← Eesti

1-08-2105\2

Kriminaalasi nr 1-08-2105 Koopia KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11.märts 2008a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-2105 Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungi sekretär M

§ 76

lg.2, maakohus m ä ä r a s : Mitte vabastada Vjatšeslav Nemtšenkovi temale Kohtla- Järve Linnakohtu 09. mai 2000.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-297/99 mõistetud karistuse 14 (neliteist) aastat 6 (kuus) kuud vangistust kandmisest tingimisi enne tähtaega. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Vjatšeslav Nemtšenkov mõisteti süüdi Tartu Linnakohtu 27.11.1997a otsusega 1

(4)kriminaalasjas nr 1-229/97 KrK § 101 p 7; 141 lg 2 p 2, 3; 185 lg 2 ja 128 lg 1 järgi, kannab KrK § 41 lg 1 ja § 41 lg 1 alusel karistusteks mõistetud vangistust 14 aastat. Vangistuse algust arvestada 14.04.1997.a.. Kohtla- Järve Linnakohtu otsusega 09.05.2000 kriminaalasjas 1-297/99 on V.nemtšenkov süüdi tunnistatud KrK § 128 lg.1, § 195 lg.3, § 140 lg.1 ja § 108 lg.1 järgi ja karistatud vabaduskaotusega 5 aastat. Liitkaristus on mõistetud KrK § 40 lg.3 alusel koos Tartu Maakohtu poolt mõistetud karistusega, lõplikuks karistuseks 14 aastat 6 kuud vabaduskaotust. Viru Ringkonnakohtu määrusega 20.12.2007 on muudetud karistuse kandmise aja algust ja karistuse kandmise aega hakati lugema alates 14.04.1997.a. Seega on V.Nemtšenkovi karistatud mitme esimese astme tahtlikult toime pandud kuriteo eest.

§ 76lg.2 p.2 alusel määratav 2/3 karistusajast on V.Nemtšenkovil kantud 13.

detsembriks 2006.a. . V.Nemtšenkovi on varem kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Tartu Vangla seisukoht Vjatšeslav Nemtšenkov tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamiseks ei ole toetav. Kriminaalhooldaja esitatud ettekandes ei nõustu V.Nemtšenkovi ennetähtaegse vabastamisega. Kohtuistungil 11.03.2008 süüdimõistetu andis seletuse, et ta on vabanemisavalduse esitanud esimest korda. Vabanemisel hakkab elama ema juures Kohtla – Järvel, teda ootavad ema, õde, tütarlaps Nemtšenkovi lapsega. Last on ta korduvalt näinud, on käinud pikaajalistel kokkusaamistel. Laps on füüsilise puudega.. Ema on pensionär, tal on elukaaslane, kes töötab poole kohaga. Nemtšenkov on ka vanglas soovinud töötada, kuid tööd ei ole saanud. Sotsiaalabi programmides ei ole osalenud, ei ole pidanud seda vajalikuks, kõik on niigi korras. Vanglas töötanud ei ole, siin pakutav on koristajatöö, see Nemtšenkovile ei sobi. Vabanemisel on olemas töökoht buldooserijuhina. V.Nemtšenkov ei usu, et tal vabanemisel probleeme tekib kohanemisega, suurimaks probleemiks peab, et on kaua kinnipidamiskohas olnud ja elu ära unustanud. Loodab, et vägivaldne enam ei ole- ta on enda kallal palju töötanud, mõelnud asja üle, kuidas edasi elada, väärtused ümber hinnatud. Tartu Vangla esindaja sõnul ei ole Nemtšenkov ei töötanud ega sotsiaalabiprogrammides osalenud, ta pole taotlenud ega vajalikuks pidanud. Õpib riigikeele algkursusel. Kindlasti oleks talle vaja agressiivsuse vähendamise ja vihajuhtimise kursusel osaleda. Viimasel aastal ei ole distsiplinaarkorras karistatud. Prokurör ennetähtaegset vabastamist ei toeta, ehkki formaalselt on selleks alused olemas. Ärakantud karistuse pikkus ei ole vastavuses tema poolt toime pandud teo raskusega ja ühiskonna õiglustunne saaks vabastamisel riivatud. Sotsiaalprogramme ei ole ta pidanud vajalikuks, kuid isik, kes on nii kaua karistust kandnud, vajaks programmi läbimist ühiskonda sulandumiseks. Ka töökogemus on väga vähene ja ammune ja tal tuleks juba vanglas tööle asumisega näidata, et ta suudab ja on võimeline töötama ka väljaspool vanglat. Nemtšenkov ise ütleb, et iga töö talle ei sobi, pigem näitab see, et ta ei soovi töötada. On kaheldav, kas ta suudaks töötamisega väljaspool vanglat hakkama saada. Prokurör palub jätta vabastamistaotluse rahuldamata. Nemtšenkov lisab, et töötamine tualettide koristamisel on allapoole tema väärikust, ta on nõus istuma juba tähtaja lõpuni. Ta on alles saanud teada, milles on tema puudused ja tal pole olnud võimalust ennast näidata. Kohtu seisukohad 2

