Kriminaalasi nr 1-08-2065 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11.märts 2008a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-2065 Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungi sekretär Margit V

§ 65

lg.2 alusel moodustatud liitkaristuse 2 (kaks) aastat 10 (kümme) kuud 21 päeva vangistust kandmisest tingimisi enne tähtaega. Menetluskulude jaotus Riigi õigusabi tasu määramise ja väljamõistmise kohta Igor Muravkinilt on koostatud määrus. Edasikaebamise kord 1

§ 374

lg 1; § 375 lg 1 järgi.

§ 65lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 10 kuud 21 päeva vangistust.

Vangistuse algust arvestada 08.märtsist 2006a. Kohtuotsus jõustus 16.märts 2006.a. Igor Muravkin vabanes ennetähtaegselt 29.05.2007a elektroonilise järelevalve alla. 04.10.2007a Tartu Maakohtu määrusega nr 1-06-1418 Igor Muravkinile mõistetud karistuse kandmata osa 1a 7 kuud 25 päeva täitmisele pööratud. Karistuse kandmise aega lugeda alates 29.10.2007a.

§ 76lg.1 p.2 alusel määratav ½ karistusajast on I.Muravkinil kantud 13.

jaanuariks 2008. I.Muravkin on varem kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Viimane kuritegu on toime pandud eelmise kuriteo eest kohtuotsusega mõistetud tingimusliku karistuse kandmise ajal, s.o. katseajal ja toime on pandud täpselt samaliigilised kuriteod (

§ 374

lg.1 ja § 375 lg.1 järgi) kui need, mille eest ta oli juba tingimisi karistatud ja katseajal.. Tartu Vangla seisukoht Igor Muravkin tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamiseks ei ole toetav. Kriminaalhooldaja ettekande järgi ei nõustu ta I.Muravkini ennetähtaegse vabastamisega. Kohtuistungil süüdimõistetu I.Muravkin andis seletuse, et vabanemisel on tal võimalus tööle asuda Powersteeli, ta on oma vanatädi hooldaja. Muravkin on lasknud endale panna alkoholivastase süsti, alkoholi ta enam tarvitama ei hakka. Ta sattus katseajal tõepoolest alkoholi tarvitama, viidi kainenemisele ja seetõttu ei saanud ka kriminaalhooldaja juurde registreerimisele tulla. Kodus tekkis pingeline probleem seetõttu, et tal oli elektrooniline järelevalve ja ta ei saanud seetõttu reageerida soovitud viisil sellele, et tema elukaaslasele tekkis ebasoovitav austaja. Elukaaslaseks on tema enda abikaasa, kellega on abielu lahutatud. Tartu Vangla esindaja hinnangul on I.Muravkin ennast vangistuses hästi ülal pidanud. Ta on osalenud kursustel, keelekursusel osaleb uuesti. Karistusi ei ole. Prokurör I.Muravkini ennetähtaegset vabastamist ei toeta, ehkki vabastamise formaalsed alused on olemas. Ta on kord juba vabastatud ennetähtaegselt, kuid on rikkunud talle pandud kohustusi. Peresuhetega toimetulemiseks tuleks tal läbida vanglas vastavad sotsiaalprogrammid. Selleks peaks vangistus kestma ja Muravkinit ei tuleks vabastada. Kaitsja toetab I.Muravkini ennetähtaegset vabastamist. See, et isik on kord juba vabastatud, ei tähenda, et talle ei võiks anda veelkord võimalust. Nüüdseks on Muravkin ette võtnud konkreetseid samme, lasknud teda vastava torpeedosüsti. Tema puhul on olemas vajalikud tegurid- elukoht, töökoht, sotsiaalne võrgustik. Elukaaslane on ka kaitsja vahendusel tundnud huvi Muravkini vabanemise vastu. Ennetähtaegse vabastamisega tuleks talle anda võimalus resotsialiseeruda ühiskonda. Kohtu seisukohad I.Muravkin on toime pannud ja süüdi tunnistatud teise astme kuriteo toimepanemises.

§ 76

lg.1 p.2 kohaselt võib teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Käesolevaks 2

§ 76

sätetest- käesoleval juhtumil üldse alust arutada.

§ 76

lg.1 p.2 alusel määratav 1/2 karistusajast on Igor Muravkinil kantud jaanuaris

1. Tema kohta on esitatud materjal kohtule vabastamiseks tingimisi enne tähtaega ja kohus on ta vabastanud määrusega 23.05.
2. Vangistusseaduse § 76, lg.1, lg.3 ega

§ 76

ei sätesta materjali kohtule korduva edastamise tähtajana muud kui „6 kuu möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest, kui kohus ei ole sätestanud oma määruses materjalide uuesti esitamise pikemat tähtaega“. Kohus on seisukohal, et Vangistusseaduse süstemaatilise tõlgendamise järgi saadetakse kohtusse materjalid ainult üks kord kui materjali kohtusse saatmine päädib isiku ennetähtaegse vabastamisega. Ja vaid juhul, kui süüdimõistetut ei vabastata, saadetakse materjale kuue kuu möödumise järel. Käesoleval juhtumil on süüdimõistetu juba kord vabastatud ennetähtaegselt. Sellest võiks tuleneda järeldus, et pärast sellise süüdimõistetu karistuse uuesti täitmisele pööramist tema kohta materjale kohtule enam ei edastata.

