuse kandmise algus oli 29.06.2006.a ja lõpp on 30.06.2008.a. Kinnipidamisasutuses Jaan Lauri kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav kannab vabatahtlikult karistust kinnises eluosakonnas, kus ta on rakendatud majandustöödele. Individuaalse täitmiskava eesmärke on täitnud osaliselt, käib regulaarselt psühholoogi vastuvõttudel ning on osalenud ka rehabilitatsiooniprogrammis „Viha juhtimine“. Peale vabanemist soovib elama asuda Leetu, kus tema kuritegelik karjäär ei ole teada. Vangistuse jooksul ei ole distsiplinaarkorras karistatud. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega. Isikul on risk uuteks kuritegudeks olemas ning puudub temapoolne tahe ennetähtaegseks vabanemiseks. Kinnipeetav ei soovi ega taha kriminaalhooldusega tegeleda ning peale karistuse kandmist soovib elama asuda välisriiki, mistõttu on alust eeldada, et ta ei allu kriminaalhooldusele. Jaan Lauri ei taotle kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Ta soovib karistust kanda lõpuni ning vabaneda ilma kriminaalhoolduseta, kuna tal puudub Eestis elukoht. Prokurör ei toeta Jaan Lauri ennetähtaegset vabastamist. Ta on korduvalt kriminaalkorras karistatud, viibinud korduvalt ka vanglas. Vabanemisel puudub elu-ja töökoht ning lähedaste toetus. Isik ise on seisukohal, et ta ei soovi ennetähtaegselt vabaneda ja soovib karistuse lõpuni kanda. Seega puuduvad igasugused eeldused tema ennetähtaegseks vabastamiseks. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud J. Lauri ja prokuröri arvamuse, leiab, et J. Lauri tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik J. Lauri isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Ta on korduvalt kriminaalkorras karistatud, viibinud korduvalt ka vanglas. Vabanemisel puudub elu-ja töökoht ning lähedaste toetus. Isik ise on seisukohal, et ta ei soovi ennetähtaegselt vabaneda ja soovib karistuse lõpuni kanda. Seega puuduvad kohtu hinnangul igasugused eeldused tema ennetähtaegseks vabastamiseks. Arvestades J. Lauri poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra 3 kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.