1-08-1368\2

1-08-1368 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kaugkohtuistung Kohtuasja nr 1-08-1368 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Tõlk Maksim Tšurkin Prokurör Eneli Pau Kohtuasi Xxx Vangla esitatud materjalid Albert Lapšini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu Albert Lapšin (isikukood: 38110035217; viibib Xxx Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Albert Lapšin tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Xxx Vangla esitas 29.01.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Albert Lapšini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla. 2 Albert Lapšin mõisteti süüdi Lääne-Viru Maakohtu 26.09.2005.a otsusega KarS § 141 lg 2 p 1, 2 - 25 lg 4 järgi ja karistati 6-aastase vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel loeti kaetuks Lääne-Viru Maakohtu 27.01.2005.a otsusega mõistetud 2-kuuline vangistus kui kergem karistuseks ning liitkaristuseks mõisteti 6 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus oli 30.11.2004.a ja lõpp on 30.11.2010.a. A. Lapšini kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav Xxx Vanglas töötas OÜ-s E . Vangistuse jooksul on distsiplinaarkorras karistatud 1-korral. Vabanemisel läheb elama oma vanemate juurde ning töökoht on väidetavalt vabaduses olemas. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu A. Lapšini vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega elektroonilise valve alla, kuna kinnipeetaval puudub vabanedes elamispind. Kinnipeetava vanemad kasutavad suulise lepingu alusel 1-toalist elamispinda . Korteriomanik ei ole nõus kinnipeetava samale elamispinnale elama asumisega. Albert Lapšin taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist, on nõus elektroonilise valvega. Prokuröri leiab, kuna kinnipeetav soovib vabaneda ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega, siis sellise vabanemise üheks eeltingimuseks on elukoha omaniku kirjalik nõusolek. Materjalidest nähtub, et käesoleval juhul ei ole elukoha omanik nõusolekut andnud. Seega ei ole täidetud elektroonilise valve tingimused. Prokurör on seisukohal, et vabastamine oleks igal juhul ennatlik, kuivõrd kinnipeetav on toime pannud vägivallaga seotud kuriteo ning käesoleval ajal on tal ka üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Seega, kuivõrd elektroonilise valvega ennetähtaegseks vabanemiseks ei ole eeltingimused täidetud ja toimeandnud kuriteo asjaolud olid rasked, ei toeta prokurör taotlust. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud A. Lapšini ja prokuröri arvamused, leiab, et A. Lapšin tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A. Lapšini isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetav soovib vabaneda ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega, kuid sellise vabanemise üheks eeltingimuseks on elukoha omaniku kirjalik nõusolek. Materjalidest nähtub, et käesoleval juhul ei ole elukoha omanik nõusolekut andnud. Seega ei ole täidetud elektroonilise valve tingimused. Kohus on seisukohal, et vabastamine oleks igal juhul ennatlik, kuivõrd kinnipeetav on toime pannud vägivallaga seotud kuriteo ning käesoleval ajal on tal ka üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Arvestades A. Lapšini poolt toimepandud kuriteo raskust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. 3 Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
2. Kohtunik