1-07-13580\1

1-07-13580 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalikul kohtuistungil süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-13580 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Tõlk Tatjana Talja Prokurör Katrin Kabel Kohtuasi Ämari Vangla esitatud materjalid Oleg Kolpakovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Oleg Kolpakov (isikukood: 38312113721, viibib Ämari Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Oleg Kolpakov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Ämari Vangla esitas 30.10.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Oleg Kolpakovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. 2 Oleg Kolpakov tunnistati süüdi Narva Linnakohtu 29.06.2005.a otsusega KarS § 263 p 1 ja § 200 lg 2 p 7, 8, 10 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõisteti 4 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra liitkaristuse lühendamise teel ning mõisteti karistus 2 aastat ja 8 kuud vangistust. Kars § 65 lg 2 järgi liideti Narva Linnakohtu 15.07.2004.a kohtuotsusega mõistetud karistus arvestades täielikult ärakandmata karistus 4 kuud 15 päeva vangistust ja mõisteti O. Kolpakovile 3 aastat ja 15 päeva vangistust. Karistusaja hulka arvati kinnipidamine kahtlustatavana 2 päeva, lõplikult mõisteti ärakandmisele kuuluvaks 3 aastat 13 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 02.04.2005.a ja lõpp on 15.04.2008.a. Kinnipidamisasutuses Oleg Kolpakovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on vanglas töötanud OÜ-s „Edipsos“. Distsiplinaarkorras on karistatud 2-korral. Vabanemisel asub elama vanemate juurde Narva. Vabaduses töökoht on garanteeritud. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega. Kinnipeetaval oli võimalus jääda vabadusse, asuda õppima, töötada isa juures ja saada reaalset palka, elada seaduskuulekat elu, kuid ta ei kasutanud seda. Kinnipeetavale oli juba määratud 2-aastane katseaeg, kuid ta üldse ei soovinud täita kohtuotsuses määratud kontrollnõudeid, mistõttu pöörati karistus täitmisele. Lisaks pani kinnipeetav katseaja jooksul toime uue kuriteo. Peab võtma arvesse ka seda, et endise katseaja jooksul oli tal ka vanemate poolt materiaalne ja moraalne toetus ning reaalne töökoht, kuid kinnipeetav ei muutnud mitte midagi oma käitumises. Oleg Kolpakov taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Varem on kohtulikult karistatud 3-korral, vanglas viibib
2. korda. Elu- ja töökoht on vabaduses olemas. Prokurör ei toeta taotlust. Isik on korduvalt karistatud. Nimetatud karistused ei ole mõju avaldanud ning suunanud teda edaspidi elama seadusekuulekalt, ta on siiski jätkanud kuritegude toimepanemist. Viimase kuriteo on toime pannud katseajal. Kriminaalhooldaja ettekandest tuleneb, et katseaja jooksul rikkus pidevalt ka kontrollnõudeid. Tulenevalt isiku eelnevast käitumisest katseajal, tema poolt toime pandud tegudest puudub veendumus, et seekordsel ennetähtaegsel vabanemisel isik suudaks allutada oma käitumise kriminaalhooldaja kontrollile ning kinni pidada katseaja nõuetest. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud O. Kolpakovi ja prokuröri arvamuse, leiab, et O. Kolpakov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik O. Kolpakovi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on korduvalt karistatud. Nimetatud karistused ei ole mõju avaldanud ning suunanud teda edaspidi elama seadusekuulekalt, ta on siiski jätkanud kuritegude toimepanemist. Viimase kuriteo on toime pannud katseajal. Kriminaalhooldaja ettekandest tuleneb, et katseaja jooksul rikkus pidevalt ka kontrollnõudeid. Tulenevalt isiku eelnevast käitumisest katseajal, tema poolt toime pandud tegudest puudub veendumus, et seekordsel ennetähtaegsel vabanemisel isik suudaks allutada oma käitumise kriminaalhooldaja kontrollile ning kinni pidada katseaja nõuetest. 3 Arvestades O. Kolpakovi poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
3. Kohtunik