vang.
g.2;
Valga MK kandmata karistusega 5k. võrra ja lõplikuks liitkaristuseks 3a.5k. vang.
aeg karistusaja hulka ja karistuse alguseks lugeda 26.07.2005.a. 2 Karistuse kandmise algus oli 26.07.2005 ja on lõpp – 26.12.2008.a. Kinnipidamiskohas kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et Murru Vanglast Murru Vangla avavanglaosakonda on ümberpaigutatud 02.08.2007.a. Avavanglaosakonnas töötab AS Eesti Vanglatööstusele kuuluvas pesumajas. Tööandja on tema tööga rahul. Riskide maandamiseks katseaja jooksul on soovitav asuda koheselt pärast vabanemist tööle ja loobuda alkoholist. Mitte suhelda kriminaalkorras karistatud ja kinnipidamisasutustes viibinud isikutega.. Murru Vangla raamatupidamise andmete kohaselt omab kinnipeetav rahalisi nõudeid summas 11859.20 EEK. Tasutud on 5678.70 EEK. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei toeta taotlust Jüri Deljanski vabastamist enne tähtaega . Arvestades asjaolu, et kinnipeetaval puudub vabanemise korral kindel elukoht, mis raskendab kriminaalhoolduse teostamist, samuti toimepandud kuriteo asjaolusid, korduvat karistatust kriminaalkorras ning kõrget riski uue kuriteo toimepanemiseks, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku mitte vabastada Jüri Deljanskit käesoleval ajal vangistusest tingimisi enne tähtaega. Jüri Deljanski taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Prokuröri hinnangul on Jüri Deljanski ennetähtaegne vabastamine ennatlik, kinnipeetav on kümnel korral kriminaalkorras karistatud ja sama palju viibinud ka vanglas. tema puhul on selline käitumine juba eluviis. Vabaduses puudub tal elukoht ja lähedased, kes mõjutaks teda positiivselt. Prokurör on seisukohal, et kinnipeetav on selline isik, keda ei anna enam mõjutada ja ta ei sobi seega käitumiskontrollile ning karistus tuleks kanda lõpuni. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud Jüri Deljanski ja prokuröri arvamuse, leiab, et Jüri Deljanski tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Jüri Deljanski isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetav on kümnel korral kriminaalkorras karistatud ja sama palju viibinud ka vanglas. tema puhul on selline käitumine juba eluviis. Vabaduses puudub tal elukoht ja lähedased, kes mõjutaks teda positiivselt. Arvestades Jüri Deljanski poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. 3 Õigusnormid, millest kohus juhindub, on
MS §-dest 426, 432, 383, 384. T. Bogdanova Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.