Obsah (6)
§ 65§ 68§ 76§ 75§ 424§ 329Kriminaalasi nr 1-08-2108 Koopia KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11.märts 2008a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-2108 Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungi sekretär M
§ 65
lg.2 alusel koos Ida – Viru Maakohtu poolt 16.06.2005 kohtuotsusega mõistetud karistusega 1 aasta 6 kuud vangistust, liitkaristuseks 1 aasta 10 kuud vangistust.
§ 68
lg.1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 27.07.2006-26.01.2007, kokku 6 kuud. Lõplikuks karistuseks loeti vangistus 1 aasta 4 kuud. Kohtuotsuse kohaselt vangistuse algust arvestada 10.10.2007.a. Andrei Kirpu on esitanud avalduse tema vabastamiseks kohaldamisega, s.t.
§ 76lg.1 p.1 tingimustel.
koos elektroonilise valve Kohus on seisukohal, et kohtuotsusega mõistetud liitkaristuseks Andrei Kirpule tuleb lugeda
§ 65
lg.2 alusel toimunud liitmise tulemusena saadu- 1 aasta 10 kuud.
§ 76lg.1 p.1 alusel määratav 1/3 karistusajast on 7 kuud.
Seitse kuud täitus
- novembril
- vangistusest Tartu Vangla seisukoht Andrei Kirpu tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamiseks ei ole toetav. Kriminaalhooldaja ettekandes ei nõustu A.Kirpu vabastamisega tingimisi enne tähtaega ei elektroonilise järelevalve seadme kohaldamisega ega ka tavaviisil. Kohtuistungil 11.03.2008 süüdimõistetu A.Kirpu andis seletuse, et vabaduses ei ole tal varem ametlikku töösuhet olnud, ta on eraisikute juures autosid teinud ja katuseid pannud. Oskab teha mitmesuguseid töid. Elama asuks elukaaslase juurde. Kinnitab, et ka varem on karistatud joobes juhtimise eest, kuid nüüd enam alkoholiprobleemi ei ole- lubab, et jooma ei hakka ja hakkab tööle. Juhtimisõigust praegu ei ole, autod, millega sõidetud on, on olnud sõprade omad, OPEL oli enda oma. Töötasu saab olema nii, missugused tööd on. Kindlat palka ei ole. Vangistuses ei ole tööd saanud, ehkki on avalduse esitanud. Trahve ja kohtukulusid on maksta 20000 ringis. Rohkem kui üks trahv on maksta. A.Kirpu sõnul ei ole ta roolis olles purjus olnud, on olnud jääknähtudega. Ta ei ole mõelnud, mis on kuritegude põhjused olnud. Alkoholi tarvitamisega probleemi ei ole, abi alkoholist vabanemiseks ei ole vaja. Tarvitab ainult õlut, viina ei joo. Narkootikumide tarvitamisse suhtub kategooriliselt eitavalt. Katseajal teadis ka, et ei tohi alkoholi tarvitada, kuid juhtus nädalavahetusel. Alkoholivastast ravi ei ole vaja, kuna ta ju ei joo. Purjus peaga ei ole politseile vahele jäänud, jääknähtudega on. Kohtu küsimusele, miks ta soovib just elektroonilise järelevalve alla vabaneda, vastab Kirpu, et see vabanemisvõimalus tuli varem. Kohtuliku uurimise perioodil ta uusi rikkumisi sooritanud ei ole. Täna saab elukaaslasega kokku, abiellub. Tartu Vangla esindaja sõnul vanglas käitumisega probleeme Andrei Kirpul ei ole olnud. Alkoholitarvitamine on siin välistatud. Alkoholisõltuvusprobleemi vähendamiseks on võimalik kursus läbida, kuid kui ta ise leiab, et tal probleemi ei ole, siis ei ole ta ka avaldust esitanud kursusel osalemiseks. Prokurör ei nõustu A.Kirpu ennetähtaegse vabastamisega. Isik on karistatud kriminaalkorras 9 korda ja väärteokorras 43 korda. See näitab tema suhtumist õiguskorda. Kõik määratud trahvid on 2
