1-07-13663\2

1-07-13663 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kaugkohtuistung Kohtuasja nr 1-07-13663 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Tõlk Eevi Pant Prokurör Katrin Kabel Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Aleksandr Sergiitšuki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Aleksandr Sergiitšuk (isikukood: 38301252226; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Aleksandr Sergiitšuk tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 30.10.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr Sergiitšuki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. 2 Aleksandr Sergiitšuk tunnistati süüdi Viru Maakohtu 02.02.2007.a kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 8 ja § 215 lg 2 p 1, 3 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõisteti liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel – Tallinna Linnakohtu 07.10.2005.a mõistetud karistus 3 aastat 2 kuud ja 26 päeva vangistust – mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 3 kuud vangistust. Liitkaristusest arvati maha ärakantud karistus 2 aastat 1 kuu ja 28 päeva ja ärakandmisele kuulub lõplik karistus 1 aasta 1 kuu ja 3 päeva. Karistuse kandmise algus oli 02.02.2007.a ja lõpp on 05.03.2008.a. Aleksandr Sergiitšuki kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav ei tööta ega õpi vanglas. Tegeleb spordiga, külastab raamatukogu ja kirikut. Vangistuses on
2. korral distsiplinaarkorras karistatud, millest kõik on ka kehtivad. Vabanemisel soovib minna elama ema juurde Tallinnasse. Töökohta ei oma. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu Aleksandr Sergiitšuki vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna kinnipeetav asus kuritegelikule teele juba noorukieas. Isik on kohtulikult karistatud 5- korral, vanglas viibinud 4 korda. Vabaduses tarvitas narkootikume ja varastas. Tema mõjutatavus teiste poolt võib suurendada uue kuriteo toimepanemise riski, sest tal on kriminaalkorras karistatud sõbrad. Tööstaaž puudub. Vanglas on
3. korral karistatud distsiplinaarkorras. On oht, et seoses emotsionaalse seisundi ja eluraskustega hakkab jälle tarvitama narkootilisi aineid. Aleksandr Sergiitšuk taotleb kohtult tingimisi vabastamist. Varem on kohtulikult karistatud 4korral. Kannab karistuse varguste eest. Narkootikume tarvitas 7 aastat. Vanglas ei tööta ega õpi, käib kirikus ja psühholoogi juures. Prokurör ei toeta taotlust. Isik on korduvalt karistatud ning kandnud karistust ka vanglas. Nimetatud karistused ei ole mõju avaldanud ega suunanud teda edaspidi elama seadusekuulekalt, ta on siiski jätkanud kuritegude toimepanemist. Vangistuse ajal on teda korduvalt karistatud distsiplinaarkorras, seega ei ole käitumine karistuse kandmise ajal olnud samuti korrektne. Vangla andmete kohaselt tarvitas vabaduses narkootikume, mistõttu pani toime ka kuriteod. Vabanedes puudub kindel töökoht. Kriminaalhooldaja ettekandest selgub, et oht uue kuriteo sooritamiseks on suur. Arvestades isiku varasemat karistatust, käitumist käesoleva karistuse kandmise ajal, puudub veendumus, et isik ennetähtaegsel vabanemisel alluks käitumiskontrolli nõuetele ning ei paneks toime uusi õigusrikkumisi. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud A. Sergiitšuki ja prokuröri arvamuse, leiab, et A. Sergiitšuk tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A. Sergiitšuki isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on korduvalt karistatud ning kandnud karistust ka vanglas. Nimetatud karistused ei ole mõju avaldanud ega suunanud teda edaspidi elama seadusekuulekalt, ta on siiski jätkanud kuritegude toimepanemist. Vangistuse ajal on teda korduvalt karistatud distsiplinaarkorras, seega ei ole käitumine karistuse kandmise ajal olnud samuti korrektne. Vangla andmete kohaselt tarvitas vabaduses narkootikume, mistõttu pani toime ka kuriteod. Vabanedes puudub kindel töökoht. 3 Kriminaalhooldaja ettekandest selgub, et oht uue kuriteo sooritamiseks on suur. Arvestades isiku varasemat karistatust, käitumist käesoleva karistuse kandmise ajal, puudub kohtul veendumus, et isik ennetähtaegsel vabanemisel alluks käitumiskontrolli nõuetele ning ei paneks toime uusi õigusrikkumisi. Arvestades A. Sergiitšuki poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
4. Kohtunik