1-08-1408\2

1-08-1408 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kaugkohtuistung Kohtuasja nr 1-08-1408 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Tõlk Maksim Tšurkin Prokurör Eneli Pau Kohtuasi Xxx Vangla esitatud materjalid Gleb Jermonini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu Gleb Jermonin (isikukood: 38207047012; viibib Xxx Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Gleb Jermonin tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Xxx Vangla esitas 29.01.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Gleb Jermonini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla. 2 Gleb Jermonin mõisteti süüdi Narva Linnakohtu 05.03.2002.a otsusega KrK § 101 p 2, 5 järgi ja karistati 13-aastase vabadusekaotusega. Karistuse kandmise algus oli 04.04.2001.a ja lõpp on 04.04.2014.a. G. Jermonini kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav ei tööta ega õpi, vangistuse jooksul on läbinud „Viha juhtimise kursuse“. Vangistuse jooksul on 15-korral distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel läheb elama abikaasa juurde ning töökoha loodab vabaduses leida. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu G. Jermonini vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna ta on 3-korral kriminaalkorras karistatud. Kuriteolaad on muutunud raskemaks ja karistuse kandmisel ajal on ta 15-korral distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel asub elama abikaasa juurde ühiselamusse, kuhu ei ole võimalik paigutada elektroonilise valve seadet. Kinnipeetava ohuteguriteks on suhteliselt madal konkurentsivõime tööturul, kuna ta on endine narkomaan ning kuritegu oli väga raske. Gleb Jermonin taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist, on nõus elektroonilise valvega. Prokuröri hinnangul on kinnipeetav toime pannud väga raske kuriteo, millega on rünnatud kõige hinnalisemat õigushüve, see on teise inimese elu ja tervis. Kinnipeetavale kuriteo eest mõistetud karistusaja lõpp on kaugel – alles 2014.aastal. Prokurör on seisukohal, et eluvastase kuriteo toimepannud isiku nii pikalt enne karistusaja tähtaega tingimisi vangistusest vabastamine haavaks oluliselt ühiskonna õiglustunnet ja ei saa toetada seda vabanemist. Samuti ei sisenda kinnipeetava vanglasisene käitumine veendumust, et karistuse eesmärgid oleks täidetud, kuivõrd kinnipeetav rikub süstemaatiliselt vanglarežiimi. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud G. Jermonini ja prokuröri arvamused, leiab, et G. Jermonin tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik G. Jermonini isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetav on toime pannud väga raske kuriteo, millega on rünnatud kõige hinnalisemat õigushüve, see on teise inimese elu ja tervis. Kinnipeetavale kuriteo eest mõistetud karistusaja lõpp on kaugel - 2014.a. Kohus on seisukohal, et eluvastase kuriteo toimepannud isiku nii pikalt enne karistusaja tähtaega tingimisi vangistusest vabastamine haavaks oluliselt ühiskonna õiglustunnet ja ei saa toetada seda vabanemist. Samuti ei sisenda kinnipeetava vanglasisene käitumine veendumust, et karistuse eesmärgid oleks täidetud, kuivõrd kinnipeetav rikub süstemaatiliselt vanglarežiimi. Arvestades G. Jermonini poolt toimepandud kuritegude raskust, asjaolusid ja arvukust ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra 3 kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
2. Kohtunik