1-07-14434 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- november 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kaugkohtuistung Kohtuasja nr 1-07-14434 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Tõlk Nadežda Paukson Prokurör Eneli Pau Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Viktor Melnitšenko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Viktor Melnitšenko (isikukood: 36405160034; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Viktor Melnitšenko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 14.11.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Viktor Melnitšenko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. 2 Viktor Melnitšenko mõisteti süüdi Harju Maakohtu 01.02.2006.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 - § 25 lg 2 ja § 184 lg 1 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõisteti 4-aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat ja 8 kuud vangistust Karistuse kandmise algus oli 31.05.2005.a ja lõpp on 31.01.2008.a. Viktor Melnitšenko kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vanglas olles töötab OÜ-s „Edipsos“. Distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Suhtlemisel vanglaametnikega on viisakas ja korrektne. Vabanemise korral asub elama oma ema juurde Tallinnasse ja töökohta ei ole. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu Viktor Melnitšenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Kinnipeetav on ohtlik ühiskonnale. Ta on korduvalt karistatud. Karistuse kandmise ajal ei ole teinud järeldusi ega ole püüdnud oma käitumist muuta. Viktor Melnitšenko taotleb kohtult tingimisi vabastamist. Prokurör ei toeta taotlust. Kinnipeetav on toime pannud raske rahvatervisevastase kuriteo, mille eest mõistetavad karistused järjest karmistuvad. Selliste kuritegude vastu võitlemine on riigi üks prioriteete. 11.07.2007.a tuvastati tal vangistuses positiivne narkotest, mis viitab sellele, et tema käitumine vangistuses ei ole sugugi seaduskuulekas. Kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning viibinud ka vanglas, kuid see ei motiveerinud teda käituma seaduskuulekalt. Kui isik juba vanglatingimustes rikub nõudeid, siis ei ole alust arvamiseks, et ta suudaks käituda seaduskuulekalt vabaduses ning järgida käitumiskontrolli nõudeid. Võttes arvesse ka toimepandud kuriteo raskust asub prokurör seisukohale, et taotlust ei tuleks rahuldada, kuivõrd kinnipeetaval on selge kriminaalne käitumismuster ning pole täidetud käitumiskontrollile allutamise eeldused, seega ei ole võimalik teda ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud V. Melnitšenko ja prokuröri arvamuse, leiab, et V. Melnitšenko tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik V. Melnitšenko isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetav on toime pannud raske rahvatervisevastase kuriteo, mille eest mõistetavad karistused järjest karmistuvad. Selliste kuritegude vastu võitlemine on riigi üks prioriteete. 11.07.2007.a tuvastati kinnipeetaval vangistuses positiivne narkotest, mis viitab sellele, et tema käitumine vangistuses ei ole sugugi seaduskuulekas. Kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning viibinud ka vanglas, kuid see ei ole motiveerinud teda käituma seaduskuulekalt. Kui isik juba vanglatingimustes rikub nõudeid, siis ei ole alust arvamiseks, et ta suudaks käituda seaduskuulekalt vabaduses ning järgida käitumiskontrolli nõudeid. Võttes arvesse ka toimepandud kuriteo raskust asub kohus seisukohale, et taotlust ei saa rahuldada, kuivõrd kinnipeetaval on selge kriminaalne käitumismuster ning ei ole täidetud käitumiskontrollile allutamise eeldused, seega ei ole võimalik teda ennetähtaegselt vangistusest vabastada. 3 Arvestades V. Melnitšenko poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
- Kohtunik
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.