MK § 238 lg.2 alusel -3 aastat vangistust.
Liitkaristuseks 3 aastat vangistust.
alusel lugeda hulka 5 kuud 7 päeva, ärakandmisele 2 2 aastat 6 kuud 3 päeva vangistus. 18.01.07. Tallinna RK:
kandmisele kuulub 2a.5k.23p Karistuse kandmise algus oli 26.09.2006.a ja lõpp on 21.03.2009.a. Kinnipidamisasutuses Vladimir Lomakin kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et Lomakin asus hiljuti (01.08.2007) vanglas tööle OÜ-s Edipsos. Ämari Vangla finantsosakonna andmetel omab kinnipeetav seisuga 17.09.2007 hagi jääki 8174.2 krooni, makstud on 254.5 krooni. Vabanemisfondis omab 101 krooni. V.Lomakinil on oht narkootilise aine tarvitamiseks ja vabanemisel naisterahvastelt käekottide ja mobiiltelefonide vargusteks või röövimisteks. Kinnipeetavat on karistatud eelnevalt samalaadsete kuritegude eest (kiskunud naisterahvalt käekoti, kahel juhul on ta kasutanud ähvardamiseks ja löömiseks nuga). Kannatanuks on temast nõrgemad isikud: naisterahvad või alaealised isikud. Kuritegude põhjuseks on väidetavalt narkootikumide tarvitamine. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja nõustub kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega. Vladimir Lomakin on andnud nõusoleku elektroonilise järelvalve kohaldamiseks. Vangla hinnangul sobib Lomakin kriminaalhooldusele elektroonilise järelvalvega. Vabanemisjärgsel aadressil XXX elab ema V K-G, Samal aadressil elab ka kasuisa S K. Mõlemad nimetatud isikud on andnud kirjaliku nõusoleku. Elektroonilise järelvalve kohaldamise aeg on 4 kuud. Katseaja pikkuseks jääks karistuse ärakandmata osa, so kuni 21.03.2009 Vladimir Lomakin taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör ei toeta taotlust. Isik on korduvalt karistatud ning kandnud karistust ka vanglas. Nimetatud karistused ei ole mõju avaldanud ning suunanud teda edaspidi elama seadusekuulekalt, ta on siiski jätkanud kuritegude toimepanemist. Hetkel omab kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Seega ka karistuse kandmise ajal ei ole ta endal jaoks teinud vastavaid järeldusi, vaid rikub võimalusel korda ja kehtestatud reegleid. Isiku karistatus ning käitumine karistuse kandmise ajal ei anna alust arvata, et viimane vangistus oleks avaldanud talle mõju, puudub veendumus selles, et ennetähtaegsel vabanemisel isik täidaks käitumiskontrolli nõudeis ja alluks kriminaalhooldaja kontrollile. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud Vladimir Lomakin ja prokuröri arvamuse, leiab, et Vladimir Lomakin tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Vladimir Lomakin isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on korduvalt karistatud ning kandnud karistust ka vanglas. Ta oli vabaduses viimane kord 38 päeva ja jälle pani toime uue kuriteo. Nimetatud karistused ei ole mõju avaldanud ning suunanud teda edaspidi elama seadusekuulekalt, ta on siiski jätkanud kuritegude toimepanemist. Hetkel omab kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Seega ka karistuse kandmise ajal ei ole ta endal jaoks teinud vastavaid järeldusi, vaid rikub võimalusel korda ja kehtestatud reegleid. Isiku karistatus ning käitumine karistuse kandmise ajal ei anna alust arvata, et viimane vangistus oleks avaldanud talle mõju, 3 puudub veendumus selles, et ennetähtaegsel vabanemisel isik täidaks käitumiskontrolli nõudeis ja alluks kriminaalhooldaja kontrollile. Arvestades Vladimir Lomakini poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.