§ 76

lg.3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega ei nimeta

§ 76

lg.3 süüdimõistetu enne tähtaega vabastamist välistava asjaoluna seda, et isikut on juba ühel korral sama vangistuse vältel ennetähtaegselt vabastatud. Sellist sõnaselgelt välistavat asjaolu ei tulene ka Vangistusseaduse vastavatest sätetest. Arvestades, et vangistusest tulenevad isiku põhiõiguste olulised piirangud, lähtub kohus I.Muravkini ennetähtaegse vabastamise küsimust arutusele võttes sellest, et kuna sellist keeldu sõnaselgelt sätestatud ei ole, on seadusekohane arutada isiku ennetähtaegse vabastamise küsimust sama vangistuse kestel ka teistkordselt. Püstitades küsimuse sellest, millal pärast karistuse täitmisele pööramist tuleks materjal kohtule edastada ja millal võiks kohus seda arutada, arvestab kohus, et vangistus ei katke isiku ennetähtaegse vabanemise korral. Seega on

§ 76

mõttega kooskõlas, kui materjal edastatakse kohtule ja kohus arutab asja

§ 76lg.1 p.1,2 või lg.2 p.1,2 vastavate tähtaegade möödumisel, s.t.

kohe pärast vangistuse uuesti täitmisele pööramist. Sellest tulenevalt peab kohus võimalikuks Igor Muravkini ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamist praegu.

§ 76

lg.3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus on seisukohal, et Igor MUravkini vabastamine karistuse kandmiselt enne tähtaega ei ole võimalik. Igor Muravkin vabastati ennetähtaegselt mais 2007 kohtu määruse alusel allutamisega elektroonilisele järelevalvele kolmeks kuuks.. Teda kohustati täitma katseajal kontrollnõudeid ja täitma kohustusi- asuda tööle mitte hiljem kui 2 nädala jooksul vabanemisest, mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume, mitte omada alkohoolsete jookide valmistamiseks, villimiseks või töötlemiseks vajaminevaid vahendeid. I.Muravkini karistus 3

§ 76

lg.3 järgi isiku poolt toime pandud kuriteo asjaolusid konstateerib kohus, et I.Muravkini poolt

§ 374

ja § 375 järgi toime pandud kuriteod tulenevad tema eluviisist ja eluhoiakust- see on olnud aastatepikkune ebaseaduslik alkoholi käitlemine. Seega ei ole tema vabastamise või mittevabastamise otsustamine seotud ühekordse õigusvastase käitumisakti põhjuste hindamisega. Viimase samaliigilise kuriteo on MUravkin toime pannud eelmise eest mõistetud katseajal. See tähendab, et kord juba mõistetud kriminaalkaristus ja katseajal olemine ei ole hoidnud teda uut samaliigilist kuritegu toime panemast ega mõjutanud teda varasemast eluviisist loobuma. Kohus on andnud Muravkinile ennetähtaegse vabastamisega võimaluse näidata, et tema käitumine ja eluviis on muutumas. Muravkin ei ole seda võimalust õigustanud, on rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu ega ole allunud elektroonilisele valvele. Kohus erakorralist ettekannet arutades on 29.08.2007 andnud Muravkinile veelkord võimaluse- pikendades elektroonilise valve tähtaega ja karistust mitte täitmisele pöörates. See pidanuks Muravkinis looma erilise valvsuse ja enesekontrolli. Seda ei toimunud. Ta jätkas alkoholitarvitamist ja koostati teistkordne erakorraline ettekanne. Kohus arutas asja ja tegi määruse

1. oktoobril
2. Sel ajal oli Muravkinile juba tehtud depoosüst alkoholist hoidumiseks. Kohus andis hinnangu, et Muravkini vabastamine ennetähtaegselt ei olnud õigustatud. Praegu asja läbivaataval kohtul puuduvad alused ja asjaolud, mille põhjal teisiti otsustada. Kohus peab oluliseks, et toetav sotsiaalvõrgustik- abikaasa, lapse olemasolu, elamispind- olid I.Muravkinil olemas nii kuritegude toimepanemise ajal kui ka katseajal, mil ta oli ennetähtaegselt vabastatud. Seetõttu kohus ei saa lugeda neis asjaolusid sellisteks, mis nüüd tagaksid Muravkini resotsialiseerumise. Vastupidi- katseajal on Muravkin olnud agressiivne abikaasa suhtes. Kohus ei loe tõsiseltvõetavaks ka I.Muravkini huvi tööleasumise vastu: kriminaalhooldaja hinnangul on pere majanduslikult hästi kindlustatud, lisasissetulekut teenitakse Muravkini teise korteri väljaüürimisest ja Muravkin on ise näidanud huvipuudust töötamise vastu, põhjendades kuritegude toimepanemist, et „mingi 5000 krooni eest ta kuhugi tööle ei lähe“. 4