(5)tasumata ja jätkab uute kuritegude toimepanemist. Äärmiselt oluline oleks tema tööleasumine, kuid täna räägitud töövõimalus on juhuslikku laadi, igakuist legaalset sissetulekut ei taga. Tööga hõivatus võiks vähendada ka alkoholitarvitamist. Peamine on Kirpu juures alkoholisõltuvuse probleem, kuid ta ise seda ei mõista. Nii ei ole tal võimalik teha oma käitumisest ka õigeid järeldusi ega ennast muuta. On jätkuvalt olemas väga kõrge oht uute kuritegude sooritamiseks. Taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kaitsja toetab A.Kirpu vabastamist ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla. Prokuröri poolt osutatud asjaolud on küll õiged, kuid elektrooniline järelevalve ongi ette nähtud erilist tähelepanu vajavate isikute puhul. Kirpu on teadlik elektroonilise järelevalve olemusest, seega on uute kuritegude toimepanemise risk väiksem. Oluline on tõesti tema tööleasumine vabaduses, kuid vangistuses olles on tööd raske leida. Tuleks rakendada
§ 75lg.2 p.4- kohustust otsida töökoht..
Töökoha saamine annaks võimaluse hakata kohustusi tasuma riigi ees. Ka alkoholi tarvitamise keeldu saab panna kohtu poolt kohustusena. A.Kirpu kinnitab, et ta ei kao kuhugi, on alati kutsete peale ilmunud ja uurimisest kõrvale pole hoidunud. Kohtu seisukohad A.Kirpu on toime pannud ja süüdi tunnistatud teise astme kuritegude toimepanemises:
§ 424
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises kolmel juhul ja
§ 329
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises kaheksal juhul Liitkaristus on moodustatud koos 16.06.2005 aastal mõistetud karistusega, mis on mõistetud
§ 424
järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest kolmel juhul ja
§ 329järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises kümnel juhul.
Seega kannab ta käesolevat karistust
§ 424
järgi 6 episoodi eest ja
§ 329
järgi 18 episoodi eest.
§ 76
lg.1 p.1 kohaselt võib teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ja isik nõustub … elektroonilise valve kohaldamisega.. Käesolevaks ajaks on A.Kirpu temale mõistetud karistusajast (1 aasta 10 kuud) kandnud ära vähemalt 1/3, faktiliselt 11 kuud ( sellest 6 kuud eelvangistuses ja 5 kuud 10.10.200710.03.2008). Seega on täidetud seadusekohaselt nõutav vältimatu eeltingimus vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
§ 76
lg.3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus on seisukohal, et Andrei Kirpu vabastamine karistuse kandmiselt enne tähtaega on põhjendamatu. A.Kirpu viibis selle asjaga seoses eelvangistuses 27.07.2006-26.01.2007, sellele vaatamata on ta juhtinud 09.09. 2007, s.o. pärast eelvangistusest vabanemist jällegi sõidukit, olles alkoholijoobes ja juhtimisõiguseta, 07.08.2007 ja 22.08.2007 juhtimisõiguseta. Nende faktide kohta on alustatud uued kriminaalmenetlused (nähtub kohtu määrusest 28.09.2007) ja on sõlmitud karistuskokkulepped (nähtub kohtumäärusest 22.11.2007), kohus kokkuleppeid ei kinnitanud. Seega ei kinnita A.Kirpu varasem käitumine mingil viisil, et ta oleks toimunud kohtueelsest uurimisest teinud järelduse- mitte enam juhtida joobes ja ilma juhtimisõiguseta. Kohtuistungil küsitletuna A.Kirpu ise neid rikkumisi ei tunnista. A.Kirpu küsitlemisel kohtuistungil ja kriminaalhooldaja ettekandest ilmneb, et Andrei Kirpu arvates ei ole ta joobes juhtinud, ta ei ole üldse alkoholitarvitaja. See tõendab kohtule, et 3
