1-07-13648\2

1-07-13648 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kaugkohtuistung Kohtuasja nr 1-07-13648 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Tõlk Eevi Pant Prokurör Katrin Kabel Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Aleksandr Plohhihi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Aleksandr Plohhih (isikukood: 37006050234; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Aleksandr Plohhih tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 30.10.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr Plohhihi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. 2 Aleksandr Plohhih tunnistati süüdi Harju Maakohtu 03.04.2006.a kohtuotsusega KarS § 145; § 146; § 142 lg 2; § 178 lg 1; § 179 lg 1 järgi. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel suurendati mõistetud raskeimat üksikkaristust ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 4 aastat ja 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg. Karistuse kandmise algus oli 15.09.2005.a ja lõpp on 15.09.2008.a. Aleksandr Plohhihi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on alates 19.09.2006.a kinnises eluosakonnas, mistõttu ta ei ole töötanud, õppinud ega osalenud sotsiaalprogrammides. Vangistuses distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanemisel asub elama vanaema abikaasale kuuluvasse korterisse ja tööle Tallinnasse. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu Aleksandr Plohhihi vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna kinnipeetaval on küll olemas kindel elukoht, vanaemapoolne toetus ja väidetavalt ka töökoht, tuleb ennekõike vabastamisel arvestada toimepandud kuritegu. Vangistuse ajal kinnipeetava käitumises ja mõtlemises muudatusi toimunud ei ole, ta ei ole oma tegudest aru saanud ega kahetse tehtut ega näe mõtet rehabilitatsiooniprogrammides osalemisel. Kinnipeetav on jätkuvalt ohtlik alaealistele. Aleksandr Plohhih taotleb kohtult tingimisi vabastamist. Varem on kohtulikult karistatud 2korral, vanglas viibib
2. korda. Elama läheb vanaema juurde ja töökoht on ka olemas. Prokurör ei toeta taotlust. Isik on korduvalt karistatud, nimetatud karistused ei ole mõju avaldanud ning suunanud teda edaspidi elama seadusekuulekalt, ta on siiski jätkanud kuritegude toimepanemist. Käesoleval hetkel kannab karistust kuritegude eest, mis on suunatud alaealiste vastu. Vangla koostatud materjalides on kirjas, et jääb mulje, et ta ei ole oma tegudest aru saanud ega kahetse tehtut. Vabanedes puudub garanteeritud töökoht. Kriminaalhooldaja ettekandest tuleneb, et vabaduses olid probleemid alkoholi ja narkootikumidega. Samuti leiab kriminaalhooldaja, et uue kuriteo sooritamise risk on väga kõrge. Isik on vangla poolt kvalifitseeritav kõrgohtlikuna, uue kuriteo sooritamise oht on kõrge ning ta on jätkuvalt ohtlik alaealistele. Arvestades isiku eelnevat karistatust, kuritegu, mille eest ta hetkel karistust kannab, puudub veendumus selles, et ennetähtaegsel vabanemisel isik ei pane enam toime uusi kuritegusid, milles kannatanuteks on alaealised. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud A. Plohhihi ja prokuröri arvamuse, leiab, et A. Plohhih tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A. Plohhihi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on korduvalt karistatud, nimetatud karistused ei ole mõju avaldanud ning suunanud teda edaspidi elama seadusekuulekalt, ta on siiski jätkanud kuritegude toimepanemist. Käesoleval hetkel kannab karistust kuritegude eest, mis on suunatud alaealiste vastu. Vangla koostatud materjalides on kirjas, et jääb mulje, et ta ei ole oma tegudest aru saanud ega kahetse tehtut. Vabanedes puudub garanteeritud töökoht. Kriminaalhooldaja ettekandest tuleneb, et vabaduses olid probleemid alkoholi ja narkootikumidega. Samuti leiab kriminaalhooldaja, et uue kuriteo sooritamise risk on 3 väga kõrge. Isik on vangla poolt kvalifitseeritav kõrgohtlikuna, uue kuriteo sooritamise oht on kõrge ning ta on jätkuvalt ohtlik alaealistele. Arvestades isiku eelnevat karistatust, kuritegu, mille eest ta hetkel karistust kannab, puudub kohtul veendumus selles, et ennetähtaegsel vabanemisel isik ei pane enam toime uusi kuritegusid, milles kannatanuteks on alaealised. Arvestades A. Plohhihi poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
3. Kohtunik