1-08-2190\3

Kohtulahendi täitmine nr 1-08-2190 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10.03.2008.a Asja number 1-08-2190 Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Prokurör Prokuröri abi Evelin Merilaine Taotlus süüdimõistetu Tõnis Urbas vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine Süüdimõistetu Tõnis Urbas, isikukood 37202165229, elukoht vabanemisel xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kaitsja Ants Leemets Vabastada Tõnis Urbas Tallinna Linnakohtu 28.03.2002.a otsusega mõistetud karistuse 4 aastat vabadusekaotust kandmiselt enne tähtaega elektroonilise valvega. Elektrooniline valve kestab 3 (kolm) kuud. Kaitsja RESOLUTSIOON Tõnis Urbas’e katseaeg lõppeb 16.10.2010.a. Katseajal on Tõnis Urbas kohustatud järgima KarS § 75-s sätestatud kontrollnõudeid

1. elada kohtu poolt määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;
2. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks;
5. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks ja täitma kohustusi:
6. asuda tööle 3 nädala jooksul alates vabanemisest;
7. mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta;
8. mitte viibida kasiinodes;
9. tasuda alates maist 2008.a igas kuus 3000 krooni Tallinna Linnakohtu 28.03.2002.a otsusega väljamõistetud kuriteoga tekitatud kahju katteks. Tõnis Urbas tuleb käitumiskontrolli teostamiseks määrata Viru Maakohtu kriminaalhooldaja järelevalve alla. Edasikaebekord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Tõnis Urbas on süüdi mõistetud Tallinna Linnakohtu 28.03.2002.a otsusega ja KrK § 148’ lg 10 järgi karistati teda vabadusekaotusega 4 aastat. Vangistust ei pööratud täitmisele, Tõnis Urbasele määrati katseaeg 3 aastat koos kontrollnõuete täitmisega ning KrK § 47’ lg 2 p 1 alusel kohustati teda tasuma katseaja jooksul tekitatud kahjust vähemalt 25% s.o 386 055 krooni igakuiste maksetena 10 723,75 krooni. Tõnis Urbas katseajaks määratud rahalist kohustust ei täitnud ja Lääne-Viru Maakohtu 22.02.2005.a määrusega pöörati vabadusekaotus 4 aastat täitmisele. Karistusaja algus on 16.01.2006.a ja lõpp 16.20.2010.a, formaalne õigus elektroonilisele valvele tekkis alates 16.02.2008.a. Tartu Vangla on esitanud taotluse Tõnis Urbase ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valvega. Poolte seisukohad Prokurör toetas ennetähtaegset vabastamist. Tõnis Urbas ja tema kaitsja taotlesid vabastamist. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad, uurinud kirjalikke tõendeid ja tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga leiab, et Tõnis Urbas tuleb vabastada ennetähtaegselt elektroonilise valvega. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga vangistusest ennetähtaegse vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus teise kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning isik nõustub KarS § 75 lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Tõnis Urbas on karistusest ära kandnud ühe kolmandiku. 2 Kriminaalhooldaja on toetanud Tõnis Urbase ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valvega, olles seisukohal, et Tõnis Urbasel on vabanemisel lähedaste toetus, elu- ja töökoht ning materiaalne kindlustatus. Tartu Vangla arvates on Tõnis Urbas kõrge enesehinnanguga, omakasupüüdlik ja ennastkehtestav, ei ole agressiivne, tegutseb sihikindlalt ja eesmärgipäraselt. Tõnis Urbas kannab vangistust esmakordselt ning on kandnud küllaltki lühiajaliselt s.o poolteist aastat. Tema puhul on eriti tõenäoline, et vangistus on avaldanud soovitud eripreventiivset toimet. Isik ei ole veel jõudnud vangistusega ära harjuda ning vangistus mõjub talle intensiivselt. Tõnis Urbas on kriminaalkorras karistatud ühel korral, vanglas on tema käitumine olnud hea, ta ei ole distsiplinaarrikkumisi toime pannud, töötab toidujagajana. Tõnis Urbasel on vabanemisel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus, seega on olemas head tingimused kriminaalhoolduse teostamiseks. Tema elukohas on võimalik teostada elektroonilist valvet. Elektroonilise valve tähtajaks tuleb määrata kolm kuud, mis tulenevalt KarS § 751 lg-st 4 hakkab kulgema alates päevast, mil elektroonilise valve seade kinnitatakse Tõnis Urbase keha külge. Tõnis Urbase katseaeg on KarS § 76 lg 4 kohaselt kandmata karistusaja ulatuses. Tõnis Urbase võimalike riskide maandamiseks tuleb talle käitumiskontrolli ajaks määrata kohustus mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ning mitte viibida kasiinodes, kuna isiklikust toimikust nähtuvalt on kasiinod olnud tema riskitegur. Käitumisriskide vähendamiseks on vajalik kiire tööle asumine ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevate varaliste kohustuste täitmine. Arvestades tekitatud kahju suurust – ligi poolteist miljonit krooni – tuleb igakuise varalise kohustuse suuruseks esialgu määrata 3000 krooni hoolimata sellest, et Tõnis Urbasel on alaealised lapsed. Kohus asja lahendamisel juhindub KarS §-st 75, 751ja 76 ja KrMS §-dest 426 ja 432 lg
10. Haide Rimmel kohtunik 3