← Eesti

4-06-4510\3

4-06-4510 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. oktoober
  2. a Põlva Väärteoasja number 4-06-4510 Kohtunik Lembit Käis Väärteoasi M. A. (isikukood 36007026536, eluk. xxx x-xx xxxxxxx xxxxxxxx) kaebus kohtuvälise tegevuse peale Menetlustoiming Kaebuse läbi vaatamata jätmine Resolutsioon Jätta M. A. kaebus kohtuvälise tegevuse peale läbi vaatamata ja tagastada see esitajale. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Põlva kohtumajale 10 päeva jooksul alates selle teadasaamisest. Faktilised asjaolud ja kaebuse esitaja nõue Esitatud kaebuse kohaselt pani H. P. M. 02.09.
  3. a kella 14.45 paiku Põlva maakonnas Verioral toime avaliku korra raske rikkumise M. A. suhtes. Seoses eelnevaga tegi M. A. 05.09.
  4. a avalduse Põlva politseijaoskonnale kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks H. P. M. suhtes. 06.10.
  5. a sai kaebuse esitaja teada Lõuna Ringkonnaprokuratuuri vahendusel, et Põlva politseijaoskonna konstaabel Aivar Zimmi poolt alustati 14.09.
  6. a H. P. M. suhtes väärteomenetlust KarS § 262 tunnustel ning konstaabel kohaldas 24.09.
  7. a viimase suhtes hoiatusmenetlust VTMS § 53 lg 2 alusel, s.o jättis määramata hoiatustrahvi ja piirdus menetlusaluse isiku suulise hoiatamisega. 4-06-4510 Kaebuse esitaja leiab, et Põlva politseijaoskonna konstaabel A. Zimmi tegevus antud väärteomenetluse läbiviimisel on olnud ebaseaduslik, kuna viimane oleks pidanud H. P. M. suhtes väärteomenetluse lõpetama, sest tema teos esinesid KarS § 263 sätestatud kuriteokoosseisu tunnused. Kuna H. P. M. suhtes viis konstaabel ebaseaduslikult läbi väärteomenetluse, politsei ei informeerinud kaebuse esitajat kriminaalmenetluse alustamata jätmisest KrMS § 198 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul ning sama teo osas ei ole enam võimalik H. P. M. suhtes kriminaalmenetlust alustada, siis taotleb kaebuse esitaja väärteomenetluses tehtud menetlustoimingute tühistamist või kaebuse esitaja õiguste rikkumise tuvastamist ja kohtumäärusega põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatamist, sest VTMS-s puuduvad õigustloovad normid, mis sätestavad kannatanu õiguse kohtuvälise menetleja suulise hoiatusmenetluse vaidlustamiseks. Kohtu põhjendused Esitatud kaebusest nähtub, et kaebuse esitaja ei ole rahul Põlva politseijaoskonna konstaabel A. Zimmi poolt läbiviidud hoiatusmenetlusega, leides, et tema 05.09.
  8. a avalduse alusel oleks politsei pidanud hoopis alustama H. P. M. suhtes kriminaalmenetlust. VTMS § 76 lg 1 ja 3 sätestavad, et menetlusvälisel isikul on õigus kuni asjas kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseni esitada kohtuvälise menetleja juhile kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale; nimetatud kaebus adresseeritakse kohtuvälise menetleja juhile ja saadetakse kohtuvälise menetleja asukoha aadressil. Kui isik ei nõustu kohtuvälise menetleja juhi poolt tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on isikul õigus VTMS § 78 lg 1 alusel esitada kaebus maakohtule. Seega on menetlusosalisel isikul võimalik maakohtus vaidlustada kohtuvälise menetleja juhi poolt tehtud määrust kuni asjas kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseni. Kuna vaidlustatud väärteomenetluses on kohtuväline menetleja teinud 24.09.
  9. a otsuse (suulise hoiatuse) H. P. M. suhtes, siis puudub kaebuse esitajal õigus kohtuvälise menetleja tegevuse vaidlustamiseks nii kohtuvälise menetleja juhi kui ka kohtu kaudu. Seega puudub maakohtul seaduslik alus taolise kaebuse menetlemiseks lähtudes õigusrahu printsiibist ning see tuleb jätta läbi vaatamata. Maakohtul puuduvad alused ka kaebuse esitaja õiguste rikkumise tuvastamiseks ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatamiseks. VTMS § 76 lg 1 mõtte kohaselt peab menetlusväline isik kohtuvälise menetleja toimingu vaidlustamisel ära näitama, kuidas ja millist tema õigust on toiminguga rikutud. Asjaolu, et kohtuväline menetleja on H. P. M. suhtes läbi viinud väidetavalt ebaõige menetluse ning menetlusvälisel isikul on antud väärteomenetluse raames lõppenud kohtuvälise menetleja tegevuse vaidlustamise võimalus, ei tähenda veel kaebuse esitaja õiguste rikkumist. Peale selle võib kannatanu KrMS § 207 lg 1 kohaselt esitada kaebuse prokuratuurile käesoleva seadustiku § 199 lg 1 või 2 sätestatud kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale. Taolise kaebuse saamisel oleks prokuratuuril võimalik võtta seisukoht H. P. M. 2

(3)4-06-4510 05.09.2006. a käitumise osas, s.t kas viimase teos esinesid KarS §-s 263 sätestatud kuriteokoosseisu tunnused või mitte. Olenemata sellest, millised võivad olla KrMS § 207 lg-s 1 sätestatud kaebuse lahendamise tulemused, ei ole H. P. M. suhtes ei ole enam võimalik sama teo osas alustada kriminaalmenetlust. Lembit Käis kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.