1-08-1570\2

1-08-1570 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kaugkohtuistung Kohtuasja nr 1-08-1570 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Tõlk Maksim Tšurkin Prokurör Eneli Pau Kohtuasi XXX Vangla esitatud materjalid Aleksandr Eelrand`i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Aleksandr Eelrand (isikukood: 34307070278; viibib XXX Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Aleksandr Eelrand tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. KrMS § 426 lg 2 alusel määrata, et Aleksandr Eelrand`i vabastamise küsimust võib uuesti arutada mitte varem kui 1 (ühe) aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused XXX Vangla esitas 31.01.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr Eelrand`i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. 2 Aleksandr Eelrand mõisteti süüdi Tallinna Linnakohtu 25.04.2005.a otsusega KrK § 207 lg 3 p 1; § 101 p 1, 8 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega mõisteti liitkaristuseks 10 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus oli 11.09.2002.a ja lõpp on 11.09.2010.a. Eelrand`i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on vangistuse jooksul korduval distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel soovib elama minna Sotsiaalse Rehabilitatsioonikeskusesse XXX. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu A. Eelrand`i vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna see on ennatlik. Kinnipeetava korduvkuritegude muster näitab suurt ohtlikkust, veetnud suurema osa oma elust vanglas ning seotud vanglasubkultuuriga pikaajaliste vangistuste tõttu. Aleksandr Eelrand taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokuröri hinnangul on kinnipeetav toime pannud väga raske kuriteo, millega on rünnatud õige hinnalisemat õigushüve, see on teise inimese elu ja tervis. Vangistuses on ta süstemaatiliselt režiimi rikkunud, samuti ei ole ta osalenud õppetöös, sotsiaalprogrammides ega ka töötanud. Vabanedes puuduvad tal kehtivad dokumendid, garanteeritud töökoht ja alaline elukoht. Eelnevast tulenevalt prokurör ei toeta kinnipeetav ennetähtaegset vabanemist, kuivõrd tingimused pole täidetud ning ta ei sobi käitumiskontrollile arvestades tema varasemat käitumist vabaduses, aga ka kinnipidamisasutuses. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud A. Eelrand`i ja prokuröri arvamused, leiab, et A. Eelrand tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A. Eelrand`i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetav on toime pannud väga raske kuriteo, millega on rünnatud õige hinnalisemat õigushüve, see on teise inimese elu ja tervis. Vangistuses on ta süstemaatiliselt režiimi rikkunud, samuti ei ole ta osalenud õppetöös, sotsiaalprogrammides ega ka töötanud. Vabanedes puuduvad tal kehtivad dokumendid, garanteeritud töökoht ja alaline elukoht. Arvestades A. Eelrand`i poolt toimepandud kuritegude raskust, arvukust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. 3 Arvestades, et A. Eelrand`i poolt toime pandud kuritegude raskust ning ärakandmata karistusaja pikkust leiab kohus, et KrMS § 426 lg 2 alusel võib A. Eelrand`i vabastamist uuesti arutada mitte varem kui 1 aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
2. Kohtunik