(5)A.Kirpu ei pea ennast õigusrikkujaks, ta ei näe oma käitumises muutmisväärset. Seega puudub isiku ennetähtaegse vabastamise põhiline eeldus- et kantud karistus on omanud eesmärgipärast toimet, isik on mõistnud oma süüd ja ennast muutnud. A.Kirpu on karistatud erinevate õigusvastaste tegude eest 51 korral, neist 44 korral alates aastast 2003. Kõige rohkem on Liiklusseaduse rikkumisi, kuid on ka Narkootiliste ja psühhotroopsete aineta seaduse rikkumisi. Samas A.Kirpu ise kohtuistungil kinnitas kategoorilist eitavat suhtumist narkootikumidesse. See tähendab, et ta ei tunnista ka sellelaadset õigusvastast käitumist. Neil asjaoludel ei saa kohus pidada tõsiseltvõetavaks A.Kirpu kinnitust, et vabaduses ta enam ei joo. Kohus ei pea tõsiseltvõetavaks ka A.Kirpu lubadust asuda tööle- ta on 36 aastat vana, kuid pole seni püsivat töösuhet omanud. Järelikult puudub tal tööharjumus, valmisolek iga päev kohusetundlikult tööl käia (mis vähendaks alkoholitarvitamise ja õigusrikkumiste toimepanemise riski). Kohus ei loe valmisolekuks tööle asuda süüdimõistetu kujutlust sellest, et ta võib töötada erinevatel juhutöödel erinevate juhuslike ja mitteametlike tööandjate juures, omamata sealjuures ettekujutust võimalikust saadavast töötasust või töörežiimist. A.Kirpu juhtumil saaks kohus töötamisena aktsepteerida vaid püsivat, legaalset ja kontrollitavat (seaduslikku ja riigimaksudega maksustatud) töösuhet, mis saaks olla eelduseks ka varasemalt mõistetud trahvide tasumisele. A.Kirpu küsitlemise tulemusena ilmneb, et ta ei ole endale andnud aru toimepandud kuritegude põhjustest, ei ole teinud selgeks, missuguseks peaks kujunema tema käitumine vabaduses et õigusrikkumised lõpeksid (vahet vabanemisel elektroonilise järelevalve alla ja vabanemisel tavaviisil näeb vaid vabanemisajas) ega pea vajalikuks tema senise õigusvastase käitumise tegelike põhjuste (alkoholitarvitamise) kõrvaldamist. Sellises olukorras ei ole olemas ühtki eeldust, millele tugineda, et otsustada teda ennetähtaegselt vabastada. Elektrooniline valve iseenesest ei hoia ära alkoholitarvitamist. Ka elektroonilise valve alla vabastamise eeldused on samad, mis vabastamisel tavaviisil. Isiku ennetähtaegse vabastamise eeldused peavad lähtuma isikust endast; asjaolu, et tema lähedased tagavad talle vabanemisel elamispinna, omab tähendust alles pärast seda kui isik ise oma käitumisega on demonstreerinud eeldusi tema vabastamiseks.
§ 76
-st tuleneb kohtu pädevus vabastada süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega juhul kui kohus on veendunud, et tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine aitab kaasa isiku paremale resotsialiseerumisele ja ärakantud karistusaeg on täitnud mõistetud karistuse eesmärgi. Andrei Kirpu puhul ei ole olemas ühtki alust, mis toetaks tema ennetähtaegset vabastamist. Neil asjaoludel leiab kohus, et Andrei Kirpu tingimisi enne tähtaega vabastamine karistuse kandmiselt ei elektroonilise järelevalve alla ega ka ilma selleta ei ole põhjendatud. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3, § 75-st , §-st 76, § 751. Kohtunik Ülle Raag / allkiri / Koopia õige . kohtunik: 4
(5)5
(5)