maakohus m ä ä r a s : Vabastada Voldemar Jakobi temale Tartu Maakohtu 01.juuli 2005.a. otsusega kriminaalasjas 1-72/2005 mõistetud karistuse 5 (viis)aastat vangistust kandmisest tingimisi enne tähtaega.
Kohustada Voldemar Jakobit katseajal järgima
lg.1 sätestatud kontrollnõudeid: 1.elada kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. 2.ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele 3.alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta 1
lg.2 p.2,4,5 alusel määrata Voldemar Jakobile katseajaks järgmised kohustused: 1.mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume 2.leida töökoht ja asuda tööle hiljemalt 14 päeva möödumisel vabanemisest 3.pöörduda psühhiaatri vastuvõtule ja läbida vastavalt arsti ettekirjutusele alkoholivastane ravi 4)mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Määrata Voldemar Jakobi kriminaalhoolduse teostamiseks Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. Määrus suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonnale.
lg.2 alusel hakata Voldemar Jakobi katseaega arvestama alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Vabastada süüdimõistetu Voldemar Jakobi karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Voldemar Jakobi mõisteti süüdi Tartu Maakohtu otsusega 1.juulist 2007 (muudetuna Tartu Ringkonnakohtu 14.09.2005a otsusega kriminaalasjas nr 2-1-236/2005)
p 1 ja § 117 järgi ja karistuseks mõisteti 5 aastat vangistust (
Vangistuse algust arvestatakse 14.10.2004.
lg.2 p.2 alusel määratav 2/3 karistusajast on V.Jakobil kantud 13.veebruariks 2008. V.Jakobi on varem kriminaalkorras karistatud kolmel korral, karistused kustunud . Tartu Vangla seisukoht Voldemar Jakobi tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamiseks ei ole toetav. Vangistuses õppis ja töötas.Uue kuriteo sooritamise suurimaks riskiks on alkohol. Halb enesevalitsemine psüühiliselt pingelises olukorras. Vabanemiseks on küll realistlikud eesmärgid, kuid neis puudub konkreetsus ja selge tegevuskava. Kriminaalhooldaja ei toeta vabastamist enne tähtaega. Võib arvata, et vabastamisel enne tähtaega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, isik on muutunud ühiskonnaohtlikumaks, kuriteod raskemaks. Jakobi peab tunnistama alkoholi liigtarvitamist, järgima
keid eluviise ja pöörduma psühhiaatri poole alkoholiprobleemi lahendamiseks. Keevitajaoskuste tõttu on töökoha leidmine reaalne. 2
lg.2 p.2 kohaselt võib esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on V.Jakobi temale mõistetud karistusajast kandnud ära vähemalt 2/3(3 aastat 4 kuud 13veebruariks 2008). Seega on täidetud seadusekohaselt nõutav vältimatu eeltingimus vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg.3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kui seadus sätestab, et esimese astme kuriteo sooritanu peaks olema ennetähtaegseks vabanemiseks võimaluse saamiseks karistusest ära kandnud vähemalt 2/3, siis tuleks eeldada, et sellise karistusosa ärakandmisel on ka ühiskonna õiglustunne rahuldatud. Sellele eeldusele vaatamata peab kohus vajalikuks hinnata kantud karistuse vastavust konkreetse kuriteo toimepanemise asjaoludega: Ringkonnakohus on pidanud vajalikuks teo ümber kvalifitseerida tahtlikult tapmiselt raske tervisekahjustuse tekitamisele ja surma põhjustamisele ettevaatamatusest. Sellega on ümber hinnatud isiku tahtlus, leides, et ei ole toimunud tahtlik tapmine. Teo toimepanemise asjaolude hulgas, millega on seotud ühiskonna õiglustunne, tuleb arvesse kindlasti ka kannatanu enda käitumine. Seetõttu leiab kohus, et 3 aasta 4-kuulise vangistuse ärakandmise järel ei ole ebaproportsionaalne asuda arutama V.Jakobi võimaliku vabastamise küsimust. Hinnates V.Jakobi käitumist karistuse kandmise ajal, leiab kohus, et see on olnud vastavuses tema vanuse ja taustaga- ta on töötanud, omandanud täiendavaid kutseoskusi. See tähendab, et ta on teinud seda, mida tema eas inimene peab loomulikemaks- tööd. V.Jakobi metallitööoskusi on peetud üliheadeks (tl.60). Nii kriminaalhooldaja kui ka vangla hindamisühm on pidanud V.Jakobi eesmärke vabanemiseks realistlikuks, kuid vähe konkreetseteks. Sama ilmneb ka V.Jakobi küsitlemisel kohtuistungil. Kohus peab siin tähtsaimaks, et Jakobil on tema jaoks sobilik eesmärk ja tahe, kuid selle konkretiseerimiseks ja reaalseks teokstegemiseks vajab ta 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.