(4)V.Nemtšenkov on toime pannud ja süüdi tunnistatud kolme esimese astme kuriteo toimepanemises ja nelja teise astme kuriteo toimepanemises.

§ 76

lg.2 p.2 kohaselt võib esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on V.Nemtšenkov temale mõistetud karistusajast kandnud ära rohkem kui kaks kolmandikku. Seega on täidetud seadusekohaselt nõutav vältimatu eeltingimus vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg.3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus on seisukohal, et Vjatšeslav Nemtšenkovi tähtaega on põhjendamatu. vabastamine karistuse kandmiselt enne V.Nemtšenkov on karistatud kahe kohtuotsusega liitkaristusega 14 aastat 6 kuud vangistust ja karistused on talle mõistetud nii tapmisega ähvardamise eest, raskete kehavigastuste tahtliku tekitamise eest, tapmise eest eriti piinaval viisil ja eriti julmal viisil, kuritahtliku huligaansuse eest, mis seisnes talle tuttavate inimeste ähvardamises ja vägivalla kasutamises nuga ja püstolitaolist eset kasutades. Sellega on ta pannud korduvalt toime raskeid isikuvastaseid kuritegusid. Mõistetud karistuses väljendub ühiskonna hinnang süüdimõistetu poolt toime pandud tegudele. Kui V.Nemtšenkov ennetähtaegselt ja nüüd vabastada, oleks tal kantud karistust 9 aastat 8 kuud vangistust. Kohtuotsustes kirjeldatud kuritegude toimepanemise eest karistus 9 aastat 8 kuud vangistust on ühiskonna õiglustunnet proportsioonitult riivav ja ei vasta toimepandud tegude raskusele ja süü suurusele. Seega juba toimepandud kuriteo asjaolud ei anna võimalust V.Nemtšenkovi vabastamiseks praegu. Nii vangla poolt ette valmistatud materjalist kui ka V.Nemtšenkovi enda ütlustest nähtub, et raskeimaks võib kujuneda tema kohanemine muutunud eluga vabaduses. Kohanemiseks tuleb teha ettevalmistusi juba enne vabanemist – näiteks töötades või sotsiaalabiprogrammides osaledes. V.Nemtšenkov ei ole kumbagi pidanud vajalikuks. See viitab, et ta ei taju õigesti vabaduses tekkida võivaid probleeme ega soovi ennast ette valmistada nende lahendamiseks.

§ 76

-st tuleneb kohtu pädevus vabastada süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega juhul kui kohus on veendunud, et tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine aitab kaasa isiku paremale resotsialiseerumisele ja ärakantud karistusaeg on täitnud mõistetud karistuse eesmärgi. Käesoleval juhul V.Nemtšenkovil puudub valmidus pidevaks töötamiseks, valib tööd, pole soovinud harjutada ennast kohanema vabaduses ette tulla võivate olukordadega (sotsiaalabiprogrammides). Sellises olukorras vabanemisel on ette nähtavateks tagajärgedeks suutmatus hoida stabiilseid töö- ja peresuhteid, talitseda oma negatiivseid emotsioone. Kohtul puudub õigus vabastada isik enne tähtaega karistuse kandmiselt taolistesse oludesse. Neil asjaoludel leiab kohus, et Vjatšeslav Nemtšenkovi tingimisi enne tähtaega vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3, § 75-st , §-st 76. Kohtunik Ülle Raag /allkiri/ Koopia õige. Kohtunik: 3

(4)4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.