lg 2 p 1 ja § 199 lg 2 p 4 järgi.
lg 2 ja § 64 lg 1 alusel loeti kergem mõistetud karistus kaetuks raskemaga, s.o liitkaristuseks mõisteti 5 aastat vangistust.
lg 1 alusel loeti 2 Tallinna Linnakohtu 05.11.2004.a Tallinna Linnakohtu otsusega mõistetud kergem karistus kaetuks raskemaga, kandmisele kuulub 4 aastat ja 11 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 26.04.2004.a Tallinna Linnakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 30 päeva võrra, kandmisele kuulub 5 aastat vangistust.
Ärakandmisele kuulub 4 aastat 5 kuud ja 18 päeva vangistust. Tallinna Ringkonnakohtu otsusega tühistati osaliselt 11.05.2005.a Tallinna Linnakohtu otsus ning loeti
lg 2 alusel mõistetud liitkaristuse, s.o 5-aastase vangistuse kandmise aja alguseks 28.09.2004.a. Karistuse kandmise algus oli 28.09.2004.a ja lõpp on 28.09.2009.a. L. Štšerbakova kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav töötab AS V tootmistöölisena, õppis kutsekoolis I kursusel, kuid katkestas õpingud. Külastab psühholoogi. Vangistuse jooksul on 5-korral distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel naaseb elama päritoluperekonna juurde XXX, töökoha loodab vabaduses leida. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu L. Štšerbakova vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna tegemist on pikaajaliselt narkootilisi aineid tarbinud isikuga, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Kinnipeetava käitumises ja eluviisis püsib endiselt oht uue kuriteo sooritamiseks. Tema suhtlusringkonda kuuluvad kuritegeliku mõtteviisi ja minevikuga inimesed. Liidia Štšerbakova taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokuröri hinnangul on kinnipeetav toime pannud raske rahvatervise vastase kuriteo. Ta on ka ise narkomaan, kes on juba korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kelle osas on erinevaid mõjutusvahendeid juba kasutatud, mis ei ole aga paraku toonud tulemust. Kinnipeetaval on tarvis tasuda suures ulatuses rahalisi nõudeid, tal pole vabaduses garanteeritud töökohta ning kuivõrd kuriteo toimepanemise põhjus oli materiaalse heaolu suurendamine, siis on prokuröri arvates liiga suur risk uute kuritegude toimepanemiseks. Eelnevast tulenevalt ei toeta prokurör kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud L. Štšerbakova ja prokuröri arvamused, leiab, et L. Štšerbakova tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik L. Štšerbakova isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetav on toime pannud raske rahvatervise vastase kuriteo. Ta on ka ise narkomaan, kes on juba korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kelle osas on erinevaid mõjutusvahendeid juba kasutatud, mis ei ole aga paraku toonud tulemust. Kinnipeetaval on tarvis tasuda suures ulatuses rahalisi nõudeid, tal ei ole vabaduses garanteeritud töökohta ning kuivõrd kuriteo toimepanemise põhjus oli materiaalse heaolu suurendamine, siis on liiga suur risk uute kuritegude toimepanemiseks. Arvestades L. Štšerbakova poolt toimepandud kuritegude raskust, asjaolusid ja arvukust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel 3 vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Arvestades, et Liidia Štšerbakova poolt toime pandud kuritegude raskust ning ärakandmata karistusaja pikkust leiab kohus, et KrMS § 426 lg 2 alusel võib L. Štšerbakova vabastamist uuesti arutada mitte varem kui 9 kuu möödumisel käesoleva määruse jõustumisest. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.